Obsah (7)

§ 25§ 113§ 74§ 121§ 63§ 65§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-11800 (09230105731) Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Anne Al

§ 25

lg 2 - 114 p 4, 121 järgi üldmenetluses Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Ivan Sereda eluk Xxx, ik 38708210251, Ukraina Vabariigi kodanik, põhiharidus, õpilane, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 25.03.2008 Harju Maakohtu poolt

§ 113

, 200 lg 1, 121 järgi vangistusega 6 aastat

§ 74sätete kohaldamisega katseajaga 3 aastat; 2) 11.12.2008.a.

Harju Maakohtu poolt

§ 121järgi rahalise karistusega 240 miinimumpäevamäära; Kr

MS § 238 lg 2 järgi ärakandmisele 160 päevamäära, so 8000 krooni, karistatus kustumata, vahistatud 17.04.2009 Kaitsja Argo Küünemäe RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Ivan Sereda

§ 25

lg 2 - 114 p 4 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust,

§ 121järgi 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2 Vastavalt

§ 63

lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karitusega ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust. Vastavalt

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.03.2008.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aastat vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 12 (kaksteist) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 16.04.2009.a. Välja mõista I. Sereda riigituludesse sundraha 10875.- krooni ja menetluskulud 29430 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista I. Seredalt 19 000 krooni V. M (ik xxx) kasuks ja 7500 krooni A. A (ik xxx) kasuks. Asitõendid: - I. Sereda jope, sall, mobiiltelefon, sim-kaart, mälukaart tagastada I. Seredale; V. M jope ja kampsun hävitada; - CD-plaadid jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Ivan Sereda on antud kohtu alla süüdistatuna

§ 25

lg 2 – 114 p 4 järgi selles, et tema, olles varem karistatud teise isiku tapmise eest, alkoholijoobes 12.04.2009 kella 17.00 paiku Tallinnas Tammsaare pargis ründas ootamatult pargis viibinud VM, lüües teda pudeliga näkku, vastu nina. Pudel purunes ja V.M kukkus maha. Seejärel I.Sereda lõi V.M korduvalt rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse - vastu pead ja keha - ning võttis enda puusal olnud vutlarist viskenoa, millega lõi V.M selga, tekitades temale eluohtliku kehavigastuse rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool selja piirkonnas kaasneva traumaatilise veriõhkrinnaga ning kirurgilist õmblust vajava põrutushaava ninal. Seejärel, kuna V. M veel pead liigutas, lõi I. Sereda teda jõulise löögiga pea piirkonda. Seega, olles varem toime pannud teise isiku tapmise, pani Ivan Sereda taas toime teise isiku tapmise katse, mis on korduva kuriteona kvalifitseeritav mõrva katsena

§ 25

lg 2 – 114 p 4 järgi.

§ 121

järgi süüdistatakse Ivan Seredad selles, et tema alkoholijoobes 12.04.2009 kella 17.00 paiku Tallinnas Tammsaare pargis ründas ootamatult pargis viibinud A A ja lõi 3 tema teda pudeliga näkku, mille tõttu viimane kaotas teadvuse ja kukkus maha. Peale seda lõi I. Sereda lamavat A. A jalaga pähe ja selga ning põgenes sündmuskohalt. A. A toimetati kiirabiga haiglasse, kus tuvastati kerged kehavigastused – kirurgilist õmblust vajavad põrutushaavad ülahuulel ja vasakul kulmul, nahamarrastus vasakul põsesarnal, ülalõuas 1 hamba osaline murd. Teise inimese löömise ning tervise kahjustamisega pani Ivan Sereda toime väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav

§ 121järgi.

