Obsah (12)

§ 189§ 239§ 248§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 23. novemb

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada Andrus Randmer süüdi lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises karistusseadustiku (KarS) § 414 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud ning tunnistada Andrus Randmer süüdi lõhkeseadeldise ja selle olulise osa käitlemises KarS § 415 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) aastat ning tunnistada Andrus Randmer süüdi tulirelva, selle olulise osa laskemoona ebaseaduslikus käitlemises KarS § 418 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Andrus Randmerile liitkaristus vangistusena 2 (kaks) aastat; KarS § 74 lg 1 lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 aastat jääb tingimisi kohaldamata; määrata Andrus Randmerile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat ei pöörata täitmisele, kui Andrus Randmer ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Andrus Randmerile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxx xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada Andrus Randmerile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Andrus Randmerilt sundraha 875 (kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) ja muu kriminaalmenetluse kulu 9 001 (üheksa tuhat üks) krooni (sealhulgas ekspertiisitasu 8 954 kr) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 11 016 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 920 (üheksasada kakskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: 2 sileraudset jahipüssi, 2 vintpüssi, jahipüssi lukustuskeha, 2 relvarauda ja 449 padrunit ja kuuli – 4 pakki; lõhkeaine suitsuta püssirohi kogumassiga 152,4 grammi (asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas); 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 300 (kolmsada) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo Normannile. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-6746“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on Andrus Randmer toime pannud kuritegudena: 1) Lõhkeaine ebaseadusliku valdamise KarS § 414 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema omandas ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 07.10.2003 aastal oma elukohas asunud lõhkeained – suitsuta püssirohu massiga 152,4 grammi, mida hoidis oma valduses ebaseaduslikult xxxx xxxx elumajas aadressil xxxxxxxxxx xxxxx-xxxx xxxxxx xxx xxxxxxx kuni 25.11.2009, millal see kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 2) Lõhkeseadeldise olulise osa omandamise ja hoidmise KarS § 415 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema omandas
2. aastal, täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal, kohas ja isikult, lõhkeseadeldise olulise osana käsitletava kapseldetonaatori (lõhkeaine sisaldus 1 gramm), mida hoidis oma valduses ebaseaduslikult, so ilma Lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata alates 01.
3. 1998 (antud kuupäeval jõustus lõhkematerjaliseadus RT I 1997, 86, 1461) oma elukohas xxxx xxxxx aadressil xxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxxxx xxx xxxxx kuni 25.11.2009, millal kapseldetonaator kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 3) Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise suures koguses KarS § 418 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema omandas ebaseaduslikult ilma Relvaseaduse § 32 sätestatud relvasoetamisloata ja § 34 sätestatud relvaloata eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult mitmeid tulirelvi, tulirelva laskemoona ja tulirelva olulisi osasid. Tulirelvad, tulirelva laskemoona ja tulirelvade olulised osad toimetas ta ebaseaduslikult edasi oma elukohta xxxx xxxxx aadressil xxxxxxxxxx xxxxx-xxxx xxxx xxx xxxx , kus hoidis neid oma valduses 2 kuni 25.11.2009, millal need kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.
4. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 414 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud; KarS § 415 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat ning KarS § 418 lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta; KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui Andrus Randmer 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
5. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
6. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 414 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega; KarS § 415 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kahe- kuni kümneaastase vangistusega; KarS § 418 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s.

o 10 875 krooni.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja 3 tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 300 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele Andrus Randmerile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 7 krooni.

§ 175

lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 8 954 krooni.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 40 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, et süüdistataval on ülalpidamisel kaks alaealist last vähendada sundraha 10 000 krooni võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Andrus Randmerrilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 875 krooni, riigi õigusabi tasu 1 140 (840 + 300) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 9 001 (7 + 8954 + 40) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Vastavalt KarS § 83 lg-le 4 aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Tulenevalt asjaoludest on põhjendatud konfiskeerida 2 sileraudset jahipüssi, 2 vintpüssi, jahipüssi lukustuskeha, 2 relvarauda ja 449 padrunit ja kuuli – 4 pakki; lõhkeaine suitsuta püssirohi kogumassiga 152,4 grammi.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4