4-10-3667/5

Ärakiri 4-10-3667 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3667 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg
3. november
4. a, kirjalik menetlus Väärteoasi Anni Vallsalu kaebus Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna liikluspolitseinik A.Kallas 12.10.2010 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2570,10,004713, mille kohaselt karistati A.Vallsalu liiklusseaduse § 7415 lg 1 alusel rahatrahviga 180 krooni s.o 3 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Anni Vallsalu, isikukood 49012254910, elukoht *, *, * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502 RESOLUTSIOON
5. Rahuldada Anni Vallsalu kaebus ja tühistada Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna liikluspolitseinik A.Kallas 12.10.2010 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2570,10,004713 ning lõpetada väärteomenetlus Anni Vallsalu suhtes liiklusseaduse § 7415 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna kohtuväline menetleja loobus menetlusalusele isikule ette heitmast talle süükspandud tegu.
6. Saata kohtuotsuse ärakiri A.Vallsalu`le ja Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus 1 Ärakiri 4-10-3667 Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna liikluspolitseinik A.Kallas 12.10.2010 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2570,10,004713 karistati A.Vallsalu LE § 5 lisa 1 rikkumise eest – 12.10.2010 kell 13.36 Lääne maakonnas Haapsalu linnas Posti 44 liikus Tallinna mnt suunas juhtis mootorsõidukit ja ületas ristmiku foori keelava tule korral kollase tulega. Sellega pani menetlusalune isik toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7415 lg 1 järgi. Karistust kergendav asjaolu kahetsus. Väärteo eest määrati A.Vallsalu`le LS § 7415 lg 1 alusel rahatrahv 180 krooni s.o 3 trahviühikut. Kaebaja taotlus 20.10.2010 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja A.Vallsalu kaebus 12.10.201 kiirmenetluse otsusele. Kaebuse esitaja vaidlustas väärteootsuse täies ulatuses. Kaebuse esitaja palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuses leitakse, et kiirmenetluse otsus on õigustühine, kuna LE § 5 lisa 1 lubab kollase tule korral peatumiseks ettenähtud kohast edasi sõita juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu, enamgi veel – kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Kaebuse esitaja seletuse kohaselt sõitis ta ristmikule rohelise ehk liikumist lubava tule ajal, kuid vastutulevate autode tõttu sai võimaluse ristmiku ületamiseks vasakpöördes alles siis, kui valgusfooris lõi ette kollane tuli. Mitte edasi liikumine ehk peatumine keset ristmikku oleks takistanud liiklusvoolu ja ohustanud liiklust. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 21.10.2010 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku kahetsusega, eelnevate karistuste puudumise ja menetlusaluse isiku ütlustega, kus ta tunnistab, et sõitis ristmikule foori kollase tulega ja et tal on väga kahju sellepärast. Menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega ja talle määrati rikkumise eest rahatrahv minimaalmääras 180 krooni. Kaebuses esitatud versiooni kohaselt ei ole loomulikult tegemist rikkumisega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist – Sõitsin kollase tulega ristmikule. Menetlusaluse isiku kaebusest – Mina sõitsin ristmikule rohelise ehk liikumist lubava tule ajal. Kuna menetluse käigus ei ole kogutud rohkem tõendeid, kui vaid menetlusaluse isiku ütluse siis on väga raske tõendada, et märgitud rikkumine aset leidis. Karistusõiguse üldpõhimõtetest lähtudes kuuluvad kahtlused aga tõlgendamisele võimaliku süüdistatava kasuks, mistõttu kohtuväline menetleja palub kohtul otsus väärteoasjas lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. VTMS § 120 lg 1 kohaselt palutakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on oma vastuses asunud seisukohale, et antud asjas tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, kuna teos puuduvad väärteotunnused. Kohus juhindub otsuse tegemisel Riigikohtu
7. jaanuari
8. a lahendist kohtuasjas nr 3-1-1-9407, milles Riigikohus on võtnud alljärgneva seisukohta: „Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 2 Ärakiri 4-10-3667 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest.“ Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt leiab kohus, et kuna käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja loobunud täielikult A.Vallsalu`le ette heitmast talle süükspandud väärtegu, siis tuleb väärteomenetlus A.Vallsalu suhtes LS § 7415 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 2, § 29 lg 1 p-st 1, § 120 lg-st 1, § 132 p-st 3, § 155 lg 1 p-st 1, lg-st 2, § 156 lg-st 1 ja 3 ning KrMS §
9. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3