kehalise Süüdistatav I. Sereda end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et ta kandis nuga kaasas, kuna käib sõpradega looduses ning seal on seda vaja. Tegemist oli viskenoaga, tera pikkusega 10 cm, kahepoolse teritusega. Nuga kandis rohelises tupes rihma küljes. Varasemalt tundis A. A , kellega tutvus 2003-2004.a. Varem konflikte ei ole olnud, vihavaenu samuti mitte. Ta tundis ka N. V , kes oli pargis. Kui ta parki jõudis oli seal noori, keda ta ei tundnud. Tema tuli Viru Keskuse poolt ja kohtus N. V R-kioski juures, kus viimane osutas kannatanutele, kes lihtsalt seisid. Ta lubas kannatanutega rääkida. A. A riivas teda õlast. Ta ütles, et seisa ja oota. Ta ütles seda, kuna N. V oli helistanud ja palunud tulla parki rääkima, kuna teda ja sõpru tülitavad kaks purjus kaukaaslast, kellest üks peksab mingit tema sõpra ja teine püüab tüdrukuid maha võtta. Kannatanud kõikusid, vehkisid kätega ja karjusid. Ta tundis ohtu. Ta küsis A. A lt, miks nad ründavad alaealisi, kuid A. A vastas jämedalt ja ütles, et ei ole kohustatud aru andma. Ta käskis kannatanul minna koju ja välja magada. A. A ütles: „ Vend, meil on probleemid“. Siis tuli teine kannatanu. A. A tõstis rusikas käe löögiks ning ta lõi A. A pudeliga pähe otsmiku piirkonda ja kannatanu kukkus näoga vastu kõnnitee plaati. V. M t lõi pudeliga vastu otsmikku ning pudel purunes. Seejärel lõi V. M 2 korda rusikaga näkku, 2 korda põlvega rindu. Kannatanu hakkas kukkuma ja ta lõi veel 1 kord rusikaga selga. Kannatanu kukkus ning ta lõi kannatanut mõned korrad jalaga selga. Talle tundus, et tema suunas liiguvad veel kolm inimest ning võttis noa välja ja need isikud läksid ära. Ta kükitas ning otsustas V. M ga rääkida ja küsis, kas viimane mõistis, mille eest sai vastu pead. Kannatanu vastas jämedalt ning selle eest lõi ta viimast noa käepidemega vastu jalga ja siis pani noa tera kannatanu selja vastu. Ta ütles V. M le, et ta rohkem ei kuuleks kaklusest pargis. Kannatanu lubas tema ja alaealised ära tappa. Kannatanu tõusis järsult ja nuga läks ca 1/3 ulatuses selja sisse. Ta ei jõudnud nuga ära võtta. Tõmbas noa välja kuna A. A hakkas tõusma, siis lõi veel korra jalaga. Nuga määrdus verega. Enne lahkumist kontrollis ta kannatanu pulssi, see oli olemas. Ta ei saanud kiirabi kutsuda, kuna teise kannatanu peksmise ajal esimene lamas. Ta pidi lööma nii, et kannatanu ei tõuseks, sest muidu oleks esimene kannatanu teisele appi tulnud. Kui kannatanud juba lamasid, siis oli tal rahulik tunne. Ta läks ära, kuna teda ootas tütarlaps. Lahkudes palus kutsuda kiirabi. Nad läksid tütarlapsega Viru Keskusesse. Teel keeras oma jope ümber ja pani uuesti selga, kuna talle tundus, et jopel on veri ja tahtis seda varjata. Ta kandis siniseid teksapükse, rohelist sviitrit, triibulist salli ja kõrgeid saapaid. Noa viskas Pirita jõkke ja saapad viskas kodus ära. Nuga muutus talle vastikuks ja ta ei oleks hakanud seda kandma. Hiljem mõtles, et nuga oli üleliigne. Lamavate kannatanute jalaga pähe löömise osas ei ole tal süümepiinu. Kannatanu V. M ütluste kohaselt tunneb ta süüdistatavat seoses Tammsaare pargi sündmustega. 