2.
alusel rahuldada osaliselt Hillar Lilles taotlus ja hüvitada Hiller Lilles`ele tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 4000 (neli) tuhat krooni. 3. Edastada kohtuotsuse ärakiri Hillar Lilles`ele, kaitsjale ja Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Ärakiri 4-10-2223 Kaevatav otsus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna Risti konstaablijaoskonna piirkonnavanem K.Klippberg 06.07.2010 otsusega väärteoasjas nr 2570,10,002302 karistati H.Lilles`t Liikluseeskirja § 42 rikkumise eest – 25.05.2010 kell 13.37 Lääne maakonnas, Haapsalu linnas Metsa 47, sõitjana mootorsõidukis, millel on turvavööd, ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. H.Lilles pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7464 lg 1 järgi. Väärteo eest on H.Lilles`ele karistuseks määratud LS § 7464 lg 1 alusel rahatrahv 900 krooni s.o 15 trahviühikut. Kaebus /tl 3-10/ 20.07.2010 saabus Pärnu Maakohtusse Hillar Lilles kaebus, milles palutakse tühistada otsus kogu ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus
Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole õige, õiglane, seaduslik ega tugine faktilistel asjaoludel, rikutud on olulises mahus menetluse korda. Kaebuse esitaja kinnitab, et väärteootsuses märgitud ajal ja kohas oli tal turvavöö kinnitatud. Sündmuskohal koostati protokoll, mis H.Lilles`ele kätte anti ja seal oli märgitud, et väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Tunnistaja nime ei ole nimetatud. Protokolli oli märgitud tunnistaja ülekuulamise protokoll, millist ei olnud protokolli koostamise ajal olemas ja milles tunnistaja ülekuulamist ei olnud teostatud. Vastulauses sisalduvat selles, et teo toimepaneku koht oli Metsa 30, mitte Metsa 47 ei arvestatud, ka põhjendusi selle arvestamatajätmises ei sisaldunud. Kohtuväline menetleja jättis otsuses arvestamata vastulauses esitatud asjaolud, et väärteoprotokolli koostamisel tugineti olematule tõendile (V.Tiik ülekuulamise protokollile) ja V.Tiik ülekuulamise protokoll on koostatud rikkudes
Samuti on määrustes ja otsuses segadus kuupäevadega – 06.07.2010 otsuses on kirjas, et otsus oli kohtusse edasikaevatav 06.07.2010 ja viimane trahvi maksmise päev oli 06.07.2010. Tõendamist ei ole leidnud, et H.Lilles on talle süüks arvatava väärteo toime pannud. Tunnistaja K.L kinnitab, et H.Lillese turvavöö oli auto liikumahakkamisel nõuetekohaselt kinni. Menetlusnormide rikkumised: - kohtuvälise menetleja ametniku eesnimi, elektronposti aadress ei ole loetavad ja kasutatavad; - ebaõigesti on määratud väärteo toimepanemise koht Metsa 47, isik viibis Metsa 30; - kohtuväline menetleja võltsis protokolli, kirjutades sinna tunnistaja ülekuulamise protokolli, tunnistajat ei olnud üle kuulatud; - tunnistajate V.Tiik ja K.L ülekuulamise protokollides on märkimata, mis väärteoasjas nad üle kuulati; - K.L ülekuulamise algu- ja lõpuaega ei ole võimalik üheselt tuvastada; - otsuses ei ole tähtaegade määramisel järgitud seaduses sätestatud korda. Kohtuväline menetleja on jätnud otsuse tegemisel tuvastamata tegude koosseisupärasuse, seejärel õigusvastasuse ja lõpuks ka isiku süü. Pelgalt asjaolude nimetamine ei muuda tegusid väärteona käsitletavaks. Kohtuvälise menetleja väited peavad olema tõendatud ja kontrollitavad asjas olevate ja seaduses lubatud tõendite kaudu. Antud asjas puuduvad tõendid nii