4-10-3677/3

4-10-3677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-10-3677 (2373,10,005256) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Henry kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseiosakonna menetlustalituse menetleja Lilia Protsykova 07.10.2010.a otsuse peale selle tühistamiseks Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Henry kaitsja Alar Urm Menetlusalune isik: Henry (isikukood: xxxx; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseiosakond (Tule põik 2, Saue linn, Harjumaa) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Henry kaitsja Alar Urmi kaebus rahuldada.
3. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseiosakonna menetlustalituse menetleja L. Protsykova 07.10.2010.a otsus väärteoasjas nr 2373,10,005256 ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 2
4. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 07.10.2010.a otsusega väärteoasjas nr 2373,10,005256 määrati Henry le alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahv 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Otsuse kohaselt H. 29.08.2010.a. kella 20:59 ajal Keilas Prgi tn 22 alaealisena tarbis alkohoolset jooli. Rikkus seega AS § 46, pannes toime AS § 71 sätestatud väärteo. Otsust tehes toetub kohtuväline menetleja tunnistaja ütlustele, kellele menetlusalune isik olevat öelnud, et ta on 2 õlut ära joonud ning seejärel jõi mõru maitsega Sprite’i. H. taotles vastulauses väärteoprotokolli tühistamist. Vastulauset arvestades määratakse minimaalne trahv. Kaebuses taotleb H. kaitsja Alar Urm otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et jõi täiskasvanute poolt temale pakutud karastusjoogi Sprite pudelist ca 250 grammi kibeda maitsega jooki, teadmata, et see võib sisaldada või sisaldab alkoholi. Sprite pudeli puhul ei saa eeldada, et selles on alkohol, sellist eeldamist ei saa mingil juhul omistada alaealisele. Pakutud jook oli mõrkjas nii vähe, et selle alkoholisisaldusest ei olnud aru saada, samuti ei viidanud alkoholile joogi lõhn, värv ega pakkujate isikud. Karistus määrati, tuginedes tunnistaja ütlustele. Vastavalt KrMS § 68 lg 5 on see võimalik, kui vahetut tõendiallikat üle kuulata ei saa. Vahetu allikas ehk menetlusalune isik kuulati samuti üle, seega on menetluskorda oluliselt rikutud. Vastavalt otsusele peab tunnistaja andma tõeseid ütlusi ja menetleja hinnangul on süü tõendatud sellega, et tunnistaja räägib, et menetlusalune isik ütles temale, et ta oli kaks õlut ära joonud, ja alles siis jõi Sprite, millel oli mõru maitse. Tunnistaja ei näinud menetlusalust isikut õlut tarbimas, tunnistaja vaid kuulis, et menetlusalune isik ütles, et tarbis õlut. Seega ei saa tunnistaja tõendada, et menetlusalune isik õlut jõi. Õllejoomise kohta tõendeid ei ole. Tuvastatud ei ole, kas õlu, mida menetlusalune isik väidetavalt jõi, sisaldas alkoholi või mitte. On võimalik, et jook(õlu) ei olnud alkohoolne ja see kahtlus on menetluses kõrvaldamata ning tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Seega ei ole tõendeid, et menetlusalune isik on süüdi alkohoolse joogi tarbimises ning määratud karistus tuleb tühistada. Nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses märkis, et jääb otsuses toodu juurde ja palus kaebuse jätta rahuldamata. H. väärtegu on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mille kohaselt H. l tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,32 mg/l, s.o kerge joove, ja on tõendatud tunnistajate ütlustega. Tunnistaja AMkinnitas, et H. ütles temale, et et on kolm õlut ära joonud. Tunnistaja APütluste kohaselt tundis ta H. ga vesteldes tema suust tulevat alkoholi lõhna. Tunnistaja ütlused ja joobe tuvastamise protokoll tõendavad, et H. jõi alkoholi sisaldavat õlut, mitte mõrkja maitsega jooki, mis võis sisaldada alkoholi. Nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. 3 Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli kohaselt H. alaealisena tarbis 29.08.2010.a kell 20:00 Keilas Pargi tn Keila Ühisgümnaasiumi juures metsas alkohoolset jooki (kokteil), mis oli segatud Sprite’ga. Rikkus AS §
5. Väärteo kvalifikatsioon: AS §
6. Tulenevalt väärteoprotokollist ei ole H. t süüdistatud õlle tarbimises, küll aga sisaldub sellekohane süüdistus väärteoasjas tehtud otsuses. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut rikkumise eest, mida menetluse käigus ei olnud talle süüks arvatud. VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus. Vaidlustatud otsust tehes on kohtuväline menetleja aga väärteoprotokolli piiridest väljunud, mis kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 2 mõttes (vt RK lahendid 3-1-1-16-09, 3-1-1-52-08). Kohus leiab, et ka väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus on paljasõnaline, sest märkimata on, kas või kuidas kohtuväline menetleja tuvastas, et H. poolt tarvitatud „kokteil“ sisaldas alkoholi. Seega ei ole kohtuvälises menetluses H. poolt AS § 71 koosseisule vastava rikkumise toimepanemine tõendatud ning seda puudust ei ole kohtumenetluses enam võimalik kõrvaldada. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas väärteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli teokirjelus määratleb analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme (vt. Riigikohtu lahendid 3-1-1-80-06; 3-1-1-84-07). Lisaks nimetatule on vaidlustatud otsuses ja väärteoprotokollis märgitud ka erinev väärteo toimepanemise koht ja kellaaeg. Protokolli kohaselt tarbis alaealine alkohoolset jooki 29.08.10.a. kell 20.00 Pargi tn lähedal Keila Gümnaasiumi juures metsas, kuid otsuse kohaselt tarbis ta alkohoolset jooki kell 20.50 – 21.05.a. Keilas Pargi
7. Kuna käsitletavas väärteoasjas on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, toob see endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuivõrd otsus kuulub tühistamisele, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebuses esitatud muid asjaolusid. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
8. Kohtunik