12.04.2009.a. tema koos A. A ga tuli Tammsaare parki. Ta oli joonud viina ja džinni, kuid sai ümbritsevatest sündmustest aru. Parki jõudis kella 16.30 paiku. Nad tutvusid pargis kahe noormehega, kelle nimesid ei mäleta. Hiljem Tammsaare pargis läks tema esimesena noorte juurde ja hakkas nendega vestlema. Talle ei tundunud, et noored olid alaealised. Nad rääkisid riietumisstiilidest ja muusikast. Talle tundus, et tegemist on 4 metallistidega. Kedagi ta ei solvanud, tirinud ega löönud. Nad olid pargis ca 30 minutit ja temal kellegagi konflikti ei tekkinud. Kui ta hakkas ära minema, tuli tema juurde A. A , kes oli natuke agressiivne. Nad hakkasid ära minema ning A. A läks esimesena. Tema jättis noortega hüvasti ja läks A. A järgi, kes kohtus esimesena süüdistatavaga. Kui tema nendeni jõudis, siis kuulis A. A ütlemas, et meil on probleemid. Ta ei saanud aru, miks A. A seda ütles. Temal oli seljas valge jope ja triibuline kampsun ning jalas sinised teksad. A. A l sinised teksad, nahkjope ja helesinine särk. Süüdistatav lõi A. A pudeliga vastu nina. A. A kukkus põlvili ja siis kõhuli ning kaotas teadvuse. Mingit vastupanu A. A ei osutanud. Seejärel süüdistatav lõi teda pudeliga näkku ja ta kukkus. Süüdistatav hakkas teda peksma jalgadega ja rusikatega pähe ja kehasse, lüües 3-8 korda. Ta ei olnud võimeline vastupanu osutama. Ta üritas tõusta ja siis nägi nuga, mille tera pikkus oli ca 15-20 cm. Süüdistatav vehkis noaga tema näo ees ja küsis: „ Kas tahad surra?“. Ta vastas jämedalt ning süüdistatav lõi teda noaga selga parema abaluu piirkonda. Löögi tagajärjel vigastati kopsu, samuti tekitati talle ninaluu murd, mille tagajärjel nina on muutnud kuju. A. A seda lebas teadvusetult. Ta ei saanud aru, miks süüdistatav neid ründas. Süüdistatav oli rohelises tõmblukuga kampsunis ja hallides teksades ning jalas olid saapad. Vigastuse tagajärjel on tal hingamisraskused. Temale on tekitatud mittemateriaalne kahju summas 50 000 krooni ning materiaalne kahju, kuna rikuti jope väärtusega 3500 ja sviiter väärtusega 500 krooni. Kannatanu A. A ütluste kohaselt oli ta süüdistatavaga tuttav enne 12.04.2009.a. Tõsiseid probleeme ei olnud, kuid olid hõõrumised seoses rahvusega. Tammsaare parki tulid nad V. M ga kella 15-16 paiku. Tal oli seljas tume pintsak, helesinine särk ja sinised teksad. Nad olid tarvitanud alkoholi. Ta ei oska öelda, kui kaua nad olid pargis. Pargis seisid noored ning V. M läks nende juurde, siis läks tema sinna. Alguses ei olnud midagi negatiivset, kuid vestlus ei sujunud. Ta lõi ühte noort kergelt näkku. Ta ei oska seletada, mis põhjusel ta seda tegi. Noormees läks temast eemale ja ta ei pööranud tähelepanu, mida teised tegid. Seejärel ta suhtles mingite tütarlastega. Konflikti neil tüdrukutega ei olnud. Varem ta neid tüdrukuid ei tundnud. Ta hakkas vana kaubamaja poole minema ja sattus kokku süüdistatavaga. Ta ei mäleta toimuvat täielikult, mäletab episoode. Ta toibus haiglas. Vigastatud oli huul, hammas, vasak kulm ja verevalum silma ümber. Ta ei näinud, mis juhtus A. A ga. Talle tekitati materiaalne kahju, kuna rikuti särk väärtusega

