KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.september 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-2204 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Kohtuasi Vaidlustatud lahend Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud LSY AS (reg.kood xxx, asukoht xxx) väärteoasi VMS § 163 lg 2 järgi; Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo 30.06.2010.a üldmenetluse otsus nr 1017252406 28.september 2010.a kaebuse esitaja kaitsja Irina K kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo esindaja Igor Skorohodov RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo 30.06.2010.a üldmenetluse otsus nr 1017252406 ning lõpetada väärteomenetlus LSY AS suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse vaneminspektor Igor S üldmenetluse otsusega nr 1017252406 karistati 30.06.2010.a. juriidilist isikut LSY AS VMS § 163 lg 2 alusel VMS § 23 rikkumise eest rahatrahviga 10 000 krooni. Otsuse kohaselt 17.05.2010.a. toimunud kontrolli käigus LSY AS-le kuuluvas Loksa Laevaremonditehase ametiruumides tuvastati Ukraina kodanik Andriy K, kes omas tähtajalist elamisluba nr 20214927036/TEP kehtivusega 24.03.2007 kuni 01.03.2012.a. töötamiseks laevakoostaja - keevitajana BLTR OÜ-s. Andriy K oli õigus Eestis viibida töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel, st töötada Eestis registreeritud tööandja BLTR OÜ-s laevakoostaja - keevitajana. Otsuse kohaselt töötas Andriy K alates 10.05.2010.a. kuni 17.05.2010.a. LSY AS-s tehnoloogkonstruktorina, mis ei vastanud isiku elamisloas töötamiseks määratud tingimustele. Andriy K rikkus üheaegselt nii VMS § 13 lg 1 sätestatud kohustust - välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, kui ka VMS § 13 lg 3 sätestatud keeldu - välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui välismaalasel puudub elamisluba töötamiseks. Andriy K töötas välismaalasena Eestis töötamiseks seadusliku aluseta VMS § 164 mõttes. Andriy K ning LSY AS vahel oli 28.04.2010.a. sõlmitud tööleping nr 2010/
- Otsuse järgi peab Äriseadustiku § 315 lg 1 kohaselt aktsiaseltsi juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. LSY AS juhatuse liige Kirill L jättis vajaliku kontrolli teostamata või teostas seda mittepiisava hoolega, mille tulemusena oli tööle võetud Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomav välismaalane Andriy K, kellele võimaldati töötada LSY AS-s alates 10.05.2010.a. kuni 17.05.2010.a. Karistusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. VMS § 23 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis töötamiseks seaduslik alus. LSY AS võimaldas töötada selleks seaduslikku alust omamata välismaalasel Andriy K alates 10.05.2010.a kuni 17.05.2010.a Loksal, millega pani toime VMS § 163 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo. Kohtule esitatud kaebuses palub LSY AS tühistada tema suhtes koostatud üldmenetluse otsus nr 1017250406 ning piirduda kas hoiatusega või määrata võimalikult väike rahatrahv. Kõnealune rikkumine leidis aset inimliku vea tõttu, kuna üheaegselt vormistati tööle personaliosakonna 1 töötaja poolt üle 100 inimese. Seega tegu ei olnud tahtlik. Alustava ettevõttena on LSY AS-le 10 000 krooni suuruse rahatrahvi saamine ebamõistlikult suur koormus ning see vähendab neil võimalust pakkuda uusi töökohti. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde selgitades, et LSY AS tegeleb laevaehitusega, see on Loksa laevatehase tütarettevõte, kus on kaks juhatuse liiget - Kirill L, kes on kommertsdirektor ja Roman K, kes vastutab toomise eest. See on määratud ettevõtte struktuuriga. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et rikkumine leidis aset. Andriy K töötas nende ettevõttes kontrollimise ajal 17.05.2010.a. Juhtum oli inimliku vea tõttu, kuna ettevõte alles alustas märtsis ja sel ajal toimus ka inimeste vormistamine tööle. Isikute tööle võtmise vormistamisega tegeleb firmas tema - I. K, kuna on ainus isik, kes täidab nii juristi kui personalijuhi kohustusi. Elamislubade kontrollimisega tegeleb tavaliselt tema – Irina K. See on tal ettenähtud ametijuhendis, juhatuse liikmed on volitanud teda kontrollima kõiki isikute töölevõtmisega seonduvaid dokumente ja selle eest saab ta palka. Vastutamine sõltub asjaoludest - kuna tekkis olukord, kus ühel ajal 3 nädala jooksul oli vaja vormistada ja allkirjastada 130 lepingut, siis võis juhtuda, et ta jättis selle tähelepanuta, kuna hakkas selle ettevõttega tegelema alles
- aprillil. Töölepingud valmistab ette samuti tema, kuid juhatuse liige allkirjastab need. Lepinguid allkirjastab see juhatuse liige, kes neist kohal on. Töölepingute allkirjastamise õigus on mõlemal juhatuse liikmel ja juhatuse liikmel on õigus eraldi üksi firmat esindada. See, et isiku elamisluba jäi kontrollimata, oli tema viga. Isiku tööle palkamisest selliselt, et tingimused olid kontrollimata, nende ettevõte midagi ei võitnud. Nende ettevõte kasu ei saanud, sest nad maksid teisest firmast võetud töötajale töövõtelepingu alusel sama tasu, mis nad oleks Andriy Ke maksnud töölepingu alusel. Tänaseks on isiku dokumendid korrektselt vormistatud ja viimane töötab emaettevõttes. Kaebaja ei vaidle karistusele vastu, vaid palub määrata väiksem trahv või piirduda kirjaliku hoiatusega, kuna alustavale ettevõttele on see trahv liiga suur. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja kaebusega ei nõustunud märkides, et kaebuse esitajale määratud trahv on määratud proportsionaalselt rikkumisele. Maksimumkaristus on 50 000 krooni, kuid antud juhul on määratud 10 000 krooni ja selle rikkumise puhul oli tegu olulise õigusrikkumisega. Väärteoasjas olevate AS-le LSY ja Andriy Ke koostatud üld- ja kiirmenetluse otsuste numbrid on identsed, sest need on tehtud süsteemis, see on süsteemi viga, väärteoasja menetledes on tehtud eraldi menetlus, aga toimikud on koos. Käesoleva juhul vastutab L rikkumise eest, mille pani toime AS LSY , sest L sõlmis lepingu, tema allkiri on lepingus. Kui L pani allkirja, siis ta esindas ka ettevõtet. Menetleja kutsus ülekuulamisele Li, kuna viimase elukoht oli Tallinnas, teine juhatuse liige elas Loksal. Dokumente, mille alusel on juhatuse liikmete vahelised ülesanded jagatud, ta ei kontrollinud, kuna Äriregistris olid andmed, et iga juhatuse liige vastutab ettevõtte eest ja saab seda esindada. Isik ise ei vali töökohta, ettevõte otsib spetsialisti ja see on seotud juriidilise isiku huvidega. Huvi seisnes selles, et isik teostas töid ettevõttele, viimane töötas juriidilise isiku heaks s.t et viimane töötas tasu eest. Isiku huvi kajastub nii otsuses kui ka protokollis ning huvi tulebki välja sellest, et on kirjutatud, millist tööülesannet isik täidab. Juriidilise isiku huvide toomist tuleb vaadata tervikuna, otsust tuleb vaadata tervikuna. Kohtu esitatud küsimusele, kumba juhatuse liige tegi, kas ta jättis kontrolli teostamata või tegi seda mittepiisava hoolega, märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et ühte nendest ja tulemus oli see, et tööle võeti luba mitteomav välismaalane. Menetleja püüdis just isiku küsitlemisega välja selgitada, kas menetlusalune isik tegi seda mittepiisava hoolega või jättis tegemata, aga kui isik ei rääkinud, siis polnud midagi ka kirja panna ja seetõttu algatati üldmenetlus. Menetlusalune isik ise väitis, et tegu oli toime pandud ettevaatamatusest. Lit nad füüsilise isikuna ei karistanud. Riigikohtu lahenditega juriidilise isiku karistamise kohta on ta tutvunud