1-08-1941/20

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.11.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-1941 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Viru Vangla materjalid Oleg ŽURAVLJOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Oleg ŽURAVLJOV sünd. 22.07.1985, isikukood 38507223717, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 27.02.2008 ja lõpp 26.10.2011 Jätta Oleg ŽURAVLJOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus ja määrata tema poolt Oleg ŽURAVLJOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks 679 (kuussada seitsekümmend üheksa) krooni 20 senti (s.h. ettevalmistus kohtuistungiks 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 66 krooni, käibemaks 13,20 krooni). Välja mõista Oleg ŽURAVLJOVILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 679 (kuussada seitsekümmend üheksa) krooni 20 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 15.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Žuravljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Oleg Žuravljov on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 27.10.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 8; §25 lg.1, 2 - §200 lg.2 p.8, 9; §274 lg.1 ja §275 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat, mis otsustati KarS §74 alusel mitte pöörata täitmisele 3-aastase katseajaga koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. KarS §68 alusel otsustati arvata karistuse tähtaja hulka vahi all viibitud aeg 05.11.2003 – 05.03.

1. Viru Maakohtu 27.02.2008 määrusega pöörati Oleg Žuravljovile Narva Linnakohtu 27.10.2005 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise tähtaja alguseks loeti 27.02.
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav õppis perioodil 08.09.2008 – 21.06.2010 keevitaja erialal, õpingud lõpetas. Alates 21.06.2010 töötab kinnipeetav vangla metallitsehhis. Lisaks osales kinnipeetav aastatel 2009 ja 2010 võrkpalliturniiril. Majanduslikult toetavad kinnipeetavat vanemad. Varasemat toimetulematust mõjutas kinnipeetava narkosõltuvus. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad vanemad, 2 venda ja õde, kellest üks vend on kriminaalkorras karistatud. Suhted on toetavad. Kinnipeetava sõnul on tal olnud kriminaalse taustaga sõbrad. Kinnipeetav tarvitas marihuaanat ja amfetamiini, on tunnistanud sõltuvust. Kinnipeetav on isikuomadustelt rahuliku temperamendiga, stabiilne, passiivne, ettevaatlik, ei kaldu agressiivsusele, kuid pinge korral võib käituda impulsiivselt ja kaotada enesevalitsuse. Ühiskonna reeglitest kinnipidamine vajab reguleerimist, kinnipeetav tunnistab, et varasemast käitumisest loobumine nõuab tõsist pingutust positiivse elukogemuse tõttu. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ja kannab vanglakaristust esimest korda. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 11%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja märgib põhjendusteks kinnipeetaval töökoha puudumise, vähene töökogemuse, pere minimaalsed võimalused tema materiaalseks toetamiseks, kinnipeetava narkosõltuvuse. Kindlust, et vabanemise korral suudab kinnipeetav hoiduda narkootikume taastarvitamisele asumisest kriminaalhoolduse järelevalve all ei ole, kuna ta on varem kriminaalhoolduse all olnud. Kinnipeetaval on soovituslik vangistuse jooksul rehabilitatsiooniprogrammi läbimine sõltuvusvabas osakonnas. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisele elamispinnale, sinna korterisse on sisse registreeritud ka kinnipeetava vanemad, vennad ja õde. Korteris on seoses keerulise majandusliku olukorraga pooleli remont. Pere materiaalne olukord on raske, kuna sissetulekuteks on vaid vanemate miinimumpalk. Kuigi kinnipeetav loodab peale vabanemist saada tööd, ei ole ta kunagi ametlikult töötanud ning enne vangistust alustas kahel korral õpinguid, kuid jättis pooleli. Kinnipeetava käitumine, arusaamad distsipliinist ja ühiskonna normidest ei soodusta käitumiskontrolli teostamist. Kinnipeetav ei teinud midagi, soodustamaks koostööd kriminaalhooldusametnikuga, tema käitumine takistas järelevalve teostamist tema üle. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Oleg Žuravljov taotles maakohtu istungil enda vabastamist, tunnistan oma süüd ja kahetses. Samuti seletas kinnipeetav, et mingites sõltuvusprogrammides ei ole ta osalenud ja vabanemise korral hakkavad teda üleval pidama vanemad. Prokuröri abi Kristiina Erte leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine samast karistusest teist korda ei ole põhjendatud. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban märkis maakohtu istungil, et kinnipeetav sai vanglas keevitaja eriala, kui vabaduses kohe tööd ei leia, on tal võimalus end arvele võtta Töötukassas, ka vanemad ja vend aitavad ning narkosõltuvusega on võimalik tegeleda ka kriminaalhoolduse ajal. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Narva Linnakohtu 27.10.2005 otsusega mõisteti talle karistuseks vangistus 4 aastat, kuid samas otsustati, et vangistust ei pöörata täitmisele 3-aastase katseajaga. Kuna kinnipeetav ei järginud käitumiskontrolli nõudeid, pöörati talle mõistetud karistus Viru Maakohtu 27.02.2008 määrusega täitmisele. Maakohus nõustub siinkohal prokuröri abi seisukohaga, et kinnipeetava vabastamine teist korda samast karistusest ei ole millegagi põhjendatud. Kohus on kinnipeetavale juba kord andnud võimaluse tõestada, et ta suudab edaspidi elada seaduskuulekalt, kinnipeetav seda usaldust ei õigustanud. Karistus pöörati täitmisele käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu. Kuna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete rikkumisega, siis maakohtul puudub antud juhul igasugune veendumus selle kohta, et nüüd suudab kinnipeetav käitumiskontrolli nõudeid täita ja läbib katseaja nõuetekohaselt. Maakohus leiab, et kohtu usalduse kuritarvitamise tõttu tuleb kinnipeetaval ära kanda kogu talle mõistetud karistus ja tema ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud oma narkosõltuvust. Samas ei nähtu asja materjalidest, et ta oleks vangistuses midagi ette võtnud selle probleemiga tegelemiseks. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et on ise aru saanud, et narkootikumid on halvad ja leiab, et sellest piisab. Maakohus sellega ei nõustu ja leiab, et järelejäänud ajal tuleb kinnipeetaval oma sõltuvusprobleemiga vanglas aktiivselt tegeleda. See vähendab uute kuritegude 3 toimepanemise ohtu vabaduses. Käesoleval ajal puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav suudab iseseisvalt vabanemise korral hoiduda narkootikumidest. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt ja kinnipeetava kinnituse kohaselt maaohtu istungil puudub tal vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kinnipeetav ise seletas, et tal on võimalik võtta end arvele Töötukassas, samuti toetavad teda materiaalselt vanemad ja vend. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava perekonna majanduslik olukord on raske, kuna sissetulekuteks on vaid vanemate miinimumpalgad. Kinnipeetava ülalpidamiskohustusega halveneb pere materiaalne olukord veelgi. Tõendid selle kohta, et kinnipeetava vend samuti töötab, asja materjalides puuduvad. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 679,20 krooni. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning leiab, et see kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 16.11.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4