1-06-7620/95

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.11.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-7620 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksei KUPRINI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksei KUPRIN sünd. 05.07.1978, isikukood 37807052213, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 05.09.2007 ja lõpp 05.03.2012 Jätta Aleksei KUPRIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus ja määrata tema poolt Aleksei KUPRINILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks 679 (kuussada seitsekümmend üheksa) krooni 20 senti (s.h. ettevalmistus kohtuistungiks 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 66 krooni, käibemaks 13,20 krooni). Välja mõista Aleksei KUPRINILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 679 (kuussada seitsekümmend üheksa) krooni 20 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 16.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Kuprini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Kuprin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.09.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §118 p.1; §424 ja §329 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 6 kuud alates 05.09.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5 distsiplinaarkaristust. Sama iseloomustuse kohaselt paikneb kinnipeetav vastuvõtuosakonnas, mistõttu ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava, kinnipeetav ei tööta, ei õpi ega osale sotsiaalprogrammides. Kinnipeetava ema ja elukaaslane on käinud regulaarselt vanglas kokkusaamistel. Materiaalselt toetavad kinnipeetavat vangistuse ajal ema ja mõned tuttavad. Tasumata rahalisi kohustusi on umbes 100 000 krooni ulatuses. Kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskused on kesised, ta on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav eitab oma sõltuvusprobleeme, kuid on alkoholijoobes toime pannud isikuvastase kuriteo ja teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kinnipeetav ei taju, kuidas alkoholi tarvitamine mõjutab tema elu, ei mõista tagajärgi ja probleemide tõsidust, ei ole motiveeritud käituma seaduskuulekalt, koostööks omab vähest huvi. Kinnipeetaval on kõrgenenud enesehinnang, kuigi tema sotsiaalsed oskused vastavad taustale, esineb tal mõningaid suhtlemisraskusi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, vangistust kannab neljandat korda. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse ei ole hea. Kinnipeetav võib olla ohtlik ametnikele vanglas ja konkreetsetele täiskasvanutele ühiskonnas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 59%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et vabastamine käesoleval ajal on ebasoovitav, kuna ei ole tõendeid, et kinnipeetav on asunud seaduskuuleka elu teele, karistuse eesmärk ei ole tema suhtes täidetud. Kinnipeetav on varem kaks korda olnud käitumiskontrolli all, mõlemal juhul pani ta katseajal toime uue kuriteo. Seega ei usu kriminaalhooldusametnik, et uus katseaeg kulgeb rahuldavalt. Kinnipeetava sotsiaalsesse lähivõrgustikku kuuluvad ema, sõbranna ja kaks venda, kes kannavad karistust Viru Vanglas. Kriminaalhooldusametniku arvates on kinnipeetava tänapäeva sotsiaalolukord keeruline. Tal on küll olemas toetav sotsiaalvõrgustik ja endine töökogemus, kuid samal ajal on ta sotsiaalselt kohanenud halvasti, mis nähtub tema korduvkaristustest nii kriminaal- kui väärteo korras. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama elukaaslase juurde. Tegemist on 2-toalise korras korteriga, millel on võlg umbes 1000 krooni. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Tasumata rahalisi kohustusi on umbes 100 000 krooni ulatuses, kuid kinnipeetav on astunud samme aegunud võlgade tühistamiseks. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on seotud alkoholiga; suhete ja elustiiliga; mõtlemise ja käitumisega. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Aleksei Kuprin taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, seletas, et läbis sotsiaalprogrammi Convictus, kavatseb vabanemise korral end arvele võtta Töötukassas ja et materiaalselt aitavad tal toime tulla ema, vanaema, vanaisa ja tuttavad. Prokuröri abi Kristiina Erte leidis maakohtu istungil, et kinnipeetav ei kuulu vabastamisele vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu istungil, et kuna kinnipeetaval on ära kantud suurem osa vangistusest, on ta enda jaoks teinud positiivsed järeldused. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatuid üheksa korda, vangistuses kannab karistust neljandat korda. Kriminaalhooldusel on kinnipeetav viibinud kahel korral, mõlemad korrad ebaõnnestusid, kuna ta pani katseajal toime uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab ta karistust nii I kui II astme kuritegude toimepanemise eest. Karistust on kinnipeetaval kantud veidi vähem kui 3 aastat 2 kuud ja kanda on veel veidi rohkem kui 1 aasta 4 kuud. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest karistustest, sealhulgas karistustest vangistusega, ei teinud kinnipeetav enda jaoks mingeid järeldusi. Tingimisi karistused ei ole antud kinnipeetava puhul ennast õigustanud, kuna katseaega ei ole ta suutnud probleemideta läbida. Maakohtul puudub veendumus, et ta seekord suudab katseaja 1 aasta 4 kuud läbida nõuetekohaselt. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, neist 3 on käesoleval ajal kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, situatsiooni tänapäevasel tööjõuturul ja kinnipeetava minevikku, puudub maakohtul veendumus, et vabanemise korral saab kinnipeetav kohe endale töökoha ja sellega ka legaalse sisstuleku. oht uute kuritegude toimepanemiseks on suur, eriti materiaalsete raskuste tekkimisel. 3 Kindla elukoha, elukaaslase toetuse ja sotsiaalprogrammi Convictus läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Kinnipeetav karistuse tähtaeg lõpeb 05.03.2012, seega on kinnipeetaval veel võimalus reaalselt näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 679,20 krooni. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et see kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 16.11.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4