väärteo tehioludes kui ka väärteo koosseisus. Politsei poolt oluliseks peetud väärtegu tõendavates tõendites esinevad kahtlused väärteo toimepanekus, milliseid kahtlusi ei ole menetluses lahendatud. Väärteo protokollis ja otsuses on sisuline väärteo lühikirjeldus esitatud viisil, mis ei kajasta isiku suhtes kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Ei väärteoprotokollist ega otsusest nähtu, millised olid menetluse alustamiseks esinenud ajend ja alus. Politseiauto roolis olnud väärteoprotokolli kostaja M.Oidjärv ei saanud mõlema auto liikumisel tuvastada, kas isikul, kes on vastutulevas autos sama värvi turvavööga oleval riietusel turvavöö kinnitatud või mitte. 2 Ärakiri 4-10-2223 Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas /tl 14-15/. 21.07.2010 saatis kohus kohtuvälisele menetlejale kaebuse. Kohtuväline menetleja esitas kohtule alljärgneva seisukoha kaebuse osas. Kohtuvälise menetleja andmed on loetavad ja kui ka menetleja eesnimi ei olnud arusaadav, ei takistanud see asjaolu menetlusalusel isikul oma õigusi teostamast – ta on esitanud õigeaegselt vastulause, kus adressaadiks on kirjutatud Lääne Prefektuur Haapsalu Politseijaoskond. See rikkumine pole sedavõrd oluline, mis tooks kaasa otsuse tühisust. Väärteo toimepanemise koht – Metsa 30 või Metsa 47 – need majad asuvad kohakuti, väärteo toimepanemise koht on üheselt tuvastatav. Tunnistaja Tiik kuulati üle politseijaoskonnas peale väärteoprotokolli koostamist, ülekuulamise protokolliga sai menetlusalune isik tutvuda, seega ei ole tegu menetlusnormide rikkumisega. Tunnistajate ülekuulamise protokollis on tähelepanematusest jäänud märkimata isik kell suhtes on menetlust alustatud ja ka kellaajad mis kell ülekuulamine algas ja lõppes. Kuupäevade osas. Kuupäevad on otsuses vigased, kuid väärteootsuses on märgitud, millise perioodi jooksul tuleb määratud rahatrahv tasuda ja samuti on märgitud edasikaebamise periood, millised ajad on kooskõlas
-ga. Ebaõiged kuupäevad ei ole viinud isikut eksimusse, mida kinnitab vastulause ja kaebuse esitamine tähtaegselt. Rikkumise kirjeldus on üheselt mõistetav ja arusaadav. Väärteoasjas otsuse teinud ametnik on põhjendanud otsuses, miks ta vastulauset ei arvestanud, kuid ei ole arvestanud kõikide argumentidega, millise puuduse saab kohtuistungil kõrvaldada. Liiklusjärelevalvet teostati vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Menetlusalune isik on nii vääreoprotokollis kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tunnistanud, et olles sõitu alustanud oli ta just turvavööd kinnitamas. Seega kaupluse juurest Metsa 28 sõitu alustades ja politseid Metsa 30 juures kohates oli isikul turvavöö kinnitamata. Tegemist oli lühiajalise rikkumisega, kuid siiski rikkumisega. Kuigi menetluse käigus on tehtud vigu ei tähenda see seda, et tegu oleks menetlusnormide olulise rikkumisega, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud, jääb tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust. Otsus tuleneb seadusest, vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. KOHTUS UURITUD TÕENDID Hillar Lilles jäi kohtus esitatud kaebuse juurde ja andis ütlusi, et 25.05.2010 - pidid minema tema autole pesulasse järgi, käisid Metsa poest läbi, siis istusid autosse ja alustasid liikumist. Naine jõudis enne autosse, tal oli juba turvavöö kinni, naine alustas vaikselt tagurpidi