1. Mittemateriaalne kahju summas 10 000 krooni. Tunnistaja KS ütluste kohaselt oli ta 12.04.2009.a. pargis koos sõbratari A Tammsaare pargis ning nad liikusid Estonia poolt vanalinna suunas. Ta ületas platsi, kus on kuju. Paremal jooksis mees ning teda ajas teda taga kõrgete mustade saabaste, musta jope ning lühikeste juustega mees. Nad olid temast ca 10 m kaugusel. Tagaajaja jõudis esimesele järele ning lükkas teda ja mees kukkus. Seejärel hakkas ründaja kannatanut peksma jalaga näkku ja pähe, lüües vähemalt 3 korda. Löögid olid tugevad ning ta kartis, et lööb pea otsast ära. Kannatanu kattis näo kätega. Seejärel võttis ründaja tupest noa ja lõi kannatanut selga. Peale lööki hakkas tulema verd ning seetõttu ta sai aru, et löödi terava esemega. Löömise ajal oli kannatanu kõhuli. Ta oli šokis ja ei mäleta, kas ründaja vehkis noaga Kannatanu mingit vastupanu ei osutanud. Mees pani noa tuppe ja põgenes. Ta tegi ettepaneku kutsuda politsei ning sõbratar kutsuski. Pargis oli ka teine kannatanu, kellel oli nägu verine. Teine kannatanu lamas monumendist paremal Esimene oli vist helesinises särgis. Tunnistaja A. B ütluste kohaselt 12.04.2009.a. läks koos K. S läbi pargi Estonia eest Viru Keskuse poole. Seal kaklesid kaks noormeest. Õigemini üks noormees oli purjus ja teine tõukas teda ning hüppas talle peale. Purjus noormees kukkus ja teine hakkas teda tugevasti jalaga pähe lööma. Kannatanu lihtsalt lamas ja vastupanu ei osutanud. Noormehed olid neist 5 ca 10 m kaugusel. Seal lamas veel teine noormees ning ründaja lõi ka seda teist noormeest korduvalt jalaga vastu pead. Kannatanud olid mõlemad platsil, üks päris monumendi ees ja teine monumendist vasakul. Ühel kannatanul oli seljas midagi valget ja teisel helesinine särk. Monumendi ees lamas valge särgiga kannatanu. Peale jalaga pähe löömist võttis ründaja noa vutlarist välja ja lõi kannatanut noaga selga. Lööja oli pikem kiilaspäine mees, kes kandis musta jopet, teksasid ja musti suuri saapaid. Üks kannatanu tahtis vahepeal tõusta, kuid see tal ei õnnestunud. Tunnistaja A. S ütluste kohaselt 12.04.2009.a. nägi ta Tammsaare pargis süüdistatavat vestlemas A. A ga. Nad olid ca 20-30 m kaugusel ning vestlust ta ei kuulnud. Monumendi juures oli veel 4-5 inimest ja siis tuli sellest seltskonnast nende juurde V. M . Süüdistatav lõi A. A pudeliga pähe ning kohe ka V. M t ja pudel läks katki. A. A kukkus kõnniteele ning süüdistatav hakkas teda peksma jalaga pähe, lüües ca 5 korda ja kannatanu kaotas teadvuse. Teine kannatanu kukkus rohule ning süüdistatav lõi ka teda jalgadega ca 5 korda. Kui kannatanud olid pikali ja ei liikunud, siis võttis süüdistatav vöölt kahepoolselt teritatud noa, mis sarnanes viskenoaga, ja lõi kõhuli lamavat V. M t noaga selga. Peale noaga löömist tõstis V. M pead ja süüdistatav lõi teda täiest jõust jalaga pähe. Kannatanud vastupanu ei avaldanud. Ta ei näinud midagi, mis oleks võinud põhjustada kannatanute ründamist. Tunnistaja G. V ütluste kohaselt tutvus ta süüdistatavaga 2008.a. augustis. 2009.a. aprilli alguses näitas I. Sereda talle viskenuga pikkusega ca 20 cm. Ta võttis noa kuskilt jope sisetaskust. I Sereda näitas, kuidas viskenuga kasutada. Nuga oli kahepoolse teritusega, tera pikkus ca 10 cm. Tunnistaja N. V ütluste kohaselt 12.04.2009.a. kella 15.00 paiku võis ta olla Tammsaare pargis, kuna sellel perioodil oli seal sageli. Ta oli pargis koos tuttavatega, keda oli rohkem kui kolm. Tuli kamp ja hakkasid neid ära ajama kohast, kus nad tavaliselt kohtuvad. Ta ei mäleta kui palju neid oli, kuid kannatanud olid nende hulgas. Neile öeldi, et nad ei peaks seal kogunema ning püüti neid sealt ära ajada. Tekkis rüselus ning kannatanu võttis ühel poisil varrukast kinni, teised püüdsid kannatanut eemale tirida. Ta püüdis neid lahutada ja tema tuttav helistas politseisse. Tema helistas V. M telefonilt Ivan Seredale. Ta ütles I. Seredale, et neile tehakse liiga ja küsis, kas viimane saab aidata. Ta ei mäleta, mida I. Sereda vastas. Nad jäid oma kohale ja neid tülitanud noormehed jäid samuti sinna, hakates tülitama teisi inimesi. Alguses palus ta noormeestel lahkuda, kuid viimased vastasid jämedusega ning ta eemaldus. Umbes 30 minutit peale I. Seredale helistamist suundus ta Viru keskuse poole ja R-kioski lähedal nägi I. Seredad. Ta ei öelnud I. Seredale midagi, ainult näitas neid poisse. Ta ei tea, mida I. Sereda tegi. Kannatanud suhtusid temasse kui kergete elukommetega tüdrukusse ning lubasid kõigile peksa anda. Tunnistaja A. S ütluste kohaselt tutvus ta süüdistatavaga internetis. Esimest korda kohtus 12.04.
