Toimik nr 1-10-1671 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-10-1671 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Ave Arnim Kohtuasi Viru Vangla materjalid Mart Metsjõe tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 24.11.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Mart Metsjõe, isikukood: 36902075216, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaat Alla Jakobson kokkuleppel RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:
- Vabastada Mart Metsjõe karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
- Kohaldada katseaega kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 08.02.
- Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
- Määrata Mart Metsjõe katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- Kohustada Mart Metsjõe järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas:XXX 8; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
- Vabastada Mart Metsjõe käesoleva kohtumääruse jõustumisel. 1
(4)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.09.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mart Metsjõe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Mart Metsjõe tunnistati süüdi 14.12.2000 Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise algus 09.02.2009 ja lõpp 08.02.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.09.
- Kinnipidamisasutusest Mart Metsjõe kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav on Viru Vanglas osalenud sotsiaalprogrammis „Paarisuhete hoidmine ja taastamine“. Alates08.07.2009-31.05.2010 töötas Eesti Vanglatööstuse pesumajas. 31.05.2010 paigutati kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonda. Alates 02.07.2010 kuni käesoleva hetkeni töötab kinnipeetav väljaspool avavanglaosakonda Jõhvi linnas AS Multi Marger´is. Kahel korral on kinnipeetavat lubatud ka lühiajalisele väljasõidule, kust naases vanglasse tagasi õigeaegselt ja probleeme ei esinud. Enne vangistust elas kinnipeetav koos perega Inglismaal üüritud majas. Vabanedes plaanib elama asuda vennanaisele LxxxLxxxe kuuluvasse majja aadressile xxx. Isikul on keskharidus, eriala puudub. Alates 1999 aastast elas ja töötas xxx oli ehitusfirma omanik ja direktor. Vabanemisjärgselt asub tööle xxx kauplusesse-üleviimine. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud salajase varguse (suures ulatuses) eest. Isik nõustub kriminaalhooldusega, on valmis koostööks. Tunnistab, et minevikus käitus valesti nii kuritegude toimepanemisel kui viimasele kohtuistungile mitteilmumisel ja omavolilisel elukohast lahkumisel. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et vangistus kui karistusliik on täitnud oma eesmärgi ja Mart Metsjõe puhul oleks otstarbekas tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 alusel. Tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, lähisugulaste toetav võrgustik. Mart Metsjõe on andnud mõista, et ta on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt ning soovib ennetähtaegse vabanemise korral teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Mart Metsjõe taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Vabanemisel on kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kaitsja kinnitas, et kaitsealusel on kindel elu- ja töökoht, ta on mitnel korral käinud väljasõidul ja alati õigeaegselt vanglasse tagasi tulnud. Tema tööandja iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Süüdimõistetu käib tööl vanglast väljaspool. 3-aastasest vangistusest on isikul ära kantud 1 aasta 10 kuud, mis on piisav aeg, et karistamise eesmärgid oleksid täidetud. Kuriteoga tekitatud kahju on augustis 2010 täielikult hüvitatud. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Elu- ja töökoht ja lähedaste toetus on garanteeritud. Isikut iseloomustatakse ainult positiivselt. Ta on kokku kolmel korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest 1992-1997 aastatel. Uue kuriteo toimepanemise risk 2