liikumist parklast. Kui sõitsid mööda Metsa tänavat Haava tänava poole, oli turvavöö kinnitatud. Kui parklast välja tagurdas, siis oli juba turvavöö kinnitatud, siis kui auto alustas liikumist parklast tagurpidi välja, siis kinnitas turvavöö. Liikuma alustamisel kinnitas turvavöö, see võtab paar sekundit ainult aega. Naine pidas veel auto kinni ja kontrollis, kas turvavöö oli kinni, ta kontrollib alati seda. Alguses sõitsid tagurpidi, pidas auto kinni, vaatas midagi autos, pani esimese käigu ja alustas liikumist Haava tänava suunas. Siis said 100 meetrit sõita, enne bussipeatust tuli vastu politseiauto, sõitsid edasi 35 km/ h, siis Metsa tänavalt keerasid Haava tänavale, pesula ees rääkisid autos veel paar sõna juttu, siis läks vaatas, et kas saab oma auto välja ajada, et siis saab naine oma auto pesulasse. Istusid veel autos, viskas veel korra pilgu peeglisse ja vaatas, et taga seisab politseiauto, tuli autost välja, hakkas juba pesulasse sisenema, oli 15 – 20 m minna, politseiauto kõrvalistmelt tuli välja politseinik ja hüüdis, et hei teie, te sõitsite ilma turvavööta. No vastas talle, et turvavöö oli peal, et mis jutt see on. Nii hakkaski see asi seal hargnema. Politseid endal järel sõitmas ei näinud. 3 Ärakiri 4-10-2223 Töötab OÜ Autosõidus õppesõidu õpetajana. On käe sees, et nii kui autosse istub, siis automaatselt turvavöö kinnitub. Kinnitab ka turvavöö kui õppesõitu teeb, seekord ei teinud õppesõitu. Kui teevad õppesõitu ilma turvavööta, siis on kohe lahti laskmine Konkreetselt sellel autol ei jää näha vastus. Ta ei ole nii uus auto. Ta ripub seal. Vastus sinna üles ei lähe, ta ei suuda lukustada, reeglina ta sinna üles enam ei jää. On ise mitu korda ust kinni lüües, kui kodus paneb auto õue seisma, siis kinni lüües on see turvavöö ukse vahele jäänud. Üleval, kus see kinnitub, seal on sisemine polster hele, seal võis ka midagi helkida. See kellaaeg oli päeval kaks, ka päike võib esiklaasile vastu helkida. Aga politsei väidab, et turvavöö vastus helkis läbi akna, see metallvastus, millega kinnitab. Alguses politsei tuligi, et sõitsite lahtise turvavööga, ütles et ei sõitnud, et oli turvavöö kinni. Kui olid sõitnud 70- 80 m , siis nägi, et politseiauto tuleb vastu, liikusid Haava tänava suunas Tunnistaja Virge Tiik andis kohtus ütlusi, et sõitsid mööda Nurme tänavat ja pöörasid Metsa tänavale. Oli tööl Marite Oidjärvega. Metsa tänavalt tuli vastu halli värvi Peugeot, numbrimärki ei mäleta, aga roolis oli naisterahvas ja kõrvalistmel oli meesterahvas. Märkasid, et kõrvalistuja oli turvavöö sõidu ajal kinnitamata. Kui seda märkasid, siis pöörasid vahetult enne Metsa poodi sõiduki ümber ja järgnesid hallile sõidukile. Hall sõiduk sõitis pikki Metsa tänavat suunaga Tallinna mnt poole, aga ta pööras Haava tänavale, siis pöörasid ka. Olid Haava tänavale jõudnud, panid tööle punase ja sinise vilkuri, sireeni ei pannud tööle. Haava tänava lõpus on autopesula ja sõiduk peatus paremal pool tänavat tee ääres, mis on vastakuti pesulaga ja peatasid oma sõiduki, vahetult Peugeoti taha, vahe oli 2- 3 m. Kui sõiduki peatasid, oli sõidukist väljunud hr Lilles, sellel hetkel tundmatu isik, meesterahvas ja suundus autopesula poole. Meesterahvas oli jõudnud tee peale ja siis väljus ka tema sõidukist ja hakkas liikuma härra poole. Hüüdis vabandage, meesterahvas vaatas kohe tema poole, aga kõndis edasi. Sel