Väärteoasi nr 4-09-10840 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-09-10840 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Leonora Nõmmik Tõlk Väärteoasi Jegor Metljajevi kaebus Ida Politseiprefektuuri 25.05.2009 otsuse peale, väärteoasjas nr 2330,09,006386 millega temale Liiklusseaduse § 74´17 lg 1 alusel määrati rahatrahv 70 trahviühikut s.o 4200 krooni. Istungil osalenud isikud Ida Prefektuuri esindaja Jüri Teslenko Jegor Metljajev, isikukood: 38205193720, elukoht: xxx Jegor Metlejevi kaitsja Deniss Matvejev Asja läbivaatamise kuupäev 28.10.,11.
- ja 24.11.2010 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135 kohus OTSUSTAS: Jegor Metljajevi kaebus rahuldada osaliselt ja tühistada Ida Politseiprefektuuri 25.05.2009 otsus väärteoasjas nr 2330,09,006386, Jegor Metljajevile Liiklusseaduse § 74´17 lg 1 alusel määratud rahatrahv 70 trahviühikut summas 4200 krooni. Menetlus väärteoasjas lõpetada vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 1 s.o otstarbekuse kaalutlusel. Jegor Metljajevi taotlus menetluskulude hüvitamise nõudes summas 12000 krooni jätta rahuldamata vastavalt VTMS §
- Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 24.11.
- KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID JA JÄRELDUSED: 1 02.05.2009 koostati väärteoprotokoll nr. AB 1115328 selle kohta, et 25.04.2009 kell 13:55 Jegor Metljajev juhtis mootorsõidukit, tagurdades hakkas liikuma vasakule xxx suunas ja sooritas kokkupõrke taga peatunud sõidukiga, millega põhjustas varalise kahju. 25.05.2009.a. otsusega väärteoasjas nr. 2330, 09,006386 Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabli poolt määrati Jegor Metljajevile karistuseks LS § 74`17 lg 1 alusel rahatrahv 70 trahviühikut s.o 4200 krooni. 16.06.2009 esitas Jegor Mertljajev kaebuse Viru Maakohtusse, milles palus tühistada eelnimetatud otsus väärteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses. Kohtuliku uurimise käigus Jegor Metljajevi ütlustega 28.10.2010 kohtuistungil on tõendatud, et ta juhtis mootorsõidukit xxx.a. sõites ristmikule, võttis vasakule ja tagurdades kavatses pöörata vasakule. Tahavaatepeeglisse vaadates veendus, et tagaliikuv auto oli ohutus kauguses ca 3-5 meetrit ristmikul. Lülitades sisse vasaku suunatule ja hakkas manöövrit tegema ning siis vaatas vasakusse peeglisse, et mitte sõita vastu väravaid ja posti. Juht ei veendunud tagasisõiduks vaskpoolse suunatule sisselülitamisele järgnevalt selles, kas tema taga ca 3-5 meetri kaugusel liikunud sõiduauto juht jõudis reageerida eelnimetatud märguandele ja peatuda. Kokkupõrke ajal auto BMW liikus(ütlused 11.11.2010) Rohkem kui pool autot oli keeranud ja toimus löök J.Metljajevi juhitava sõiduauto esimese parempoolse esitiiva vastu. Kokkupõrke hetkel liikus auto aeglaselt. Sel kohal kui J.Metljajev tagasõitvat autot nägi oli ta veendunud, et antud hetkel see sõiduk tema tagurdamist ei takista. J.Metljajev sai aru, et tema taga sõitev auto vähendab kiirust ja hindas seda piisavaks oma manöövri ohutuks jätkamiseks. Tunnistaja Axxx Txxx ütlustega on tõendatud, et aprillis sõitsid nad suvilasse. Tunnistaja istus juhi(J.Metljajevi) taga. Et sõita hoovi, vaatas juht tahavaatepeeglisse, lülitas sisse suunatule ja hakkas aeglaselt liikuma. Helisignaale xxx ei andnud. Sündmuskohal politseinikud pildistasid. Tunnistaja Gxxxa Lxxx selgitas, et sõiduk, mida juhtis Jegor Metljajev hakkas tagurdama tänavale. Tunnistaja tundis kokkupõrget aga ei näinud seda. Tunnistaja Jxxx Nxxxi ütlustega on tõendatud, et 25.04.2009 sõites suvilasse peatus juht, lülitas sisse suunatule ja kohe alustas liikumist, hakkas tagurdama. Sõidutee laius ei võimaldanud kahel autol kõrvuti teel liigelda. Tunnistaja Mxxxl Dxxx ütlustega on tõendatud, et ta oli sõiduauto xxxi juht ja liikles Družba tänaval. Ristmikul eesliikunud sõiduk BMW Jegor Metljajevi juhtimisel peatus suunamärguannet andmata. Tunnistaja vähendas sõidukiirust kuni 20 km tunnis ja peatus eesliikunud sõidukist umbes 3 m kaugusel. Tunnistaja nägi, et xxx valge tuli hakkas põlema, sest juht oli sisse pannud käigu tagurdamiseks ja alustas tagurdamist.. Tunnistaja andis helisignaali, vajutas seejärel pidurit, et panna automaatkäigukasti