p 1 ja § 344 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 09.06.2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja Rünno Roosmaa Prokurör Kaido Tuulemäe Janis Rodendau, ik: 39001224911, elukoht XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX, XXXXXX XXXXXXXXX XXXXXXX, XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXX XXXXXXXXX XXXX, emakeel eesti keel, ei tööta, varem karistatud: väärteokorras karistatud 9 korral, kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1). 17.05.2007 Pärnu Maakohtu otsusega
;
alusel mõisteti tingimisi vangistus: 4k katseaeg: 2a ja mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine: 2a; 2). 02.12.2009 Pärnu Maakohtu otsusega
alusel mõisteti vangistus 3a; Lõplikuks karistuseks
lg 1;
alusel tingimisi vangistus: 2a 11k 27p katseaeg: 3a, tõkend elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 18.03.-19.03.
lg 1 järgi ja karistati vangistusega kolm kuud ning süüdi
p 1 järgi ja karistati vangistusega kuus kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja loeti karistuseks neli kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 18.03.2010 kuni 19.03.2010, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 02.12.2009 otsusega mõistetud, kuid kandmata 2 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks arvati alates karistuse kandmisele asumisest. Kohtuotsusega mõisteti J. Rodendault tsiviilhagi katteks A. R. kasuks välja 3484,32 krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni, tasu riigi õigusabi eest 2040 krooni ning koopiate tegemise kulu 67.40 krooni. 2. J. Rodendau tunnistati süüdi selles, et tema 15.03.2010 kella 19.30 paiku Pärnus XXX XXX maja ees tänaval lõi oma venda A. R. parema käe rusikaga vähemalt kolmel korral pea piirkonda ja parema jalaga vähemalt kahel korral vasaku külje piirkonda, seejärel surus A. R. selili asfaldile ja istus tema kõhule ning lõi parema käega vähemalt kahel korral pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja parema silma aluse verevalumi, ülahuule põrutuse ja otsmiku piirkonna marrastused. Kui A. R.l oli õnnestunud istuda oma sõiduautosse BMW 525 (registreerimismärk XXX XXX), lõi J. Rodendau parema käe rusikaga auto juhipoolse ukse küljeklaasi katki ning seejärel keeras maha kütusepaagi korgi ja hoidis põlevat suitsu seal läheduses lubades selle visata bensiinipaaki. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avaliku korra rikkumises vägivallaga, pani J. Rodendau toime
Rodendau, omades E. R. kuuluva sõiduauto BMW 850i (registreerimismärk XXX XXX) kasutusõigust, mille kohta oli E. R. koostanud 01.07.2009 sõiduauto kasutusõigust tõendava volikirja J. Rodendau nimele, volitas eelnevalt E. R. luba küsimata sama sõiduautot kasutama P. M.. Sõiduauto kasutusõiguse kohta koostas J. Rodendau 09.09.2009 oma elukohas, aadressil Pärnu, XXX XX-XX, volikirja P. M. nimele, võltsides volikirjal E. R., kui volitaja allkirja. Oma sellise tegevusega, mis seisnes dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimises, pani J. Rodendau toime
Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad 3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatava kaitsja maakohtu otsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas, paludes otsuse selles osas tühistada ja kohaldada karistuseks rahaline karistus. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei vasta J. Rodendaule mõistetud reaalne vangistus kuritegude raskusastmele ega süüdimõistetu isikule. Kaebust põhjendab kaitsja järgnevalt:
p 1 puutuvalt oli tegemist vendadevahelise konfliktiga, mis nüüdseks on omavahel klaaritud ning kannatanust vend on J. Rodendaule andestanud.
