1-09-10355/23

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.11.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-10355 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladislav NARINJANI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vladislav NARINJAN sünd. 06.02.1980, isikukood 38002062250, kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt armeenlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 29.09.2009 ja lõpp 11.02.2011 Jätta Vladislav NARINJAN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus ja määrata tema poolt Vladislav NARINJANILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. kohtuistungiks ettevalmistamine 250 krooni, kohtuistungil osalemine 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni). Välja mõista Vladislav NARINJANILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladislav Narinjani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladislav Narinjan on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.09.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 4 kuud 13 päeva alates 29.09.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on Viru Vanglas alates 12.04.2010 juuksur. Kinnipeetav on tunnistanud, et füüsilist tööd ta tegema ei hakka, sest suudab kuritegelikul teel hankida eluks vajaliku palju lihtsamalt, ta soovib suurt tulu väikese vaevaga, enesetäiendamist ei pea vajalikuks. Tasumata rahalisi kohustusi on summas 54 038,46 krooni. Vabaduses kulutas osa rahast narkootikumidele, osa mängis maha kasiinodes. Kinnipeetav ainus lähedane on vend, kes töötab Inglismaal. Kinnipeetava suhtlusringkond on väike, elustiil riskeeriv, hoolimatu ja teisi ärakasutav. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Kinnipeetav on olnud korduvalt kriminaalhooldusel, selle nõudeid ei järginud ja ütles, et see on liiga väsitav. Ühiskonnas üldiselt heakskiidetud põhimõtted kinnipeetava jaoks ei kehti ja oma käitumise muutmiseks ei näe kinnipeetav vajadust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 23%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et see on ennatlik. Kinnipeetava vangistuses viibimise järelejäänud aeg kuni 11.02.2011 võimaldab tal osaleda sotsiaalabiprogrammis, mis soodustab tema sotsialiseerumist vabanemisel ja vähendab uue kuriteo toimepanemise riski. Hoolimata eelnevatest karistustest on kinnipeetav jätkanud kuritegelikku eluviisi. Kinnipeetava vanemad on surnud, tema lähedaste hulka kuulub ainult noorem vend, kuid viimasega ei olnud võimalik ühendust saada. Kinnipeetaval on keskharidus, kuid ametlikult ta töötanud ei ole. Enne vangistust oli arvel Töötukassas, muidu ei oleks saanud elamispinda. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ühiselamusse, mille komandant kinnitas, et see on võimalik. Vabanemise korral garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Täitise andmetel on kinnipeetaval rahalisi võlgnevusi summas 96 758,65 krooni. Kinnipeetaval on narkosõltuvus. Maakohtu istung Kinnipeetav Vladislav Narinjan taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, seletas, et kavatseb asuda elama ühiselamusse ja elatuda sotsiaaltoetustest. Narkosõltuvuse vastastes programmides ta osalenud ei ole, rahaliste kohustuste summa on umbes 90 000 krooni ning kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna ta ei käinud registreerimisel. Prokuröri abi Kristiina Erte ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov leidis maakohtu istungil, et tegemist on raske olukorraga, kuna keegi ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas palus kaitsja kaaluda võimalust kinnipeetava vabastamiseks. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vangistust karistusena kannab kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab karistust raske, rahvatervisevastase, narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest. varem on kinnipeetav kriminaalhooldusel viibinud, see ebaõnnestus, kuna ta ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Karistus pöörati täitmisele. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest karistustest, sealhulgas karistustest vangistusega, ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi ning ühiskonnas sätestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Antud kinnipeetava puhul ei ole tingimisi karistused end õigustanud, katseaja kohustusi ta täita ei suuda. Maakohtul puudub veendumus, et ta suudab neid täita seekord määrataval 1-aastasel katseajal. Maakohus leiab, et kinnipeetaval tuleb kogu karistus ära kanda vangistuses. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ühiselamusse. Kindla elukoha olemasolu on iseenesest positiivne asjaolu ennetähtaegseks vabanemiseks, kuid vabanemine katseajaga ühiselamusse ei soodusta ilmselgelt resotsialiseerumist. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. maakohus ei pea tõsiseltvõetavaks kinnipeetava väiteid selle kohta, et ta kavatseb elama hakata sotsiaaltoetustest ja leiab, et antud juhul on uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava puhul väga suur. Maakohus arvestab siinkohal ka seda, et kinnipeetavat on varem korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on narkosõltuvus. Samas ei nähtu asja materjalidest, et ta oleks selle probleemiga vanglas aktiivselt tegelenud ja läbinud sõltuvusega tegelevaid sotsiaalprogramme. 3 Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. käesoleval ajal Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 652,80 krooni. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et se kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 16.11.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4