15. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik Kalev Pruuli süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, varastas 23.novembril 2010 kella 08:22 ajal Kaarma vallas Sikassaare külas Põlluvahe 2 asuvast kauplusest Bauhof salaja ühe paari kindaid Guide väärtusega 359 krooni, kaks markerit Pentel koguväärtusega 48 krooni, käsisae Prizecut väärtusega 229 krooni ja 200 mm raspli väärtusega 39 krooni, millega tekitas Ehitus Service OÜ kokku varalist kahju 651 krooni. 24.novembril 2010.a kella 09:15 ajal varastas Kalev Pruul samast kauplusest salaja lapiku kruvikeeraja väärtusega 145 krooni, elektriku kruvikeeraja väärtusega 99 krooni ja padrunvõtmete komplekti väärtusega 645 krooni, millega tekitas Ehitus Service OÜ kokku varalist kahju 889 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna 24.novembril 2010.a peeti Kalev Pruul enne kauplusest väljumist kaupluse töötaja poolt kinni ning varastatud kruvikeerajad ja padrunvõtmete komplekt tagastati kauplusele. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani KALEV PRUUL toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör andes kohtule kriminaalasja materjalid, esitas kohtuistungil suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse, so.
Kohus kontrollis kohtualluvust ja leidis, et asi allub asja arutavale kohtule ja asja on võimalik lahendada kokkuleppemenetluses. KarS § 199 lg2 p9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kalev Pruul karistuseks vangistust kolm
§-de 239-250 sätteid. Süüdistatav Kalev Pruul, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanu esindaja nõustudes kokkuleppemenetlusega tsiviilhagi ei ole esitanud. Kohus leiab, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja Kalev Pruul tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg2 p9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele.
lg1 p9 , 179, 180 lg1 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.
lg2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
Kohus peab põhjendatuks sundraha vähendamise poole võrra, ehk 3263.00 kroonini. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele Kalev Pruulilt riigituludesse. Kalev Pruuli kaitsjana riigi õigusabi korras esines vandeadvokaat Andres Tamm Advokaadibüroost Andres Tamm OÜ. Kaitsja on esitanud kohtuistungil kohtule kirjaliku taotluse osutatud riigiõigusabi eest tasu saamiseks summas 1000 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, so. 200 krooni, kokku 1200 krooni. Tasu koosneb järgmisest: 1) Osavõtt kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, kriminaaltoimikuga tutvumisel Lääne Prokuratuuris 25.11.2010.a. kell 13.15-14.00, so. kaks pooltundi ( üks pooltund 250 krooni, 2x250) 500 krooni; 2) Lääne Prokuratuuris kokkuleppesõlmimisel osalemine 25.11.2010.a. 14.00-14.30, so. 1 pooltund, 250 krooni; 3) kohtuistungil osalemine 25.11.2010.a. kell 14.00-14.30, istungi kestus 0,5 tund, 250 krooni. Kokku 1000 krooni. Arvestatud tasule lisandub käibemaks 20 % , so. 200.00 krooni, kuna büroo on käibemaksukohustuslane. Kokku on seega taotlus koos käibemaksuga 1200 kroonile. Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks. 25.11.2010.a. kohtueelse menetleja määruse alusel on arvestatud kaitsjatasuna kohtueelses menetluses osalemise eest 250 krooni, millele lisandus käibemaks 20%, ehk 50 krooni, kokku seega tasu 300 krooni (tl.35).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p 1 alusel on menetluskuludeks kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 alusel on üheks riigi õigusabi liigiks määratud kaitse teostamine kriminaalmenetluses. Kokku on käesolevas kriminaalmenetluses arvestatud kaitsjatasu 1500 krooni koos käibemaksuga. ( milline summa kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse.
lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav Kalev Pruul on töötu, tema ülalpidamisel on üks laps. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Kalev Pruulilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. Kalev Pruul on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kalev Pruuli võib osaliselt vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes osaliselt arvestatud tasu riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas
§-dest 248-249, 180, 189, 318 , 2565 . Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.