Obsah (7)

§ 326§ 189§ 318§ 180§ 423§ 424§ 337

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2010 Kriminaalasja number 1-10-10606 Kohtukoosseis Paavo Randma, Sten Lind, Urmas Reinola Vaidlustatud kohtuotsus Ha

1. peatüki
2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta

§ 326

lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Seejuures osundab kriminaalkolleegium, et edasikaebe korra tingimustele on viidatud ka vaidlustatud kohtuotsuses. Kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele ei ole esitatud apellatsioonis seejuures viidatud. 4. Samas sätestab

§ 189

lg 3, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt

§ 189

lg-le 3 ei ole ette nähtud

§ 318lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut.

Seega tulenevalt

§ 189

lg-st 3 ei laiene

§ 318lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang R.

Blagodõri poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Harju Maakohtu

1. oktoobri 2010 otsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Järelikult tuleb ringkonnakohtul R. Blagodõri taotlus menetluskulude vähendamiseks lahendada lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses. II
3. Kriminaalkolleegium leiab, et R. Blagodõri taotlus menetluskulude vähendamisest tuleb rahuldada osaliselt ning seda järgmistel kaalutlustel. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses ning nagu on tuvastatav, on süüdistatavalt välja mõistetav menetluskulu olnud ka sõlmitud 2 kokkuleppe osiseks. Käesolevas kriminaalasjas on sõlmitud kokkulepe, mille p. 7 kohaselt on R. Blagodõrile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb nii kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulude kui ka sundraha väljamõistmine. Seda arusaama on kinnitanud R. Blagodõr ka enda allkirjaga; oluline on seejuures tähele panna, et R. Blagodõrile oli kokkuleppe sõlmimisel tagatud nii kaitsja kui ka tõlgi abi (kd 2, tlk 36-37). Seega sõlmis R. Blagodõr kokkuleppe teadmises, et süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb hüvitada ka menetluskulud. Kokkulepe on avaldatud, s.o ka menetluskulusid puudutavas osas, edasiselt ka kohtuistungil, kus R. Blagodõr kinnitab jätkuvalt, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning palub see kinnitada; samal seisukohal on ka süüdistatava kaitsja (kd 2, tlk 50). Seega oli menetluskulude väljamõistmine sõlmitud kokkuleppe osiseks ning kohus on need ka välja mõistnud kokkuleppemenetluse sätteid järgides.
4. Küll leiab ringkonnakohus, et põhjendamatult on maakohus mõistnud narkootilise aine ekspertiisi (6575 krooni) ja kohtutoksikoloogia ekspertiisi teostamise (1493 krooni) kulud välja üksnes R. Blagodõrilt.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 2 selgitab samas, et kui kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades seejuures iga süüdimõistetu vastutuse ulatust. Selle põhimõtte vastu on maakohus ringkonnakothu hinnangul eksinud. 6.1 Käesolevas kriminaalasjas oli kaks süüdistatavat, nende mõlema suhtes tehti ka süüdimõistev kohtuotsus. Süüdistuse sisuks oli seejuures, et R. Blagodõr ja D. Blagodõr käitlesid suures koguses narkootilist ainet ühiselt ja kooskõlastatult, s.o kaastäideviijatena õiguslikus tähenduses. Kuivõrd kohtuotsuses ei ole märgitud vastupidist, tuleb seega eeldada, et ka mõlema isiku vastutuse ulatus toimepandud kuriteos oli võrdväärne. Süüdistatavad käitlesid grupis suures koguses narkootilist ainet, nende juurest leitud ning ära võetud narkootilise aine suhtes teostati ka narkootilise aine ekspertiis (kd 1, tlk 40-41), mille maksumuseks oli 6575 krooni (kd 1, tlk 42). Seega tulnuks see summa kohtul jagada tasumisele süüdistatavate vahel, s.o D. Blagodõri poolt makstavaks osaks kujuneb 3287.50 krooni. Sama kehtib kohtutoksikoloogia ekspertiisi teostamise kohta. Sellega määrati kindlaks, et süüdistatavate juurest leitud ainest piisab narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (kd 1, tlk 46-46A), selle ekspertiisi maksumuseks oli 1493 krooni (kd 1, tlk 46B). Ka siinkohal on kõnealune summa ringkonnakohtu jaoks mõistmatult mõistetud välja üksnes R. Blagodõrilt. Seega tuleb ka selles osas väljamõistetud menetluskulu vähendada ning R. Blagodõrilt välja mõista 746.50 krooni. Olgu märgitud, et selliselt, s.o ekspertiisi maksumust jaotavalt on maakohus toiminud DNA ekspertiisi puudutavas osas. Nimetatud ekspertiis maksis 23 400 krooni (kd 1, tlk 55), mis on vastavalt advokaat U. Simoni taotlusele (kd 2, tlk 50) jaotatud kolmeks, s.o R. Blagodõrilt on mõistetud selle ekspertiisi teostamise eest 7800 krooni. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt ning rahuldab ka määruskaebuse osaliselt.

1. Teisalt ei leia kriminaalkolleegium, et vastu saaks tulla süüdistatava taotlusele ning vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid summani 20 000 krooni. Nagu öeldud, olid menetluskulud kriminaalasjas fikseeritud ning nende väljamõistmine oli ka sõlmitud kokkuleppe osiseks, millega R. Blagodõr täielikult soostus. Ka ei päde argument, et süüdistatav viibib kinnipidamisasutuses, mis teeb talle kõnealuste summade maksmise võimatuks. Vastavalt Vangistusseadusele on kinnipeetaval õigus ja võimalus omandada kinnipidamisasutuses haridus, mis vastavalt Vangistusseaduse §-le 341 võib olla tasustatud; teisisõnu selgitab ringkonnakohus, et R. Blagodõr võib jätkata kinnipidamiskohas haridusteed (või omandada elukutse) ning saada selle eest ka raha, mille arvelt tasuda menetluskulusid. Ka on 3 kinnipidamisasutuses võimalik töötada, mis on samuti vastavalt Vangistusseaduse §-le 43 tasustatud tegevuseks; ka selle arvelt võib R. Blagodõr hüvitada temalt väljamõistetud menetluskulusid. Arvestades aega, mis R. Blagodõril tuleb kinnipidamisasutuses veeta, leiab ringkonnakohus, et selle aja kestel saaks süüdistatav soovi korral tasuda arvestatava osa temalt välja mõistetud menetluskuludest.
2. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude tasumine ei pea vältimatult toimuma koheselt. Nimelt sätestab

§ 423

, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 424

kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega saab nimetatud taotluse esitamisel ja motiveerimisel R. Blagodõr täitmiskohtuniku vahendusel kindlaks määrata endale jõukohase ning riiklikult aktsepteeritud graafiku temalt välja mõistetud menetluskulude tasumiseks. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 4 ja § 390 lg-st 1 rahuldab ringkonnakohus R.

Blagodõri taotluse menetluskulude vähendamiseks osaliselt ning tühistab selles osas osaliselt maakohtu otsuse. Paavo Randma Sten Lind Urmas Reinola 4