1-06-11008 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2010, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonanprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Kriminaalasja number 1-06-11008 Kriminaalasi Tartu Vanglas kinnipeetava Villi Kurni tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamine Kinnipeetav Villi Kurn (isikukood 35901110047; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel puudub) RESOLUTSIOON Tuginedes KarS § 76; KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3 jätta Villi Kurn talle Tartu Maakohtu
- veebruari
- a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 23.08.2010 esitas Tartu Vangla kohtule taotluse Villi Kurni tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
- Villi Kurn mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 27.02.2007 otsusega KarS § 118 p 1 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 6 kuu vangistusega.
- Karistusaeg algas 25.06.2006 ja lõpeb 24.12.
- Tartu Maakohtu 07.08.2009 määrusega jäeti Villi Kurn vastavalt tema soovile tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 18.08.
- Villi Kurn on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 5.1 Viljandi Rajooni Rahvakohtu 29.07.1977 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vabadusekaotus 2 aastat 6 kuud; 5.2 Viljandi Rajooni Rahvakohtu 29.05.1981 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 3 alusel vabadusekaotus 3 aastat; 5.3 Viljandi Rajooni Rahvakohtu 26.07.1984 otsusega mõisteti KrK § 197 lg 1 alusel vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud; 5.4 Viljandi Rajooni Rahvakohtu 19.10.1989 otsusega mõisteti KrK § 140 lg 3 (ümberkvalifitseeritud 03.09.1992 määrusega KrK § 140 lg 2 p 2, 3, 4) alusel vabadusekaotus 4 aastat 6 kuud; 5.5 Lääne-Viru Maakohtu 27.04.1998 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 1; § 141 lg 2 p 2, 3; § 101 p 1, 3, 5- § 15 lg 2 alusel vabadusekaotus 8 aastat 6 kuud. Riigikohtu 29.09.1998 otsusega tühistatud otsused süüditunnistamise ja lõpliku karistamise osas ning loetud lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 7 aastat 6 kuud vabadusekaotust.
- Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt karistati Villi Kurni 09.02.2010 distsiplinaarkorras noomitusega. Kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mistõttu on ta ähvardanud, et ta paneb teadlikult toime uue kuriteo, et pääseda tagasi vanglasse ja saada seeläbi „korralik elamine“. Kinnipeetaval puuduvad lähedased isikud. V. Kurnil ametlik töökogemus puudub; motivatsiooni ametlikult tööleasumiseks ei ole, kuna tema vastu on suured rahalised nõuded. Vangistuse ajal on ta periooditi töötanud majandustöödel, viimati 27.08.2008 – 01.03.2010; töölt vabastatud õigusrikkumise toimepanemisel. Tartu Vangla andmetel on seisuga 02.07.2010 V. Kurnil tasumata nõudeid summas 72 157.76 krooni, vabanemisfondis 11 341.80 krooni. Vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalsete oskuste treening sotsiaalprogrammi, 2009 jaanuaris keeldus ta osalemast agressiivsuse asendamise treeningu sotsiaalprogrammis. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, kuid motivatsiooni osaleda alkoholisõltuvust käsitlevas rehabilitatsiooniprogrammis puudub, kuna näeb alkoholi tarvitamises positiivseid omadusi. Tartu Vangla ettepanek on mitte vabastada Villi Kurni ennetähtaegselt vangistusest. Vangla hinnangul seisneb vabanemisel oht füüsilises vägivallas ning varalise kahju tekitamise, ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem konfliktsituatsiooni tekkimisel ja alkoholi tarvitades.
- Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub V. Kurnil elukoht ning käesolevaks ajaks on selgusetu, milline omavalitsus peaks temaga edaspidi tegelema hakkama (elamispindtugiisik, toimetulekutoetus jt sotsiaalsed garantiid). Kinnipeetav on vanglas kohanenud ning tunneb antud keskkonnas end turvaliselt; enne vangistust ei osanud ta vabaduses kohaneda ega oma elukorraldusega toime tulla. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on järgmised: soovimatus täita võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral kontrollnõudeid ning teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga, elukoha puudumine, lähedaste puudumine, kes võiksid teda igakülgselt aidata, alkoholi tarbimine ning sellega kaasnev agressiivsus/füüsiline vägivald, rahaliste ressursside puudumine, mis raskendab vabaduses hakkama saamist, soovist elada ka edaspidi vanglas on võimalik uue kuriteo toimepanemine. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku mitte vabastada Villi Kurni ennetähtaegselt vangistusest, kuna eelpoolnimetatud asjaolusid arvestades ei ole võimalik viia läbi kriminaalhooldust/sisulist tööd, samuti ei ole välistatud V. Kurni poolt uue kuriteo toimepanemine, millega seatakse ohtu kaaskodanike turvalisus. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Kinnipeetav Villi Kurn avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja on valmis täitma aasta jooksul kontrollnõudeid ja kohustusi.
- Prokuröri arvamuse kohaselt puudub sisuline alus Villi Kurni ennetähtaegseks vabastamiseks, eelkõige seetõttu, et tal puudub vabaduses elukoht. KOHTU SEISUKOHT
- KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui 2 süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
- Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab Villi Kurni poolt toime pandud kuriteo raskust ja iseloomu ning eelnevalt pikemat aega kestnud alkoholiprobleeme, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Villi Kurn on ära kandnud enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on küll olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, teiselt poolt on aga vangla iseloomustuses kui ka kriminaalhooldaja ettekandes välja toodud mitmed Villi Kurni kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid. Mitte ühegi riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või oluliselt vähendavat positiivset lahendust. Peale selle on Villi Kurni varem kriminaalkorras korduvalt karistatud vangistusega, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Oluliseks takistuseks ennetähtaegsel vabanemisel peab kohus ka asjaolu, et Villi Kurnil ei ole elukohta, kuhu vabanemisel elama asuda. Eeltoodu näitab, et Villi Kurnil on enesedistsipliiniga sellised probleemid, mis koos kindla elukoha, sissetuleku, tööga hõivatuse ning toetava abi puudumisega välistavad tema vanglast ennetähtaegse vabastamise, kuna võivad kohtu arvates V. Kurni ajendada toime panema uusi kuritegusid. Rutt Teeveer Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.