hetkel läks jooksusammul talle lähemale, jõudis temani siis, kui härra oli jõudnud pesula ukse juurde. Ütles uuesti vabandage, tutvustas, et nimi on konstaabel Virge Tiik ja selgitas härrale, et sõitsid mööda Metsa tänavat, et sõitis vastu Peugeot sõiduk, millel isik oli kõrvalistmel ja turvavöö oli sõitmise ajal kinnitamata. Selle peale vastas härra, et mis siis ja läks pesulasse sisse. Jäi välja, sellel hetkel jõudis temani ka teine konstaabel, vaatasid üksteisele otsa, ei osanud midagi öelda, nii kaua kui härra tagasi välja tuli, siis ütles härrale uuesti, et vabandage ja selgitas uuesti, et kuna ta sõitis lahtise turvavööga kõrvalistmel, et paluks isikut tõendavat dokumenti. Hr Lilles ütles selle peale, et lõpetage oma lasteaed ära. Palus uuesti dokumenti ja hr Lilles ütles uuesti, et tema seda lasteaeda kaasa ei mängi, et tema helistab oma sõbrale Tarmo Paiole, et laseb selle lasteaia ära lõpetada. Sel hetkel hr Lilles ka võttis telefoni ja rääkis kellegagi, ta läks natuke eemale. Mõne aja pärast tuli ta tagasi ja küsis, et kas annab omad dokumendid või ei. Nägi, et tal oli rahakott käes ja oletas, et seal on mõned dokumendid. Kuna meesterahvas ei andnud dokumenti, siis palusid tal istuda politsei sõidukisse. Härra keeldus sinna istumast, ütles, et ta ei pea sinna istuma ja et tehku meie tema isik nii kindlaks nagu ise tahame. Siis helistasid oma välijuhile ja palusid saata patrull pesumaja ette. Patrull tuli ja patrulliliikmed teadsid nimepidi, aga kuna tahtsid isikut tuvastada, siis palusid politsei andmebaasidest järgi vaadata. Politseisõidukisse, mis tuli appi, tuvastas isiku Marite Oidjärv. Kuna härra keeldus politsei sõidukisse istumast, siis hakkasid väärteoprotokolli vormistama väljas, ilm oli ilus. Kõigepealt andis härra Lillese kätte väärteoprotokolli, mille tagaküljel on menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, et ta saaks nendega tutvuda. Härra Lilles kasutas seda võimalust ja luges need läbi. Peale läbilugemist andis härra Lillesele menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, et ta saaks omakäeliselt ütlused kirjutada, mida härra Lilles ka tegi. Konstaabel Oidjärv ise koostas väärteoprotokolli ja kuna väärteoprotokollis on tarvis ka sõiduki tehnilisi andmeid, siis läks meesterahvaga kaasas olnud naisterahva juurde ja palus temalt sõiduki dokumente. Kuna sõiduki dokumente ei saanud, siis läks konstaabel Oidjärv autopesulasse sisse, kuna mingil ajal viis proua sõiduki pesulasse ja vaatas sealt seest sõidukinumbrit. Kuna tehnilised andmed olid olemas ja isikuandmed olid ka olemas, siis vormistasid paberid ära ja nii see asi lõppes. 4 Ärakiri 4-10-2223 Kui pöörasid Metsa tänavale, siis kiirus oli väike 20 – 30 km/h ja vastutuleva sõiduki kiirus oli samuti väike, ilm oli ilus, valge aeg, sõidukil toonklaasi ei olnud ja oli selgelt näha, et kõrvalistuja turvavöö rippus seal kõrval, ei olnud kinnitatud nõuetekohaselt. Ja oli näha, et sõidukijuhil oli turvavöö kinnitatud. Samal hetkel kui seda märkasid, oli sõiduk jõudnud Metsa 47 ette. Nägi konkreetselt seda, et tuli vastu hall sõiduk, mille roolis oli naisterahvas, kellel oli turvavöö kinnitatud ja kõrval oli meesterahvas, kellel oli turvavöö kinnitamata. Ja kui on kinnitamata, siis see turvavöö rippus seal ukse juures. Turvavöö seisis oma asemel nii nagu see peab olema kui teda ei kasutata. Juhtmed