ja talle tundub, et ta on ka selle otsuse puhul juhindunud nendest lahenditest. Käesolev kaebus ei peaks kuuluma rahuldamisele, sest otsus on koostatud juriidiliselt korrektselt, otsuses on viited tõenditele, et tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, ettevõte on saanud kasu ning et tegu on toime pandud juriidilise isiku juhtorgani poolt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitaja kaitsja seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, on seisukohal, et Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo 30.06.2010.a üldmenetluse otsus nr 1017252406 tuleb tühistada ning väärteomenetlus AS LSY suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse kohtulikul arutamisel maakohtus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seejuures tuleb kohtul selgitada välja VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Tulenevalt eeltoodust peab kohus asuma lahendanud selliseid VTMS §-s 133 loetletud küsimusi, nagu, kas on aset leidnud tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas selle teo on toime pannud menetlusalune isik, kas see tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab kindlad nõuded õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale (RKKKo otsus nr 3-1-1-148-03, nr 3-1-1-99-04). KarS § 2 lg 2 näeb ette, et kõigepealt tuleb tuvastada teo koosseisupärasus, seejärel õigusvastasus ning lõpuks isiku süü. Kui mingil astmel ilmneb, et kõik selle tunnused ei ole täidetud, ei ole alust siirduda deliktistruktuuri järgmise astme juurde. See tähendab, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud tagajärjedelikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Kirjeldatud nõuded kehtivad ka juriidilise isiku süüteoasja puhul, kusjuures arvestada tuleb asjaoluga, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse 3 ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja (füüsilised isikud) käitumises (KarS § 14 lg 1). Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (RKKKo otsus nr 3-1-1-7-04). Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides ei ole mitte deliktistruktuuri iseseisev neljas element, vaid süüteokoosseisu osis. See tähendab, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides tegutsemine peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust (RKKKo otsus nr 3-1-1-137-04). Seoses juriidilise isiku või juhtivtöötaja tegevusega tuleb arvestada sellega, et paljudes väärteokoosseisudes kirjeldatud teod, mille eest on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus, on sellised, mida reeglina ei pane toime juriidilise isiku juhtivtöötaja ega organ, vaid tavatöötajad. Sellest tulenevalt on kohtupraktikas aktsepteeritud ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või vähemalt heakskiidul (RKKKo otsus nr 3-1-1-8204, nr 3-1-1-145-05). Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku karistamise aluseks olnud VMS § 163 lg 2, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase töölevõtmise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuasjas nr 3-1-1-84-07 otsuse p.-s 8 märkinud, et „Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuvalt KarS § 14 lg-st 1 juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis.“ 26.09.2008.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p.-s 9.2 kohtuajas nr 3-1-1-43-08 on täiendavalt märgitud, et „tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. /…/ Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja (alates