2. ning nad tarvitasid väga väikese koguse alkoholi. Nad kavatsesid sõitsid Piritale ning kui nad sinna jõudsid, helistas I. Seredale üks tüdruk ja ütles , et kolm isikut pargis tegid liiga ja ähvardasid ning kutsuti politsei, kuid politsei ei tulnud. Tüdruk neid isikuid ei kirjeldanud. Ta helistas oma õele, kes oli ka pargis ja õde andis telefoni ühele poisile, kes kinnitas tüdruku poolt eelnevalt räägitut. I. Sereda otsustas kohale minna ja vaadata ning lahendada küsimus rahulikult. Sõiduks kulus neil ca 20 minutit. Selle tüdrukuga, kes I. Seredale helistas nad ei kohtunud. Nad läksid koos parki, tema jäi kuhugi seisma. Monumendi juures oli inimest ja I. Sereda läks nende juurde. Ta ei kuulunud, mida I. Sereda ütles, kuna pargis oli kärarikas. Kannatanud liikusid I. Sereda suunas ning nende hoiak oli agressiivne. Nad riivasid või lõid I. Seredad, kuid ta ei näinud täpselt, kuna I. 6 Sereda varjas kannatanuid oma kehaga. Esimesena jõudis I. Seredani kõhnem kannatanu, läks I. Seredast mööda ja viimane lõi teda pudeliga lõi teda pudeliga näkku. Kannatanu kukkus ja kaotas teadvuse. Teine kannatanu jooksis juba rusikad püsti nende poole ja I. Sereda lõi teda pudeliga selga ning pudel purunes. Kannatanu kukkus kõhuli ning tema hakkas lapsi eemale ajama, et nad ei vaataks. Kui ta uuesti monumendi poole vaatas, siis nägi, et 2 kannatanut olid kõhuli maas ning I. Sereda kükitas lühema kannatanu juures. I. Sereda võttis vöö vahelt kahepoolse teraga noa ja lõi noaga kannatanut jalga. Seejärel kontrollis pulssi ja läks ära. Võimalik, et sellel ajal, kui tema mujale vaatas, lõi I. Sereda veel kuidagi kannatanuid. Teel pargist Viru Keskusesse pööras I. Sereda oma jope ümber. Noa viskas I. Sereda Pirita jõkke. Tunnistaja A. P ütluste kohaselt 12.04.2009.a. istusid nad tammsaare pargis. Tulid kaks idamaalast, kes käitusid agressiivselt ning olid joobes. Mõned tema tuttavad lahkusid. Ta sai teada, et keegi helistas politseisse, kuid politseid ei tulnud 10-15 minuti jooksul ja keegi helistas oma sõbrale. Kaubamaja poolt tuli keegi lühikeste juustega noormees, kes kandis tumedat jopet ja kõrgeid nööridega saapaid. Kannatanud liikusid monumendi juurest Rkioski poole ning nende teed ristusid. Lühikeste juustega noormees lõi pikemat kannatanut pudeliga näkku ning kannatanu kukkus. Valges särgis noormees tõstis käe ja tahtis kaitsta sõpra, kuid vist ei jõudnud. Noormees lõi teda ka teda pudeliga ja kannatanu kukkus. Ta hakkas eemalduma. Kui ta tagasi vaatas, siis nägi noormehe käes midagi metalset välkumas. Seejärel nägi valges särgis kannatanu seljal punast laiku. Ta vaatas erinevates suundades ning kõike ei näinud. Tunnistaja O. P ütluste kohaselt 12.04.2009.a. oli ta koos sõpradega Tammsaare pargis. Seal oli palju inimesi, tema oli koos R. B . Pargis olid ka alkoholijoobes kannatanud, kes ütlesid, et nad lahkuksid ja siis hakkasid neid sealt jämedalt ära ajama. Ta ei tea, miks nad seda tegid. Kannatanud küsisid tüdrukutelt, kas viimased tahavad kaasa tulla, kuid tüdrukud keeldusid. Pikemat kasvu kannatanu lõi R. B mitte eriti tugevalt kaela piirkonda ja peale seda läksid nad R. B Estonia juurde. Vigastusi R. B ei tekitatud. Löömist nägid peaaegu kõik. Nad olid šokis ja R. B helistas politseisse. Seal oli ka N , kes otsis telefoni, et helistada. Ta ei tea, kas N leidis telefoni, kuna ta oli juba Estonia juures. Nägi, et pikem kannatanu lõi B jalaga vastu jalga ning B lõi kannatanut jalaga vastu. Seejärel läksid nad laiali. Kui nad ootasid politseid, siis tuli süüdistatav. Süüdistatav peksis jalgadega inimest, kes lamas ausamba ees platsil. Süüdistatav lõi jalaga rohkem kui üks kord. Seejärel süüdistav kummardas ja lõi korduvalt käega vastu selga. Seejärel läks süüdistatav kuhugi ära. Kannatanu ei osutanud vastupanu. Politsei tuli 15 minuti pärast. Kokku oli kaks