oli sirgelt, ja see metall paistab. Seda ei olnud näha, et vöö oleks peal olnud, lisaks sellele oli näha, et see turvavöö ripub seal nii nagu ta rippuma peab kui teda ei kasutada. Ukseposti küljes rippus see turvavöö. Kui auto seisab niisama, siis need ripuvad lihtsalt seal, seda klõpatsit ei saa seal rippuda kui turvavöö on peal. Sellel autol tuli turvavöö ukse seest, on autosid, millel tuleb ka istme seest. Lisaks sellele oli see auto täiesti valge, ei olnud toonklaasi, ilm oli valge, selge. Ei juhtinud politseiautot, oli kõrvalistuja. Menetlusalune isik kandis musta värv T- särki, juhil olid heledad riided ja kõrvalistujal tumedad riided. Ei ole uurinud selle Peugeoti sisemust. Kui inimesel on turvavöö, antud sõidukil tuleb see turvavöö nii kõrgelt ja kui see ongi peal, siis on see näha, olgugi, et tume pluus oli seljas. Turvavööd sellel autol olid tumedat värvi. Tunnistaja Marite Oidjärv andis kohtus ütlusi, et väärteoprotokolli koostas sündmuskohal. Siis olid hr Lillese ütlused olemas, konstaabel Tiigi ütlusi ei olnud, aga kuna on teada, et peavad need niikuinii kirjutama, siis pani need vääteoprotokolli kirja ja nendest koopia sai ka hr Lilles. Politseiametnik Tiik kuulati üle kohe peale seda, kui majja jõudsid, kohe peale seda sündmust. Et protokolli ei märgitud seda millises asjas tunnistajat üle kuulatakse - Virge Tiik ütlustes nähtub, milles ta üle kuulati. Virge Tiik oli teadlik, milles teda üle kuulatakse. See on menetlejapoolne viga. Karin Lillese ülekuulamise protokollis on olemas alguse ja lõpu kellaajad, ülekuulamise lehtede järjekord on sassi läinud. Toimiku köitmisel on viga tekkinud, see on esimene protokoll / tl 11- 12/, siis ta jätkas tl 9 ütluste andmise omakäeliselt ja tl 10 on menetleja poolt mõned küsimused esitatud ja seal on ka lõpu aeg, see peaks olema viimane lehekülg. Tl 11 on algus. Kell 16.08 on algus peal, siis läks edasi, siis soovis esitada talle küsimusi, siis vormistas selle tl 10 ja kell 16.50 on lõpu kellaaeg. Rikkumise kellaaja fikseeris kui nägid autot vastu tulemas. Autos on elektrooniline kell olemas. Tunnistaja K L andis kohtus ütlusi, et istusid mõlemad autosse, käivitas auto, alustasid mõlemad turvavöö kinnitamist, pani sisse tagurpidi käigu, tagurdas, enne esimese käigu sissepanemist veendus, et kõrvalistujal ehk kaassõitjal on kinnitatud turvavöö. Alustas liikumist suunaga Tallinna mnt poole. Metsa 30 juures tuli vastu politseiauto, ise liikusid suunaga Tallinna mnt poole, keerasid Haava tänavale, peatusid Haava tänava pesula juures parempoolses tee ääres. Kaassõitja Hillar Lilles vabastas turvavöö ja väljus autost. Jäi autosse istuma. Hillar läks auto tagant pesulasse, siis märkas vaadates tahavaatepeeglisse, et auto taga on peatunud politsei auto umbes 6- 8 m taga pool. Haava tänavale sõites ei pannud tähele, et politsei tunneb mingit erilist huvi. Politseiauto vilkurid ei töötanud. Lasi autoakna alla, kuulis kui hõiguti Hillarit, hei teie seal. Kõike juttu täpselt ei kuulnud kuna istus autos, ei väljunud autost. Politseid märkas esmakordselt vastu tulles Metsa 30 ees. Tagurdamisel oli kinnitanud turvavöö, H. Lilles oli kinnitamas. Tagurdas, jäi seisma, enne sõidu alustamist veendus, et turvavöö on kinnitatud, teades, mis toob kaasa kui ei ole. Metsa 30 ees oli H.Lillesel turvavöö kinnitatud, seal kohtusid politseiga. Kohus teostas auto vaatluse ja tuvastas, et autol on hele polster, turvavöö tuleb uksepostist ja on tumedat värvi. Turvavöö vastus ei ole nähtav, see tähendab, et turvavöö ripub ja vastus ei ole mitte üleval. 