1-10-1360/15

1-10-1360 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-1360 Kohtukoosseis Kohtunik Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsus kokkuleppemenetluses Süüdistatava Alla Sajevitši apellatsioon sularaha laiendatud konfiskeerimise osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Alla Sajevitši apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai või pidi saama teada kohtumäärusest, muus osas on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega tunnistati A. Sajevitš kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus
8. september
9. a. KarS § 832 lg 1 alusel kohaldas kohus laiendatud konfiskeerimist A. Sajevitšilt ja A. Odintsovilt läbiotsimise käigus ära võetud ja arestitud 10292 krooni osas, mis asus Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontol.
10. A. Sajevitš mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud KarS
11. peatüki
12. jaos sätestatud kuriteo toimepanemise eest, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult grupis A. Odintsoviga ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ning hašišit. Omandatud narkootilist ainet kandsid süüdistatavad endaga kaasas, samuti hoidsid vastavalt omavahelisele kokkuleppele endi ühises elukohas Tallinnas, aadressil XXXX XX-XXX asuvas korteris kuni
13. septembrini
14. a, mil narkootilised ained A. Odintsovi kinnipidamisel, samuti XXXX XX-XXX asuva korteri läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Samuti andsid A. Odintsov ja A. Sajevitš täpselt tuvastama ajast kuni
15. septembrini
16. a narkootilist ainet amfetamiini edasi tuvastatud ja tuvastamata isikutele.
17. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav A. Sajevitš kohtuotsuse tühistamist arestitud sularaha osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt kuulus osa konfiskeeritud sularahast temale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
18. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
19. peatüki
20. jao mingi sätte rikkumisele. A. Sajevitši apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et prokurör T. Pern, süüdistatav A. Sajevitš ja tema kaitsja vandeadvokaat E. Rivis on
21. oktoobril 2009.a sõlminud kokkuleppe, milles on muuhulgas ära märgitud, KarS § 832 lg 1 alusel kohaldatakse laiendatud konfiskeerimist A. Sajevitšilt ja A. Odintsovilt läbiotsimise käigus ära võetud ja arestitud 10292 krooni osas, mis asub Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontol (tl 85-87).
22. oktoobril 2010.a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et A. Sajevitš on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (tl 88-89). Apelleeritud kohtuotsusega ongi see summa Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontolt konfiskeeritud. Seega on laiendatud konfiskeerimise osas apelleeritud kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav A. Sajevitš on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatüki
24. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
25. septembri
26. a otsuses nr 3-1-1-79-
28. Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku
29. peatüki
30. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
31. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-
33. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 on kohus seisukohal, et süüdistatava A. Sajevitši apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada. Meelika Aava kohtunik