otsusega väärteoasjas nr. 2373,10,003741 karistusena mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul, tasudes väärteootsuses märgitud pangakontodele (viitenumber 10220105213119) iga kuu 250.- krooni alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtuvälise menetleja otsus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlustalituse vanem politseileitnant Kairi Palits tehtud 03.08.2010.a. otsusega karistati Rainer J LS § 741 lg.1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 3000 krooni. 13.07.2010.a. koostatud väärteoprotokolli nr.1204146 kohaselt seisenes rikkumine selles, et 13.07.2010.a. kell 10.00 Rainer J juhtis Harjumaal Vasalemmas Pärna tänaval TPkuuluvat mootorsõidukit VW Golf reg.nr.xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kaebuse sisu Rainer Ji seaduslik esindaja (ema) TPesitas otsuse peale kaebuse, vaidlustades karistuse suurust: tema poeg on alaealine, ei tööta ja ei oma iseseisvat sissetulekut. Viidates
Karistuse määramisel ei ole arvestatud kergendavat asjaolu – et Rainer J vabatahtlikult kirjutas seletuskirja ilma vastuvaidlemata ja et tegu oli esmase rikkumisega. Taotleb hoiatustrahvi määramist, pidades väärtegu vähetähtsaks. Nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas jääb vaidlustatud otsuse juurde ja palub kaebuse jätta rahuldamata. Nõustub trahvi tasumise määramisega osade kaupa ning kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Rainer Ji seadusliku esindaja TP kaebusega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on Rainer Ji toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg.1 järgi ning on nõuetekohaselt tõendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses toodud seisukohaga, et tegemist on ühe raskeima liiklusalase väärteoga, mille toime pannud isik on seadnud ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Tähelepanuväärne on asjaolu, et 16-aastane Rainer J juhtis emale kuuluvat mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, st omamata vajalike sõiduoskusi ja kogemusi. Kohus peab äärmiselt taunimisväärseks olukorda, kus alaealise käitumise üle puudub vanemate kontroll ning alaealisel on vaba juurdepääs sõiduautole, mis on kõrgema ohu allikas. Kaebuse esitaja viited
ei ole asjakohased, sest antud juhul on tegemist väärteoga, mille eest karistuseks on ettenähtud rahatrahv ning selle määramist reguleerib
.
Samuti asjakohatu on kaebuse esitaja viide VTMS § 53: hoiatamismenetlust on võimalik kohaldada vaid vähetähtsate väärtegude puhul. Antud juhul ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga ning väärteo menetlemine üldmenetluse korras (VTMS § 58) oli õigustatud. 2 3 Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohaga, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
lg.1 p 3 kohaselt kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Väärteoprotokolli koostamisel kirjutas Rainer J menetlusaluse isiku ütluste lahtrisse omakäeliselt „sõitsin autoga sõbra juurde ja ei oma juhiluba“. Ka kaebuses ei ole puhtsüdamlikku kahetsust väljendatud. Kaebuses toodud „vabatahtlikku seletuskirja kirjutamist ilma vastuvaidlemata“ ei saa seaduse kohaselt arvestada kergendava asjaoluna. Et tegu oli esmase rikkumisega, on kohtuvline menetleja karistuse määramisel arvestanud, määrates karistuse sanktsiooni keskmäära ulatuses. Tähelepanuväärne on siinkohal asjaolu, et tegemist on esmase rikkumisega, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse järgi, kui Rainer Ji on varasemalt karistatud
järgi (eritalituste vale väljakutsumise eest) ja NPLS § 15’ järgi (väikses koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest). Seega karistuse määramisel olid arvesse võetud kõik rikkumise asjaolud ning karistus määrati sanktsiooni alammäära lähedases suuruses, mitte sanktsiooni ülemmäära suuruses. Kohus ei ole tuvastanud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse karistuse kergendamiseks ja seega otsuse muutmiseks. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.