kannatanut, kes mõlemad lamasid maas. Ta ei näinud, mis teisega juhtus. Ta on internetis sündmust arutanud oma tuttavatega ning läbi interneti sai teada, et süüdistatava nimi on Ivan ja hüüdnimi Kirpitš. Kannatanud olid joobes ja käitusid ebaadekvaatselt. R. B kedagi ei löönud, lihtsalt lahkus. Pikem kannatanu ütles, et kuid tuled tagasi, siis murran kondid. Ta tundis ohtu kannatanute poolt ja kartis, et kannatanud võivad ka teda lüüa. Tülitamine kestis 15-20 minutit, kui ta viibis ausamba juures. Teda isiklikult keegi ei tülitanud. Ta viibis suurema osa ajast Estonia juures, seega kõike ei näinud. Tunnistaja V. M ütluste kohaselt oli ta 12.04.
3. Tammsaare pargis, kus suhtles B. M . Pargis tulid kaks alkoholijoobes kannatanut ja hakkasid neid tülitama, solvama ja provotseerima kaklust, ütlesid, et lähme üks-ühe vastu kakleme. Kannatanud käisid tema sõbra ümber ning tõukasid sõpra. Ta viis B. M R-kioski juurde. N palus telefoni ja helistas kellelegi. Ta jäi parki, kuna pidi õega kokku saama. Pärast tuli mingi kiilaspäine mees, tal oli käes pudel. Mehe juurde hakkasid minema kannatanud ning mees lõi pudeliga 7 ühte kannatanut pähe ja kannatanu kukkus ning kaotas teadvuse. Sama pudeliga lõi teist kannatanut pähe ning teine kannatanu samuti kukkus. Kannatanud seisid löögi ajal näoga ründaja poole. Vastupanu kannatanud osutada ei saanud. Seejärel lõi ühte lamavat kannatanut korduvalt jalaga pähe. Tunnistaja R. B ütluste kohaselt oli ta 12.04.2009 koos sõpradega Tammsaare pargis . Nende juurde tuli agressiivselt meelestatud V. M ja ütles, et nad lahkuksid võimalikult kiiremini. Nad tahtsid lahkuda, kuid siis tuli juurde A. A ning hakkas otsima konflikti. Ta püüdis lahkuda, kuid tal ei saanud, kuna tema ees seisis kannatanu ja kõrval sõbrad. A. A küsis: „Kas tahad saada vastu pead?“. Seejärel lõi teda kergelt vastu kaela. Mõlemad olid alkoholijoobes. Ta ei tahtnud konflikti ning kutsus O. P ja nad läksid Estonia teatri juurde. Ta helistas politseisse, et tülitajad ära viiks. Politseid oodates vaatas ta pargi poole ja nägi, et kaks kannatanut lamavad maas teineteisest ca 2 kaugusel. Süüdistatav peksis lamavaid kannatanuid jalaga keha piirkonda, lüües korduvalt mõlemat kannatanut. Peale seda lõi ühte kannatanut mõned korrad rusikas käega selga ja läks ära Viru Keskuse poole. Isiku ekspertiisiaktis nr 97 05.05.2009.a. kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati V. M l rinnaõõnde tungiv torkelõikehaav paremal pool selja piirkonnas kaasneva traumaatilise veriõhkrinnaga ning põrutushaav ninal. Rinnaõõnde tungiv haav on eluohtlik tervisekahjustus ning võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. /tl 37-38/. Isiku ekspertiisiaktis nr 90 05.05.2009.a. kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati 12.04.2009.a. A. A l läbistav põrutushaav ülahuule piirkonnas ning põrutushaav vasaku kulmu piirkonnas, mis vajasid kirurgilist õmblust. Kohtuarstlikul läbivaatusel esinesid A. A l paranemisjärgus haavad ülahuule ja vasaku kulmu piirkonnas, nahamarrastuse jälg vasakul põsesarnal, ülalõuas paremal I hamba osaline murd. Tervisekahjustused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võisid olla tekitatud 12.04.2009.a. ning need ei ole eluohtlikud. /tl 51-53/. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt 12.04.2009.a. asus vaadeldav sündmuskoht Tallinnas Tammsaare pargis. Tammsaare kuju juures kõnniteel punast värvi verekahtlase aine laik, millest 1,5 m kaugusel istub meesterahvas, kelle käed on verised, laubal vasaku silma kohal valget värvi plaaster, huuled verised, ülahuule keskosas näha tühimik. Mehe särgil, selja keskosas näha kuivanud porist-tolmust kujunenud jalatsijälje fragment. Temast Tammsaare kuju pool murul näha veretaolise vedeliku loik, mille ümbruses pinnasesse imbunud verekahtlane vedelik /tl 6-12/. Asitõendite vaatlusprotokollidest nähtub, et vaadeldus valget värvi jope on kaetud verekahtlaste määrdumistega, jope seljaosal piklik auk pikkusega 2,6 cm. Trikotaažist kampsuni seljaosa kaetud verekahtlaste määrdumistega, kampsuni tagaosal auk pikkusega 3 cm. Vaadeldud mustal oranži voodriga jopel ja trikotaažist sallil luminooliga töötlemisel tuvastati verekahtlased helendumised. /tl 30-34,127-138 /. Läbiotsimise protokollist nähtub, et Tallinnas, Kopli 26-2 I. Sereda elukohast leiti must oranži voodriga jope /tl 123-124/. Äratundmiseks esitamise protokollidest nähtub, et kannatanud V. M ja A. A tunnevad I. Sereda ära isikuna, kes ründas neid 12.04.2009.a. Tammsaare pargis /tl 24-28, 44-47/. 