← Eesti

1-10-8361/6

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-8361 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Ingrid KODDO Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr SADOVSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksandr SADOVSKI sünd. 18.01.1962, isikukood 36201182212, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 11.03.1998 ja lõpp 11.03.2013 Jätta Aleksandr SADOVSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 25.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Sadovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Sadovski on süüdi tunnistatud ..Maakohtu.. otsusega Karistusseadustiku (KarS) § järgi ja karistatud Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 10 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav töötab alates 2008 Viru Vanglas majandustöödel kingsepana. 2009 toimusid kinnipeetaval korduvad psühholoogilised nõustamised enesekontrolli arendamiseks ja toimetulekuoskuste täiendamiseks. Kinnipeetav tasus 1 vangistuse perioodil rahalised kohustused täielikult, hetkel saab isiklikku igakuist sissetulekut, aeg-ajalt toetab kinnipeetavat isa. Päritoluperekonnast suhtleb kinnipeetav isa ja vennaga, kontakti hoitakse telefoni ja kirja teel. Kinnipeetav on viibinud pikka aega vanglas, mistõttu on riskiks kinnipidamisasutuses tekkinud tutvusringkond. Kinnipeetava sooritatud kuriteod viitavad minevikus tema impulsiivsele käitumisele ja halvale enesekontrollivõimele. Soovimatus rääkida toimepandud kuriteost viitab väljatõrjumise suurenenud võimele, oskamatusele lahendada keerulisi probleeme, võtta endale vastutust. Kinnipeetav on pika aja oma elust veetnud vanglas, varasemalt osalenud korduvalt intsidentides ning karistatud mitu korda distsiplinaarkorras. Hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ametiisikutega võib teha koostööd vaid omakasu eesmärgil. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, ka reaalne vangistus on kolmas. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Nii vägivaldse kui mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 13%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et see on ennatlik ja mitte eesmärgipärane. Kriminaalhooldusametnik arvestab siinkohal seda, et pole teada kinnipeetava eeldatava sugulase seisukohti, nõusolekut ja elamispinnaga seotud elamistingimusi; asjaolu, et esitatud garantiikiri on fiktiivne; samuti kinnipeetava isikut, tema seniseid kuritegusid ja karistusi ning tema poolt toime pandud rasket isikuvastast kuritegu. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku läbida kinnipeetaval vanglas sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Samuti leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetaval on vabanemise korral soovitav asuda elama endisesse elukohta xxx Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama venna juurde xxx. Kinnipeetava venna ja tema lähisugulaste majandusliku seisundi ja reaalsete elamistingimuste suhtes ei ole kriminaalhooldusametnikul kompetentset ülevaadet võimalik anda, kuna korterisse sisse ja vennaga kohtuda ei olnud kriminaalhooldusametnikul korduvalt võimalik. Kinnipeetava nimele koostatud tõend xxx-st osutus kõikide asjaolude ülekontrollimisel fiktiivseks, sest sellega seotud juhatuse liikmed kinnipeetavat ei tunne. Üks juhatuse liige teatas telefoni teel, et kellegi eest nad vastutada ei soovi, probleeme neil vaja pole ja töötajate arv on neil niigi piiratud. Lisaks sellele on OÜ juriidiline aadress xxx ja osaliselt xxx. Kriminaalhooldusametnik leidis, et uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt on väga suur, sest kinnipeetava on kohtu poolt kolmel korral kriminaalkorras pikaajaliste vangistustega karistatud, mistõttu on tal juba välja kujunenud kriminaalne mõtteviis ja vastav käitumine ning kelle kuritegude raskusaste on aja jooksul ainult progresseerunud; kinnipeetava nimele koostatud tõend töölevõtmise kohta osutus fiktiivseks, mistõttu ei saa tal vabanemise korral garanteeritud töökohta olema, mis omakorda hakkab kinnipeetava adopteerumist ja toimetulekut tõsiselt mõjutama; kinnipeetava eeldatav sugulane ei ole kinnipeetava vabanemisest üldse huvitatud, kuna ei ole võimaldanud kriminaalhooldusametnikul temaga mitte mingil moel kordagi kontakti saada ja ei soovinud seda teha ka omal initsiatiivil. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Aleksandr Sadovski taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest ja seletas, et tahab avada enda kingsepatöökoja. Narva linna soovib ta elama minna, kuna seal on rohkem inimesi ja seega ka rohkem kliente. Vajadusel võib ta asuda elama ka Kiviõlisse. Prokuröri abi Sergei Travnikov kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega maakohtu istungil ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava taotlus on põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab 15-aastast liitkaristust KrK §101 p.2, §195 lg.2 ja §207 lg.1, 2 järgi toimepandud kuritegude eest. Vangistuses on talle määratud 10 distsiplinaarkaristust, kuid kehtivaid karistusi käesoleval ajal ei ole. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 11.03.2013. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava enda seletusest nähtub, et vabanemise korral soovib ta asuda elama Narva linn, korterisse, mis kuulub Jevgeni Beljajevile. Vaatamata korduvatele koduvisiitidele ja helistamistele ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik teostada elukoha kontrolli ja selgitada välja korteriomaniku nõusolek. Kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue. Ühtlasi tähendab see ka seda, et kriminaalhooldusametnik peab olema tulevase elukoha kontrollinud, selle tunnistanud sobivaks ning juhul, kui elamispind ei kuulu kinnipeetavale, saanud ka elukoha omanikult nõusoleku kinnipeetava sellele pinnale elamaasumiseks. Käesolevas asjas ei ole elukoha sobivust ja korteri omaniku nõusolekut vaatamata kriminaalhooldusametniku korduvatele katsetele kindlaks tehtud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale on vabanemise korral töökoha garanteerinud xxx. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on tegemist fiktiivse tõendiga. Kinnipeetava enda seletuste kohaselt maakohtu istungil andis selle tõendi talle kaaskinnipeetav, kinnipeetaval endal puudub igasugune seos eelnimetatud OÜ-ga. Seega ei ole kinnipeetaval vabanemise korral töökohta ja seega puudub ka legaalne sissetulek. Maakohus tunnustab küll kinnipeetavat selle eest, et tal on plaanis tegeleda eraettevõtlusega, kuid esimeste positiivsete majandustulemuste saamiseni läheb ilmselgelt aega. Samuti väärib tunnustust asjaolu, et kinnipeetav on 3 jätkuvalt vangistuses töötanud. Samal ajal ei anna vaid see alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest käesoleval ajal. Kinnipeetav on tänaseks päevaks vangistuses viibinud 12 aastat 7 kuud. Selle aja jooksul on kinnipeetaval välja kujunenud kriminaalne hoiak, kriminaalsele subkultuurile omane käitumine ja kriminaalne tutvusringkond. Maakohus leiab, et sellisel juhul on põhjendatud vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega koos kriminaalhooldusepoolse kontrolli, toetuse ja järelvalvega. Samas ei ole vabastamine põhjendatud käesoleval ajal, arvestades korduvkaristatust, viimase kuriteo toimepanemise asjaolusid, raskust ja ka karistuse lõpptähtaega. Selleks, et vabanemine vangistusest ja resotsialiseerumisprotsess toimuks valutumalt ja probleemideta, samuti uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleks kinnipeetaval läbida veel vangistuses vastava suunitlusega sotsiaalprogrammid. Vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega. Käesoleval ajal puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav saab nende nõuete täitmisega hakkama ja läbib niivõrd pika katseaja probleemideta. Lisaks sellele leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ühiskonna ja ka üksikisikute heaolu oleks endiselt ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt kõrge. Isik, kes paneb korduvalt toime kuritegusid, muuhulgas raskeid isikuvastaseis kuritegusid, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik. Kinnipeetava karistuse tähtaja lõpuni on veel 2 aastat 5 kuud, seega on kinnipeetavale veel võimalus reaalselt näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt, täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused ja tegeleda vabanemise küsimusega aktiivselt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 11.11.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.