lülitusega tagumine käik sisse. Tagurdamist Audi ei jõudnud alustada ja xxx poolt otsasõitu ei õnnestunud vältida sõiduki Audi esimese vasaku külje vastu. Sõiduautole xxxoli paigutatud algaja juhi tunnusmärk. Kontrollimisel selgus et juhtimisõigus antud ajal oli juhil olnud üks aasta. Peale avariid Audi iseseisvalt liikuda ei saanud ja avariiabi toimetas sõiduki valvekohta. Vigastatud oli esimene vasakpoolne külg, märgutuli ja löögi tagajärjel purunes jõuülekanne käigukastis. Tänaseks on auto müüdud. Auto sai korda tehtud enne müümist. Politseijaoskonnas kuulas kohtuvälise menetleja ametnik üle Txxx Dxxxova(tunnistaja M.Dxxxema) ja xxxlaxxxa( M.Denissovi töökaaslane ja temaga vabaabielus) ning tlk.16 ja 19 protokolli kirjtutas omakäeliselt tunnistaja Mihhail Denissov, kes viibis ülekuulamise juures. Tunnistaja AxxxPlxxx ütlustega on tõendatud, et sõitis koos MxxxDxxx ja TxxxDenissovaga suvilasse peateel ja xxx juhtis Mihhail. Roheline BMW peatus keset teed. Eessõitev auto peatus ja meie auto peatus selle taga. xxx juht hakkas tagurdama ja sooritama vasakut pööret xxxtänavale. Mihhail katsus sisse lülitada tagumise käigu kuid ei jõudnud ja toimus kokkupõrge. 25.04.2009 kuulas tunnistajat üle politseiametnik A Pxxx kuid ütlused kirjutas tunnistaja palvel Mxxx xxx kes on tunnistaja elukaaslane vabaabielus. 2 Tunnistaja Axxxi Pxxxütlustega on tõendatud, et ta alustas menetlust ja kuulas üle tunnistajad. Ülekuulamine toimus kohapeal autos, autoaknad olid avatud ja isikud, kes ei olnud veel üle kuulatud võisid kuulata. A.Pxxxkuulas üle tunnistaja AxxxPxxxa, protokollis M.Dxxx. A.Pxxsündmuskohal liiklusõnnetuse toimumises süüdlase kindlakstegemisel lähtus sellest, et liiklusõnnetuses kokkupõrke tagajärjel üks auto tõuseb ülespoole, s.o auto, millele sisse sõidetakse, teine vajub allapoole. Autode eraldumisel xxxi vajus alla. Sellest järeldas menetleja, et xxx sõitis sisse xxx Hinnanud väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid leidis kohus, et kohtuvälises menetluses toimunud olulised väärteomenetluse normide rikkumised ei võimalda kohtumenetluses kogutud tõenditele tuginedes tuvastada süüdlase süü suurust, rikkumisega tekitatud varalise kahjus suurust, mistõttu on põhjendatud alus tühistada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus J.Metljajevile ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse tõttu jättes süüdlasele karistuse määramata. Kohtuväline menetleja ei ole üle kuulanud tunnunistaja Mxxxl xxxx M.Dxxxi ülekuulamise protokolli on täies ulatuses täitnud omakäeliselt ülekuulatav M.Dxxxv ise kõikides ülekuulamisprotokolli punktides ja väärteoasja kohtuväline menetleja ei ole alla kirjutanud protokollile. Asjaolu, et üle kuulamata on väärteomenetluses üks liiklusõnnetuses osaleja -M.Dxxxja sama isik on omakäeliselt kirjutanud tunnistajate ülekuulamisprotokollid- järeldab kohus, et kohtuvälises menetluses ei ole kogutud piisav tõendite kogum, et hinnata süüdlase käitumist. Tunnistaja Taxxx Dxxxülekuulamise protokoll ja Axxx Pxxx ülekuulamise protokoll on kirjutatud liiklusõnnetuse teise osapoole s.o MixxxDxxxi poolt omakäeliselt. Alla on mõlemad protokollid kirjutanud konstaabel A.Panšin, s.t on rikutud KrMS § 146 lg 2 p 2 sätestatud nõudeid:
(1)Uurimis- ja muu menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav protokoll koostatakse masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas. …
(2)Protokolli sissejuhatuses märgitakse: 1) uurimis- või muu menetlustoimingu kuupäev ja koht; 2) protokolli koostaja ametinimetus ning nimi; …Väärteoprotokolli alusel on Jegor Metljajevi käitumises tuvastatud rikkumised Liikluseeskirja § 91 sätted s.t Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid… ja LE §105 sätteid s.o tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud küllaldaselt põhjendavaid tõendeid selle kohta, milline oli lubatud kiirus antud teelõigul. Nii J.Metljajevi kui ka D.Mxxx ütlustele tuginedes liikusid mõlemad sõidukid kiirusega ca 30-35 km tunnis. Samade isikute ütlustele tuginedes oli mõlemate sõidukite vahemaa J.Metljajevi peatumise korral 3-5 meetrit. Väidetavalt M.Dxxxi poolt ei andnud eessõitev juht märku suunatule sisselülitamisega võimalikust