järgi ja Aleksandr Kotlovi süüdistuses
järgi lühimenetluses Andrey Ryashin, isikukood 37504053711, Vene Föderatsiooni kodanik, kesk-eriharidus, emakeel- vene keel, töökoht puudub, elukoht xxx, kriminaalkorras karistatud: - 24.01.2008 Viru Maakohtu poolt
lg 1 järgi rahalise karistusega 5000 krooni,
lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära 4700 krooni. Elukohast lahkumise keeld alates 17.02.2009. Aleksandr Kotlov, isikukood 37606103715, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, töökoht puudub, elukoht xxx, kriminaalkorras karistatud: - 02.06.2006 Viru Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 15000 krooni, - 09.06.2006 Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 7500 krooni, - 22.11.2007 Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 160 päevamäära summas 8000 krooni ja lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Elukohast lahkumise keeld alates 17.02.2009. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus Määras: Kriminaalasi Andrey Ryashini süüdistuses
järgi ja Aleksandr Kotlovi süüdistuses
järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks seoses lühimenetluse kohaldamisega mittenõustamisega 2 Määruse ärakirjad saata Andrey Ryashinile ja Aleksandr Kotlovile ning nende kaitsjatele Jekaterina Jevšinale ja Galina Tšelnokovale. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Andrey Ryashinit süüdistatakse selles, et tema koos Aleksandr Kotloviga 15.02.2009 kella 15.00 paiku tõid autoga xxx reg.nr. xxx xxx kannatanu S S ja tuvastamata autoga kannatanu J P Narvas, XXX juurde XXX alevi lähedusse, millega piirasid kannatanute vabadust, kus nõudsid S.S ja J.P tagastada kaup, mille A.Ryashin tegi S.S ülesandeks ära tuua XXX. Aleksandr Kotlov lõi nõudmise ajal J P kaks korda rusikaga rindu, tekitades kannatanule füüsilist valu. Aleksandr Kotlov koos Andrey Ryashiniga sundisid S ja P ülakeha paljaks võtma, Andrey Ryashin kallas S üle külma veega, mõlemad peksid teda pesapallikurikaga, samuti A.Kotlov peksis S jalgadega, aga A.Ryashin - kirveseljaga, tekitades kannatanule S S kehavigastusi ja füüsilist valu. Oma tahtliku tegevusega Andrey Ryashin pani toime oma tõelise või oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega, s.o.
Aleksandr Kotlovit süüdistatakse selles, et tema koos Andrey Ryashiniga 15.02.2009.a. kella 15.00 paiku tõid autoga XXX reg.nr. XXX XXX kannatanu S S ja tuvastamata autoga kannatanu J P XXX, XXX juurde XXX alevi lähedusse, millega piirasid kannatanute vabadust, kus nõudsid S.S ja J.P tagastada kaup, mille A.Ryashin tegi Sirenkole ülesandeks ära tuua XXX. Aleksandr Kotlov lõi nõudmise ajal J P kaks korda rusikaga rindu, tekitades kannatanule füüsilist valu. Aleksandr Kotlov koos Andrey Ryashiniga sundisid S ja P ülakeha paljaks võtma, A.Ryashin kallas S üle külma veega, mõlemad peksid teda pesapallikurikaga, samuti A.Kotlov peksis S jalgadega, aga A.Ryashin - kirveseljaga, tekitades kannatanule S S kehavigastusi ja füüsilist valu. Oma tahtliku tegevusega Aleksandr Kotlov pani toime oma tõelise või oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega, s.o.
Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et ei saa nõustuda antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ning KrMS § 235-1 lg 1 p 3 alusel kriminaaltoimik tuleb tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks. Kahtlustatavana ülekuulamisel Aleksandr Kotlov keeldus tunnistuste andmisest (lk 87,192). Kahtlustatava ja kannatanu vastastamist teostatud ei olnud. Kohus märgib, et olukorras, kus süüdistatav keeldub ütluste andmisest ja süüdistus tugineb valdavas osas kannatanute ütlustele, tuleb prokuröril tõsiselt kaaluda lühimenetluse taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist, sest lühimenetluses ei ole võimalik kannatanut ristküsitleda. Tõendite kohtuliku kontrolli võimalused on kitsendatud. Uusi tõendeid esitada ei saa. Süüdistatav kuulatakse üle ainult tema taotlusel. Kohus leiab, et põhjendatud otsuse tegemine lühimenetluses on antud juhul raskendatud. Kõigepealt seetõttu, et lühimenetluses kohtul puudub õigus kontrollida isikute ütlusi vahetult kohtuistungil ristküsitluse käigus. Kohus leiab, et antud kuriteo asjaolud ei ole niivõrd selged, et kohus võiks kriminaaltoimiku pinnal teha kas süüdi- või õigeksmõistev otsus. Süüdistatava Ryashnini ja kannatanute J. P ja S. S on oma vahel vastuolus ja nendele 3 hinnangu andmine eeldab isikute ristküsitlust. Teise süüdistatava positsioon ei ole kohtule teada, lähtutakse süütuse presumptsioonist. Samuti peab kohus vajalikuks juhtida prokuröri tähelepanu sellele, et kohtule tuleb esitada kohtukõlblikud tõendid. Lk 220-2256 olev ekspertiisi akt ei ole kohtukõlblik tõend. Ekspertiisiakt ei vasta KrMS § 107 lg 3 p 2 nõudele, et akt peb sisaldama arvamuse põhjendust. Ekspertiisiaktis on piirdutud toimiku materjali ja haigusloo andmete refireerimisega, millele järgneb kohe eksperdiarvamus. Põhjendus puudub täielikult. Sellele problemaatikale on Riigikohus tähelepanu juhtinud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.