Obsah (6)

§ 45§ 154§ 91§ 65§ 64§ 44

1-10-9 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2010.a. Kriminaalasja number 1-10-9 / nr 08230111764 / Kohtukoosseis Kohtunik

ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Ilja Malštšukov Kohtuistungi aeg

1. november 2010.a. Kriminaalasi AM süüdistuses KarS § 422 lg.1 järgi üldme-netluses Prokurör Rainer Amur Kaitsja Tõnu Meidra SÜÜDISTATAV : AM-Elukoht : XXX, isikukood : 48512114910, kodakondsus: EV, haridus: keskeriharidus, töökoht : OÜ T , baaridaam. Karistatus: Väärteokorras karistamata; kriminaalkorras karistamata . Tõkend: Ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON
2. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-10-9 /nr 08230111764 / kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel AM süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi.
3. Kohustada AM’a tasuma: 2.
4. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja p. 2 alusel kindla summana riigituludesse 6000.-krooni (kuus tuhat ) ja kriminaalmenetluse kuludena 4447.80 krooni (neli tuhat nelisada nelikümmend seitse krooni ja 80 senti), kokku kuulub tasumisele 10 447.80 krooni (kümme tuhat nelisada nelikümmend seitse krooni ja 80 senti). Kriminaalmenetluse kulu ja rahaline kohustus kokku 10 447.80 krooni tuleb tasuda
5. detsembriks 2010.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „AM, 1-10-9.“ 1 Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise kohustuse mittetasumisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras. KrMS § 385 p 7 alusel ei saa antud kohtumääruse peale esitada määruskaebust. SÜÜDISTUS AM’t süüdistatakse selles, et tema 27.12.
6. a. kella 20:00 ajal, olles teel Olümpia hotelli, juhtis mootorsõidukit Honda Accord registreerimisnumbriga XXX, olles suurema ohu allikas kõikidele jalakäijatele, liikus Tallinnas mööda Kauka tänavat

mbitu tänava suunas, et

mbitu tänavale sooritada vasakpööret. Peatudes Kauka ja

mbitu tänavate ristmikul enne vasakpöörde sooritamist ja veendudes, et ühtegi mootorsõidukit ristmikule ei lähene, jättis veendumata, et koheselt peale vasakpööret asuval reguleerimata ülekäigurajal, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/ ja mis oli valgustatud, seisis inimene, kes alustas ülekäiguraja ületamist. AM, alustades vasakpöörde sooritamist

mbitu tänavale /

§ 45

p 4; § 46, § 155/ ei arvestanud antud ristmiku iseärasustega /reguleerimata ülekäiguraja asumine koheselt peale pööret/ /

§ 154

/ ja jättis veendumata, kas manöövri sooritamine on ohutu ka jalakäijale, kes oli reguleerimata ülekäiguraja ületamist alustanud /

§ 91

/, rääkides samal ajal autoroolis olles mobiiltelefoniga /

§ 65

/, ei pannud tähele, et jalakäija GLkoos rihma otsas oleva koeraga liikus mööda

mbitu 8 maja juures ristmikul asuvat reguleerimata ülekäigurada, kuigi autojuhil oli kohustus jalakäija läbi lasta /

§ 64

/, sõites kella 20:09 ajal reguleerimata ülekäigurada autojuhi suhtes paremalt vasakule ületavale jalakäijale GL’

otsa, tekitades kannatanule raske tervisekahjustuse: pindluupähiku murru ning vasaku sääreluu välimise platoo impressioonmurru s.o. liigesesisese murru /

§ 44

/. Oma käitumisega rikkus AM järgmisi liiklusnõudeid:

§ 44/juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust.

Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 45 p 4 /juht peab andma jalakäijale teed pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites/; § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/, § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 65 /juhil on keelatud juhtimise ajal tegeleda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist/; § 91 /enne sõidu ja manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/; § 154 /ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi/; § 155 /pööret lõpetades peab juht andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab/. Oma tegevusega pani AM toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Prokurör esitas 18.novembril 2010.a. kohtuistungil taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel järgmiste põhjendustega : Liiklusõnnetusest kuni tänaseni on möödas praktiliselt neli aastat , kohtuistungile ei ole ilmunud kahte olulist tunnistajat, seega ei saaks antud kriminaalasjas kohtulahendit veel niipea, AM’

on esitatud süüdistus teise astme kuriteo toimepanemises, süüdistatava süü ei ole suur, tegemist oli tavalise liiklussituatsiooniga , AM ei ole varem kordagi kriminaal- ega väärteokorras karistatud, , samuti on ta võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud , kindla summa riigituludesse , ka puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi, seda eelkõige liiklusõnnetuse asjaolude tõttu. Kannatanu ei saanud vigastada eluohtlikult, kui paranemine vigastusest võttis aega rohkem kui 4 kuud, seega esinesid raske kehalise haiguse tunnused. 2 KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 alusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; maksta kindel summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. Kohus

iab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada. AM’t süüdistatakse KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis on teise astme kuritegu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole tema süü antud asjas suur ja kohus nõustub ka prokuröri arvamusega, et kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi käesoleval juhul puudub. Süüdistatav on nõustunud hüvitama menetluskulud, samuti võtma endale rahalise kohustuse tasuda riigituludesse kindla summa. Kohus nõustub prokuröriga, et rahalise kohustuse ja menetluskulude hüvitamise suuruseks on kohane summa 10 447.80 krooni ning sellest väiksema summa tasumiseks määramine ei ole põhjendatud. Kohus võimaldab täita AM’l rahalised kohustused riigi ees 31. detsembriks 2010.a. Kohtunik 3 4