peatumisest kuid aeglustas liikumist, mida tegi ka eessõitja järel sõitev sõidukijuht M.xxx liikudes kiirusega ca 20-25 km tunnis. Eeltoodud käitumisest järeldab kohus, et M.Dxxx järgis antud juhul mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirja sätteid ja täitis LE § 129 nõudeid s.o juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Seega kui M.Dexxx oli peatunud 3-5 m kaugusel eessõitvast ja ootamatult peatunud sõidukist ei veendunud J.Metljajev oma järgneva manöövri ohutuses, milline käitumine on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Kohtuvälise menetluse ega ka kohtumenetluse käigus ei ole kogutud tõendeid liiklusõnnetuses osalejatele Dxxx Mxxovile ega ka Jegor Metljajevile liiklusavarii tagajärjel tekitatud varalise kahjusumma suuruse kohta. Kohtuvälises menetluses koostatud liiklusõnnetuse aktil on fikseeritud sõiduauto xxx vigastused. Kohtuvälises menetluses ei ole kogutud ja kohtule ei ole esitatud objektiivseid tõendeid M.Denissovi sõiduki vigastustega tekkinud varalise kahju suuruse kohta. Tunnistaja M.Dxxxvi poolt suuliselt esitatud summa suurust kinnitavaid tõendeid kohtule ei ole esitatud. Väärteoprotokollis ei ole fikseeritud arusaadavalt millise 3 liiklusõnnetuses osalenud autoomaniku varaline kahju on liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud. Nii J.Metljajevi kui ka M.Denissovi ütlustele tuginedes said mõlemad sõidukid vigastusi. Tunnistaja AxxxTxxx ütlustest nähtub, et sündmuskohal pildistasid politseiametnikud avariis osalenud sõidukeid. Väärteoasja toimikusse ei ole fotosid esitatud. Seega puudub kohtul võimalus hinnata tegeliku varalise kahju suurust nii visuaalselt kui ka dokumentaalselt, mis on oluliseks takistavaks asjaoluks süüdlasele määratava karistuse mõistmisel, et arvestada üleastumise ( s.o LE sätete rikkumise) raskust.. J.Metljajevil tekitatud kahjude kohta esitatud väidet: M.Denissovi sõiduautol olid eelnevalt vigastused, mis ei olnud seotud käesoleva liiklusõnnetusega - ei ole kontrollitud kohtuvälises menetluses. Eelnimetatud taotlus on jäetud kohtuvälise menetleja poolt rahuldamata. Jegor Metljajevi ütlustest nähtuv, et ta lülitas sisse vasaku suunatule ja hakkas tagurdama ei olnud antud juhul piisavaks meetmeks sõidukijuhi poolt, et ära hoida liiklusõnnetuse tekkimine. Kohus leidis, et Jegor Metljajevi käitumises on õigesti kvalifitseeritud rikkumiste olemasolu Liiklusseaduse § 7417 järgi kvalifitseerimiseks s.o
(1)Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju …, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008 Mootorsõiduki juhtimisel tulenevalt LE §86 sätestatust s.o (antud juhul sõiduauto juhi J.Metljajevi poolt) hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust ja tulenevalt LE § 91 tuli Jegor Metljajevil sõiduauto juhtimisel veenduda enne manöövri tegelikus ohutuses. J.Metljajev oli kohustatud juhinduma LE § 105 sättest: Tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat ja LE 158 - Sõiduteede ristumisalale ei tohi sõita, kui tekkinud ummik sunniks juhti peatuma nii, et ta takistaks teist liiklejat. Eeltoodut arvestades ja väärteomenetluse poolte võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt leiab kohus, et Jegor Metljajevi käitumises on LS § 74`17 lg 1 väärteokoosseisu tunnused, kuid kohtuvälise menetluse käigus mentlusnormide olulise rikkumise ja väärteoprotokollis kajastatud käitmise s.o süüdlase poolt tekitatud varalise kahju suuruse tuvastamatatuse tõttu, millist puudust ei olnud võimalik kõrvaldada kohtumenetlusestuleb väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Samas kohus leidis, et VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 pp 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. Antud juhul väärteoasjas lõpetati menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel s.o otstarbekuse kaalutlusel. Sellest tulenevalt kaitsja Deniss Matvejevi taotlus tema kaitsealusele õigusabikulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud, kuna ei tugine seadusele ja tuleb jätta D.Matvejevi kaitsealuse kanda. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 4 Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus 02.12.2010 Nooremreferent Liivi Õun 5