- juulist 2008 kehtivas KarS § 14 sõnastuses võib selleks olla ka äriühingu pädev esindaja). Seega tuleb kindlaks teha ka seda, kuidas olid asjassepuutuvad ülesanded jagatud juhatuse liikmete ja teiste töötajate vahel, mis võimaldab anda hinnangut menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. Vastasel juhul oleks juriidilise isiku vastutuse kindlakstegemisel tegevusetusdeliktide puhul alati võimalik viidata sellele, et äriühingu kohustuste täitmise eest vastutab tema juhatus ja sellega ka piirduda.“ Käesoleval juhul on Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo 30.06.2010.a. üldmenetluse otsuse nr. 1017252406 kohaselt menetlusaluseks isikuks juriidiline isik - LSY AS. Äriregistri teabesüsteem väljavõttest nähtub, et LSY AS juhatuse liikmeteks olid Roman K ja Kirill L. Otsuse kohaselt on õigusvastaselt käitunud füüsiliseks isikuks peetud üksnes Kirill Lit. Vaidlustatud otsusest ega ka väärteoprotokollist ei nähtu, kas juhatuse liikmete vahel valitses 17.05.2010.a. tööjaotus või mitte. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtus, et menetlusaluse isiku esindaja valik sai tehtud eelkõige sellest lähtuvalt, et äriühingu LSY AS juhatuse liige Krill L oli Andriy Kiga sõlmitud töölepingule alla kirjutanud ja viimane elas Tallinnas. Kohtu hinnangul ei tulene töölepingu sõlmimisest iseenesest veel juhatuse liikme 4 vastutust, kuivõrd LSY AS kaitsja poolt kohtus antud selgituse järgi oli mõlemal juhatuse liikmel õigus töölepingule alla kirjutada. Otsuses puuduvad põhjendused Kirill Li tegutsemiskohustuse aluse ning selle sisu kohta, samuti juriidilise isiku huvides tegutsemise eesmärgi kohta. Täiesti asjakohatuks peab aga kohus menetleja väidet, et L kutsuti ütlusi andma, kuna ta elab Tallinnas, teine juhatuse liiga elab aga Loksal. Äriühingu LSY AS juhatuse liikmeks olnud Roman Ki väärteomenetluses üle kuulatud ei ole. Lähtudes üksnes Kirill Li ütlustest on kohtuväline menetleja jätnud tema tööülesannete tegeliku ringi faktiliselt välja selgitamata ja seda üksnes eeldanud. Juriidilisele isikule süüks arvatavat tegu ei või automaatselt omistada selle isiku seadusliku esindajana väärteomenetluses osalenud füüsilisele isikule, vastav väide peab olema põhjendatud ning tuginema asjas uuritud tõenditele, mida aga käesoleval juhul tehtud ei ole. Väärteoasja materjalides ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks juhatuse liikmete ülesanded äriühingus ning nendevaheline tööjaotus. Juhatuse liikmete õigused ja kohustused võivad olla liikmete vahel jagamata, kuid selliseil juhul peab tööülesannete mittejagamine olema asjas uuritud ja tõendatud ning otsuses peab sisalduma ka vastav sõnaselge märge. Kohtu hinnangul on viide Äriseadustiku § 315 lg 1 üldsõnaline ning ainuüksi sellele tuginedes ei saa kedagi võtta vastutusele süüteo toimepanemise eest. Väärteoasja materjalidest ei selgu, kas menetlusalust isikut karistati tegevuse või tegevusetuse eest. Kohtuvälise menetleja vigu, mis seisnevad vaidlustatud üldmenetluse otsuses juriidilise isiku huvides teo toime pannud juhtorgani liikme isiku valiku motiveerimata jätmises, tema ülesannete ringi tuvastamata jätmises, temalt eeldatud õiguspärase käitumise määratlemata jätmises, samuti väärteo suhtes juriidilise isiku huvi tuvastamata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Vastavalt VTMS § 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Kuivõrd kõnealune protokoll sisaldab nimetatud puudusi, ei ole selle alusel võimalik süüteo tunnuseid kogutud tõendite alusel tuvastada. Ülalkirjeldatud põhjustel ning juhindudes VTMS § 132 p-st 3, rahuldab kohus kaebuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so väärteotunnuste puudumise motiivil. Kohus ei võta seisukohta kogutud tõendite osas, kuna arutades asja täies ulatuses kaebuse piiridest sõltumata, on kohus tuvastanud väärteoprotokollis (süüdistuses) puudused, mida ei ole võimalik kõrvaldada kohtuliku menetluse käigus. Aulike Salo Kohtunik 5