5 Ärakiri 4-10-2223 Sündmuskoha vaatlusel lepiti kokku, et Karin ja Hillar Lilles sõidavad mööda Metsa tänavat Haava tänava poole ning kohtunik, kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja sõidavad kohtuautoga neile vastu, mõlema auto kiirus umbes 25 – 30 km /h. Katset tehti kaks korda, mõlemal korral oli selgelt näha Hillar Lillese kinnitatud turvavöö õla ja ukseposti vahel. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Hillar Lilles liikluseeskirja (edaspidi LE) § 42 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7464 lg 1 järgi. LE § 42 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 7464 lg 1 näeb väärteona ette sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise. Kaebuse põhiseisukoht on, et H.Lilles ei ole väärtegu toime pannud, ei ole teo toimepanemises süüdi ja väärteootsuses kirjeldatud väärteo toimepanemine kaebuse esitaja poolt ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja väitis, et väärteoprotokollis on valesti märgitud väärteo toimepanemise koht. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitust, et Metsa 30 ja Metsa 47 majad asuvad vastakuti ja vääreo toimepanemise koht on määratud õieti. H.Lilles väidab, Metsa 47 ees, kui politseiauto vastu tuli, oli tal turvavöö kinnitatud. Sama kinnitab ka tunnistaja K.L. Tunnistaja V.Tiik kinnitas, et tema nägi, et vastusõitvas Peugeotis kõrvalistujal turvavöö ei olnud kinnitatud, turvvöö rippus ja turvavöö vastus helkis üleval. H.Lilles andis ütlusi, et sellel autol turvavöö vastus ei jäägi üles, nii, et see saaks helkida, kui turvvöö on kinnitamata. Kohus veendus ka auto vaatlusel, et turvavöö vastus asub turvavöö avatud olekus nii all, et turvavöö lahtioleku ajal ei saa see vastusõitvast autost paista ukseposti juures ja vastu helkida. Kohus tuvastas sündmuskoha vaatlusel, et vastutulevast autost on võimalik näha kinnitatud turvavööd. Samas aga ei olnud võimalik näha turvavöö helkivat vastust. Tunnistaja V.Tiik selgitas, et sai aru, et H.Lillesel oli turvavöö kinnitamata, kuna turvavöö ei olnud peal, rippus seal ja vastus helkis üleval vastu. Kohus leiab, et tunnistaja V.Tiik ütlused ei tõenda H.Lillese poolt väärteo toimepanemist ja seda just seetõttu, et tunnistaja on korduvalt kinnitanud, et ta nägi turvavöö helkivat vastust, mis oli üheks kinnituseks, et turvavöö oli lahti. Turvavöö vastust helkimas aga ei olnud võimalik näha, sest sellel autol vastus nii kõrgele rihmale pidama ei jää, et see vastutulevas autos istuvale isikule vastu helgiks. Kuna tunnistaja kinnitab asjaolu esinemist, mida ei saanud esineda, siis kohus ei saa arvestada tunnistaja ütlustega, et turvavöö rippus ja näha oli, et turvavöö ei olnud kinnitatud. Tõepoolest veendus kohus, et kui turvavöö on kinnitatud, siis paistab see vastutulevast autost hästi . Samas aga tunnistaja poolt kirjeldatud helkiva vastuse nägemine seab kahtluse alla ka selle, kas siis tunnistaja sai õieti näha ka turvavöö lahti- või kinniolekut. See asjaolu seab kahtluse alla tunnistaja V.Tiik ütlused tervikuna ja need tuleb tõendite kogumist välja jätta. Mingeid muid tõendeid aga H.Lilles poolt väärteo toimepanemise kohta kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole käesolevas väärtoeasjas tõendamist leidnud, et H.Lilles oleks toime pannud talle väärteoprotokollis kirjeldatud ning väärteomenetlus Liiklusseaduse § 7464 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos tuleb H.Lilles suhtes lõpetada