8 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 118 17.06.2009.a. kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt I. Sereda ei ole nõrgamõistuslik ega põe vaimuhaigust. 12.04.2009.a. kella 17.00 paiku ei esinenud tal psüühikahäireid, mis oleksid takistanud aru saamast oma tegudest või neid juhtimast. Ta võib oma psüühilise seisundi poolest osaleda uurimistoimingutes, esineda kohtus ja süüdimõistva otsuse korral kanda karistust. Oluliselt piiratud võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida tal ei esinenud. Vaimse tegevuse ja isiksuse arengu häireid tal ei ole /tl 174-175/. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanud ja tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid - sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid, ekspertiisiaktid jt – leidis, et süüdistatava süü temale inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on kriminaalasja kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud nii I. Sereda enda sisuliselt omaksvõtvate ütlustega, mille kohaselt ta lõi mõlemat kannatanut pudeliga pähe ning peksis lamavaid kannatanuid jalgadega. I. Sereda ütluste kohaselt lõi ta ühte kannatanut selga noa käepidemega ning pani seejärel noa tera vastu lamava kannatanu selga. Kannatanu hakkas järsult tõusma ja nuga tungis kannatanu kehasse. Kannatanute ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi mõlemat kannatanut pudeliga pähe, jalaga korduvalt pähe ning keha piirkonda ja kannatanu V. M t noaga selga. Nii nähtub K. S ütlustest, et süüdistatav hakkas lamavat V. M t peksma jalaga näkku ja pähe, seejuures löögid olid tugevad ning ta kartis, et lööb pea otsast ära. Kannatanu kattis näo kätega. Seejärel võttis süüdistatav tupest noa ja lõi kannatanut selga. Peale lööki hakkas tulema verd ning seetõttu ta sai aru, et löödi terava esemega. Pargis oli ka teine kannatanu, kelle nägu oli verine. Tunnistaja A. B ütlustest nähtuvalt lõi süüdistatav mõlemat lamavat kannatanut jalaga pähe ning V. M t noaga selga. Tunnistaja A. Sooviku ütluste kohaselt lõi süüdistatav mõlemat kannatanut pudeliga pähe, mille tagajärjel kannatanud kukkusid. Seejärel lõi süüdistatav mõlemat kannatanut korduvalt jalaga. Kui kannatanud olid pikali ja ei liikunud, siis võttis süüdistatav vöölt kahepoolselt teritatud noa, mis sarnanes viskenoaga, ja lõi kõhuli lamavat V. M t noaga selga. Peale noaga löömist tõstis V. M pead ja süüdistatav lõi teda täiest jõust jalaga pähe. Süüdistatava poolt kannatanute peksmist kinnitavad ka teiste kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlused. Kannatanute ja tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas ning riimuvad kirjalike tõenditega. Isiku ekspertiisiaktis kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati V. M l rinnaõõnde tungiv torkelõikehaav paremal pool selja piirkonnas kaasneva traumaatilise veriõhkrinnaga ning põrutushaav ninal. Rinnaõõnde tungiv haav on eluohtlik tervisekahjustus ning võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) /RK otsus nr 3-1-1-128-06/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et süüdistatav lõi kannatanu V. M t korduvalt jalaga ning ühe korra noaga elutähtsatesse organitesse – pähe ja rindkere piirkonda – ning möönis igasuguste tagajärgede, sh ka surma põhjustamise võimalikkust, 9 tegutsedes vähemalt kaudse tahtlusega. Seejuures lüües kannatanut korduvalt raskesse saapasse kängitsetud jalaga jõuliselt pähe ja rindkere piirkonda ning noaga selga, ei kontrollinud ta mingilgi viisil sündmuste edasist käiku ning tema käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu. Tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära vaid meditsiinitöötajate sekkumine. Seega V. M surm ei saabunud süüdistatava tahtest mitteolenevatel asjaoludel, kuna selle hoidis ära meditsiinitöötajate sekkumine. Kuna süüdistatav on varem karistatud