(4)siiski säilib. Peamine küsimus, kas riik võib usaldada süüdimõistetut, et ennetähtaegse vabastamise korral ei lahkuks ta kohe välismaale. Süüdimõistetu on peaaegu 10 aasta jooksul hoidunud kohtuotsuse täitmisest kõrvale ja oli kinni peetud Inglismaal Euroopa vahistamismääruse alusel. Seega tekib küsimus, kas süüdimõistetu on suuteline täita kriminaalhoolduse nõudeid: elama kindlaksmääratud elukohas ja alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Prokurör leiab, et riik võib süüdimõistetut usaldada. Pakkumineku korral oleks isiku eli ka Ixxx rikutud, samuti Eestisse tagasitulek oleks isikule võimatuks tehtud. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse isiku käitumist vanglas leiab prokurör, et süüdimõistetu on võimeline kriminaahoolduse nõudeid täitma. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Mart Metsjõe tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolmandat korda kohtulikult karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude (vargused) toimepanemise eest rahatrahvidega. Käesoleval ajal kannab 3-aastast vanglakaristust varavastase kuriteo eest. M.Metsjõe kannab karistust alates 09.02.2009 Lääne-Viru Maakohtu 14.12.2000 kohtuotsuse alusel. Kuritegu, riigile kuuluva metsa vargus oli toime pandud 1997, mille pärast hakks M. metsoja ennast varjama ja lahkus Eestist väismaale. 14.12.2000 kohtuotsus, millega tunnistati ta süüdi varguses suures ulatuses ja karistati 3-aastase vangistusega, oli tehtud tagaselja. Süüdimõistetu oli kinni peetud
- aastal Euroopa vahistamismääruse alusel Inglismaal. Eeltoodust nähtub, et süüdimõustetu puhul on olemas uue kuriteo toiomepanemise riski, samuti ka selle risk, et ta võib hakata kriminaalholldusest kõrvale hoiduda, sest ta on varem riigi usaldust kuruitearvitanud. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis „Paarisuhete hoidmine ja taastamine“. 08.07.2009-31.05.2010 töötas Eesti Vanglatööstuse pesumajas. 31.05.2010 paigutati kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonda. Alates 02.07.2010 kuni käesoleva hetkeni töötab kinnipeetav väljaspool avavanglaosakonda Jõhvi linnas AS Multi Marger´is. Kahel korral on kinnipeetavat lubatud ka lühiajalisele väljasõidule, kust naases vanglasse tagasi õigeaegselt ja probleeme ei esinud. Isikul on isikuttõendav dokument Eesti Vabariigi pass kehtivusega 25.03.
- Vabanemise korral asub Mart Metsjõe elama oma venna Mxxx Mxxx juurde xxx xxx, xxxvald. Tegemist on eramajaga, mis kuulub venna elukaaslasele Lxxx xxx Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht AS Multi Marger poolt, vastavasisuline kinnituskiri on esitatud kriminaalhooldusametnikule 28.07.
- Mati Metsjõe on nõus venda tema ennetähtaegse vabanemise korral toetada materiaalselt, kui vajadus tekib. Venna sõnul omab kinnipeetav 3
(4)kinnisvara xxxl ja on tegev ettevõtluses (vangistuse perioodil tegeleb ettevõtlusega abikaasa Dxxx Mxxx), mille renditulud võimaldavad perel majanduslikult toime tulla. Kohus leiab, et süüdimõistetu hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ( elutöökoht, lähedaste toetus) kaaluvad üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus tõded, et süüdimõistetu puhul ei ole tegemist ohtliku kurjategujaga, kes tegutseks näiteks narkootikumide levitamise valdkonnas, või kes oleks toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju on täielikult hüvitatud, seega kuriteo tagajärg on korvatud. Süüdimõistetul on tugevamad seosed just välismaal- nimelt abikaasa, lapsed ja oma väike äri, mis tegelikult võiks olla motiiviks hakata kriminaahooldusest kõrvale hoiduma ja lahkuma Eestist. Samas kohus arvestab, et selline võimalus oli isikul siis, kui talle lubati vanglast väljasõidule. Samuti arvestab kohus sedagi, et kriminaalhoolduse alt pakkumineku puhul oleks isiku nimi ka välismaal lõplikult määrdunud, samuti tema tagasutulek Eestisse oleks välistatud võimaliku vahistamise pärast, siin on tal aga lähisugulased. Kohus leiab, et süüdimõistetul on tugev motivatsioon ära kanda oma karistusaja lõpuni katseaja näol Eestis ilma rikkumisteta. #-aastasest karistusajast on isikul ära kantud üle 1 aasta 10 kuu. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud- riigipoolne hukkamõistmine on väljendatud ja esimest korda vangistuses viibivat isikut on piisavalt mõjutatud, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Ühtlasi nõustub kohus vangla, kriminaalhooldaja ja prokuröri ja kaitsja seisukohtadega ja leiab, et M. Metsjõe puhul on uue kuriteo toimepanemise riskid siiski olemas, kuid minimaalses määras. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu Mart Metsjõe temale Lääne-Viru Maakohtu 14.12.2000 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 06.12.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4
(4)