Menetlusnormid. Kohtuvälise menetleja ametniku eesnimi, elektronposti aadress ei ole leotavad ja kasutatavad. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolu ei saa lugeda menetlusnormi rikkumiseks. Kaebuse esitaja poolt väljatoodud asjaolu ei ole takistanud kaebuse esitajal oma õigusi teostamast, pealegi on väärteoprotokollis kirjas kohtuvälise menetleja teised kontaktandmed. 6 Ärakiri 4-10-2223 Kaebuse esitaja leiab ka, et oluline menetlusõiguse rikkumine on see, et kohtuväline menetleja on väärteootsuses eksinud kuupäevade märkimisega, kirjutades nii otsuse kuupäevaks, trahvi maksmise kuupäevaks, kui ka kaebuse esitamise kuupäevaks 06.07.2010. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetlejaga, et otsuses on tegelikult ka kirjeldatud sõnaliselt nii kaebuse esitamise kui trahvi tasumise tähtaegu, aga kuupäevad on eksitavad ja ei ole seletustega kooskõlas. Tegelikult on otsusest võimalik aru saada, millal tähtajad saabuvad ja ilmselt menetlusalune isik on nendest tähtaegadest ka aru saanud, kuna kaebus oli esitatud tähtaegselt. Ilmselgelt oleks ekslikel kuupäevadel olnud tähtsust, kui kohus oleks pidanud otsustama kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimust. Kaebuses esitatud väide, et tunnistaja K.L ülekuulamise alguse- ja lõpukuupäeva ei ole võimalik tuvastada, sai kohtus tunnistaja M.Oidjärv ütlustega ümber lükatud. Politsei väärteotoimikus on köitmisel tekkinud segadus, kuid peale tunnistaja ütlusi ülekuuulamise asjaolude kohta on võimalik tuvastada mõlemad kellaajad. Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistajate V.Tiik ja K.L ülekuulamise protokollides ei ole kirjas, mis asjas nad üle kuulati, ei ole oluline menetlusõiguse rikkumine. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused on seotud väärteoasjaga, millise väärtoeasja toimikusse need on lisatud ja tunnistajad räägivad just konkreetse väärteoasjaga seotud sündmusest. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja võltsis protokolli, kirjutades sinna tunnistaja ülekuulamise protokolli, kui tunnistajat ei olnud üle kuulatud. Kohtus kinnitas ka tunnistaja M.Oidjärv, et tõepoolest kirjutas väärteoprotokolli tõendina tunnistaja ütlused, kuna teadis, et ta peab temaga koos olnud politseiametniku üle kuulama ja need ütlused hiljem lisanduvad. Kohus leiab, et selline mitte eksisteerivate tõendite väärteoprotokolli kirjutamine ei ole millegagi õigustatud. Riigikohus on otsuses 3-1-1-3-08 punktis 8 leidnud – „Kriminaalkolleegium märgib, et väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt
lg 1 p 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. … Väärteoprotokolli koostamine enne kõigi asjas tähtsust omavate tõendite kogumist ei tähenda vältimatult väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist.“ Lähtudes eeltoodud seisukohast leiab kohus, et kuna peale väärteoprotokolli koostamist on kohtuvälisel menetlejal võimalik tõendeid edasi koguda, siis ei ole mingil juhul lubatud ega vajalik väärteoprotokolli kirjutada tulevikus saadavat tõendit. Samas leiab kohus, et olematu tõendi protokolli kirjutamine ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mida saaks lugeda oluliseks ja mis tingiks iseenesest väärteootsuse tühistamise. Seda just eelkõige seetõttu, et edasises menetluses on viga parandatud, tunnistaja on üle kuulatud ja ka kohus kuulas kohtuistungil tunnistaja üle. Seega tõend oli olemas, kuigi vastavalt menetlusnormidele vormistamata ja seda viga oli võimalik hilisemas menetlusstaadiumis parandada. Samas on lubamatu kohtuvälise menetleja poolt tahtlik menetlusnormide rikkumine ning hiljem viidata asjaolule, et kuna menetlusnormi rikkumine pole oluline, siis ei tingi see väärteootsuse tühistamist. Väärteomenetluses tuleb järgida seaduses sätestatud menetlusnorme, et tagada süüteomenetluses isiku õiguste tagamine. Menetluskulud Hillar Lilles taotles välja mõista tema poolt valitud kaitsjale väärteomenetluses makstud tasu hüvitamiseks. H.Lilles on valitud kaitsjate kaudu esitanud 08.06.2010 vastulause 25.05.2010 koostatud väärteoprotokollile AB1157487, esitanud maakohtule 20.07.2010 kaebuse 06.07.2010 otsusele väärteoasjas ja valitud kaitsja on osalenud kohtuistungil. Taotluse esitaja H.Lilles on valitud kaitsjatele osutatud õigusabi eest tasunud kokku 9240 krooni, sellest: 1) FIE`le Reet Vokk 02.06.2010 sularaha arve 020620101 alusel 2160 krooni (vastuväite vormistamine); 2) FIE`le Reet Vokk 15.07.2010 arve-saateleht nr 150720101 alusel 4200 krooni (kaebuse vormistamine Pärnu Maakohtule); 7 Ärakiri 4-10-2223 3) õigusbüroo Neeme Sild OÜ`le 21.10 2010 arve nr 67 alusel 3360 krooni (õigusteenus – istungi ettevalmistamine, osalemine kohtuistungil).
ja § 29 lg 1 punkti 1 alusel palus kaebuse esitaja mõista Eesti Vabariigilt taotuse esitaja Hillar Lillesele välja 9720 krooni valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. H.Lilles andis kohtus ütlusi, et valitud kaitsjatele makstud tasu oli kokkuleppeline.
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral
lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et kaitsjatasu, mille väljamõistmist taotletakse, ei ole mõistlik. Vastulause koostamise tasu on koos käibemaksuga 2160 krooni. Otsusele kaebuse esitamise tasu on 4200 krooni. Siinjuures märgib kohus, et kaitsja oli tutvunud vastulauset koostades juba väärteoasja materjalidega ning pele seda on tõendina toimikusse lisandunud tunnistaja K.Lilles ülekuulamise protokoll. Samuti leiab kohus, et kaebus on küll mahult mitmeleheküljeline, kuid kaebuses esineb palju kordusi. Samuti ei ole tegu ei mahuka ega keeruka väärteoajaga. Seega leiab kohus, et kaebuse esitamise eest makstud tasu ei ole mõistliku suurusega ja seda tuleb oluliselt vähendada. Kaebuse esitaja on kohtuistungile end kaitsma valinud teise kaitsja, kelle töötasu kokkuleppe hind istungi ettevalmistamise ja kohtuistungi eest on 2800 krooni, koos käibemaksuga 3360 krooni. Kohus leiab, et riik ei pea hüvitama uue kaitsja asjaga tutvumise tasu. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud tasu kaitsjale selles väärteoasjas on 4000 krooni, ja seda eelkõige seetõttu, et kohtuistungid kokku kestsid 3, 5 tundi. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus H.Lilles taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks osaliselt ja mõistab H.Lilles kasuks tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks välja 4000 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.