R. igasugused pretensioonid J. Rodendau suhtes. Samas on mõlema süüdistuse sanktsioonis ette nähtud rahalise karistamise võimalus, mis konkreetsel puhul pole aktuaalsust minetanud. J. Rodendau on nii eeluurimisel kui kohtus avaldanud juhtunu üle sügavat kahetsust, ta omab kindlat elukohta ja töökohta K. OÜ’s ning tema ülalpidamisel on kahe-aastane poeg, väärteotrahvid on järjepideval tasumisel.
järgi vangistusega kolm aastat ning vabastas ta
Katseaja kestel, s.o 15.03.2010, ehk juba 4 kuud hiljem, pani J. Rodendau toime uue, käesolevas süüdistusasjas kõne all oleva
5.2
lg 5 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Üksnes siis, kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. J. Rodendau pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Seega välistab refereeritud seadusesäte J. Rodendau teistkordse karistusest tingimisi vabastamise.
lg 2 näeb aga ette, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Eelnevast tuleneb, et maakohus on J. Rodendaule karistust mõistes järginud täpselt seadust. Uue kuriteo toimepanemist, nagu seda süüdistatava puhul on tuvastatud, käsitatakse katseaja tingimuste kõige jämedama rikkumisena. 5.3.Kohtukolleegium leiab, et kõiki nimetatud asjaolusid silmas pidades on maakohus mõistnud süüdistatava teosüüle vastava karistuse nii
p 1 kui ka
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-99-06). Seejuures kuulub nimetatud isikuomaduste juurde ka isiku varasem karistatus, samuti eelnevalt kohaldatud mõjutusvahendid. Karistuse üheks peamiseks eesmärgiks on saavutada eripreventiivsest aspektist tulemus, kus isik ei soorita enam kuritegusid. J.Rodendaule on antud juba varasemalt võimalus vältida vabadusekaotusliku karistuse reaalset ärakandmist. Kui isik, vaatamata sellele karistuse individualiseeriva meetme kohaldamisele, jätkab kuritegude toimepanemist, näitab see selle meetme sisulist tagajärjetust. Ekslik on apellandi arusaam, et rahalise karistuse kohaldamiseks käesolevas asjas välistusi ei ole. Vältimatult tuleb silmas pidada seda, kuidas käitub isik pärast talle karistuse mõistmist. Käesoleval juhul oli süüdistatavat karistatud Pärnu Maakohtu 02.12.2009 otsusega
järgi vangistusega kolm aastat ning vabastatud
Kummatigi ei mõjunud see karistus aga eripreventiivses tähenduses positiivselt, mille kõige ilmsemaks väljenduseks on just asjaolu, et süüdistatav pani toime uue kuriteo. Silmas tuleb seejuures pidada, et ka varasemalt on J.Rodendaud karistatud kahel korral vangistusega, mille kandmisest ta vabastati tingimisi; see näitab täiendvalt, et karistus ei ole suutnud motiveerida J.Rodendaud pikemas perspektiivis õiguskuulekalt käituma. 5.4. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et põhjendatult on J.Rodendaule toimepandud kuritegude eest mõistetud karistuseks vangistus. Sanktsiooniliigi valiku määravad nii sooritatud kuritegude raskus, karistuselt oodatavad eripreventiivsed eesmärgid kui ka õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus on arvestanud karistuse mõistmisel asjaolu, et raskem tagajärg on jäänud saabumata ning kergendava asjaoluna avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust ning olukorras, kus
sanktsioon näeb võimaliku karistusena ette vangistuse kestusega kuni viis aastat, leiab ringkonnakohus, et seda on arvestatud maksimaalselt võimalikus määras. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on enda praktikas asunud seisukohale, et isegi kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, tuleb vangistus karistusena kõne alla ennekõike olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on varasemate katsete käigus end ammendanud (vt RKKKo 3-1-1-24-07, p 8). Nagu eelnevast tulenes, on varasemad katsed (karistusest tingimisi vabastamine) J.Rodendau õiguskuulekale teele suunamiseks luhtunud. Nagu tuleneb kriminaalasja materjalidest, ei omanud J.Rodendaule maakohtu poolt antud võimalus elada seaduskuulekalt ilma süütegusid toime panemata sisulist tähendust. Seega on mõistetav, miks maakohus pidas karistuse liigi valikul põhjendatuks just vabadusekaotuslikku sanktsiooni. Maakohus on enda seisukohta sanktsiooniliigi valikul motiveerinud, millega kriminaalkolleegium täiel määral nõustub. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik vaid juhul, kui kohtu poolt mõistetud vangistus ei ületa kahte aastat. Käesoleval juhul ületab J.Rodendaule liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust
MS § 337 lg 1 p 1, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 09.06.2010 otsuse muutmata ja J.Rodendau kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Julia Katškovskaja Ivi Kesküla
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.