§ 113

järgi, siis on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 25lg 2 - 114 p 4 järgi.

Isiku ekspertiisiaktis nr 90 05.05.2009.a. kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati 12.04.2009.a. A. A l läbistav põrutushaav ülahuule piirkonnas ning põrutushaav vasaku kulmu piirkonnas, mis vajasid kirurgilist õmblust. Kohtuarstlikul läbivaatusel esinesid A. A l paranemisjärgus haavad ülahuule ja vasaku kulmu piirkonnas, nahamarrastuse jälg vasakul põsesarnal, ülalõuas paremal I hamba osaline murd. Tervisekahjustused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võisid olla tekitatud 12.04.2009.a. ning need ei ole eluohtlikud. Kriminaalasjas on süüdistatava, kannatanute ning tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et A. A lõi tahtlikult korduvalt pähe ja keha piirkonda süüdistatav I. Sereda. Süüdistatava tegevus selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§ 121järgi.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et I. Sereda saabus parki ajal, kui konflikt kannatanu ja osade tunnistajate vahel oli lõppenud ning selles osalenud isikud enamuses sealt lahkunud. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt süüdistatavat keegi ei rünnanud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks peatuda kaitsja väitel, et süüdistatav I. Sereda tegutses12.04.2009.a.

§ 28kohaselt hädakaitses.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. I. Sereda karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. I. Seredad iseloomustatakse positiivselt. Ta on varem kriminaalkorras karistatud 2 korda. Seejuures on teda varasemalt karistatud tahtliku tapmise eest ning kaks korda kehalise väärkohtlemise eest. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud loobuma kuritegude toimepanemisest. Inkrimineeritavad kuriteod on toime pandud katseajal. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kannatanu V. M on esitanud tsiviilhagi materiaalse kahju hüvitamiseks seoses riiete rikkumisega summas 4000.- krooni ja mittemateriaalse kahju hüvitamiseks summas 50 000 krooni. Kannatanu A. A on esitanud tsiviilhagi materiaalse kahju hüvitamiseks seoses riiete rikkumisega summas 1500.- krooni ja mittemateriaalse kahju hüvitamiseks summas 10 000 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. 10 Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et süüdistatav tekitas V. M le eluohtliku tervisekahjustuse ja A. A le tervisekahjustused, mida kinnitavad kannatanute ja tunnistajate ütlused, isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 90 ja 97 kajastatud eksperdiarvamused (tl 37-38, 51-53). Eeltoodud dokumentidega fikseeritud tervisekahjustused põhjustasid kannatanutele füüsilist valu ja V. M le ohu kannatanu elule. A. A le põhjustati hamba osaline murd, mis muudab ka kannatanu välimust, mistõttu on ilmne, et kahjustati ka kannatanute psüühilist heaolu. Kohus aktsepteerib seisukohta, et mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema rikastumise allikas. Teiselt poolt mittemateriaalse kahju hüvitamine ei pea olema süüdlase jaoks kantav märkimisväärse pingutuseta tema varalisele ja psüühilisele olukorrale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mõistlik summa mittevaralise kahju hüvitisena V. M le on 15 000 krooni ja A. A le 6000 krooni. Tekitatud materiaalse kahju ulatus on tõendatud kannatanute ütlustega ning süüdistatav tunnistab materiaalse kahju osas hagi, mistõttu see kuulub rahuldamisele. Kohus juhindub KrMS § 306, 311, 312, 313, 315. Eha Popova Kohtunik Anne Allik Rahvakohtunik Tiia Altmäe Rahvakohtunik