1-10-14935/3

Kriminaalasi nr 1-10-14935 KOHTUMÄÄRUS 18. novembril 2010.a. Tallinnas Harju Maakohus kohtunik Margot Mikler vaadanud läbi Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Tambet Graubergi taotuse kriminaalmenetluse lõpetamiseks D I ik XXX (elukoht: xxx) süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2,3, § 22 lg 3 - § 344 lg 1 järgi Kohus leidis Kriminaalasjas alustati menetlust 18.04.07.a KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ja § 344 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikus aprill – detsember 2006.a on võltsitud Hansapanga arvelduskontode väljavõtete alusel, mis kinnitavad laenutaotlejate sissetulekuid, välja petetud krediidiasutustest laenu. Kriminaalasjas on kahtlustatavana üle kuulatud D I KarS § 209 lg 2 p 2, 3 ja § 344 lg 1 - § 22 lg 3 alusel. 22.detsembril 2006.a esitas D I kokkuleppel AA Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile tegelikest asjaoludes teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamiseks ebaõigete andmetega laenutaotluse ja Hansapanga Rävala kontori templijäljendit kandva arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtte ajavahemiku 01.05.2006.a – 15.12.2006.a kohta, kuhu oli lisatud D I tööandja AS Elion Esindus poolt makstav igakune töötasu laekumine summas 18 200 krooni. Maksu - ja Tolliameti andmetel puudus D I l toodud perioodil sissetulek ning Hansapanga arveldusarvelt nähtuvalt ei ole D I Hansapanga arveldusarvele töötasu laekunud ning ainsateks kanneteks toodud perioodil on 20.10.2006 sularaha sissemakse ning pangakaartide hooldustasu tasumised. 11.jaanuaril 2007.a sõlmis Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ebaõigete andmete esitamise tagajärjel laenutingimused täitnud D I ga laenulepingu . Valeandmete alusel väljastas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal laenu 1 260 000 krooni, olles eksimuses isiku maksevõimelisuses, mida pank õigete andmete esitamise korral teinud ei oleks. D I maksis vahendustasu 25 000 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes dokumendi võltsimisele kaasaaitamises, pani D I KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo Oma sellise tegevusega, mis seisnes varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud suures ulatuses isikute grupi poolt, pani D I toime KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Proportsionaalsuse põhimõttest tuleneb vajadus välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas, mida tuleb ka käesolevas asjas silmas pidada (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-1-1-9-07 ja nr 3-1-1-81-06). Selles episoodis ei ole süüteoga rünnatav õigushüve – vara, niivõrd intensiivne, mis vajaks täiel määral karistuseõiguslike karistusmeetmete rakendamist. Korter on pandiks pangast võetud laenule ja maksedistsipliini kohta ei ole käeoleval hetkel võimalik etteheiteid teha. Seetõttu on kahtlustatava süü kuriteo toimepanemisel väike. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes ei ole isiku karistamine vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, sest pannes isikule kohustused tasuda rahaline kohustus on saavutatud õigusrahu kahtlustatavate poolt toime pandud tegudele hukkamõistva hinnangu andmisega ja sellele reageerides. Ühiskonna õiglustunne saab rahuldatud sellega, kui süüdi mõistetakse isikud, kes on organiseerinud võrgustiku, mille abil on kuriteo toimepanemine saanud võimalikuks laenutaotlejate poolt. D. I on puhtsüdamlikult kahetsenud kuriteo toimepanemist, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendav asjaolu. Kahtlustatav on tunnistanud kuriteo toimepanemist ja on aidanud kaasa kuriteo avastamisele. D I on pangale vastavalt graafikule laenu tagasi maksnud ja võlgnevusi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ees ei ole. Kannatanu (pank) ei ole soovinud menetluse jätkamist ning ei esita nõudeid kahju viivitamatuks hüvitamiseks, seetõttu puudub eeltoodu alusel D. I tegude suhtes avalik menetlushuvi. Isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, seega puudub eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt menetluse jätkamise ja isiku kriminaalkorras karistamise vajadus, samuti puuduvad igasugused kahtlused selle kohta, et isik ei tee antud seaduse rikkumisest vajalikke järeldusi ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Seega eeltoodu alusel puudub nende tegude suhtes avalik menetlushuvi. D. I suhtes on Harju MK KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetanud, käesolevaks ajaks on selgunud, et temale määratud kohustus – üldkasulik töö on tegemata. Kriminaalmenetluse lõpetamise alused KrMS § 202 lg 1 järgi ei ole muutunud arvestades Harju Maakohtu määruses nimetatud asjaolusid, mille järgi ei ole materiaalset kahju nimetatud kuriteoga tekitatud, samuti on kahtlustatav osutanud abi kriminaalasja eeluurimisel ning nende süü ei ole suur. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Seega esinevad käesolevas kriminaalasjas kaalukad põhjused, miks tuleb kahtlustatava D I suhtes kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 lg 1 järgi. Kahtlustatav on teatanud, et temal ei olnud võimalik üldkasulikku tööd teha, sest ta leidis endale töökoha välismaal ja ei saanud kohtu määratud kohustust täita. D I on teatanud valmidusest täita üldkasuliku töö asemel rahaline kohustus ja on selleks kandnud 10 000 kr Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Võttes arvesse asjaolu, et kahtlustatav on avaldanud soovi üldkasuliku töö ümberarvestamiseks rahalise kohustuse vastu, siis on põhjendatud tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine pärast uuendamist ning määrata kohustuseks rahaline kohustus. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, isik on varem kriminaalkorras karistamata, süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetluse võib lõpetada, pannes süüdistatavale rahalise kohustuse tasuda 10000 krooni. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1 ja 2, lg 3, lg 6 ,§ 385 p 7 kohtunik määras Lõpetada kriminaalmenetlus D I süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2,3 § 22 lg 3 - § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises seoses sellega, et D I süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Kohustada D I t tasuda riigi tuludesse rahaline kohustus 10 000 krooni. D I on käesolevaks ajaks rahalise kohustuse ära täitnud. Kohtumäärus määruskaebuse menetluses vaidlustamisele ei kuulu. kohtunik