Obsah (9)

§ 215§ 266§ 63§ 218§ 74§ 64§ 65§ 56§ 70

1-08-15192 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2010 Tartu Kriminaalasja number 1-08-15192 (08260104519) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ag

§ 215

lg 2 p 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)

1. aprilli 2010 otsus Apellatsiooni esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Ahti Hain isikukood: 39010316511 elukoht: XXXX XXX ei tööta varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv. RESOLUTSIOON:
2. Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-15192 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Peeter Järve Advokaadibüroo kaudu 1920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni, sealhulgas käibemaks 320 (kolmsada kakskümmend) krooni, vandeadvokaat Peeter Järvele tema poolt süüdistatav Ahti Hainile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 185 lg 2 alusel kannab eelnimetatud menetluskulu 1920 krooni riik, sest apellatsiooni esitaja on prokuratuur. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
6. septembril 2010 kell 14.
7. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
8. oktoobrist
9. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
10. oktoobrist
11. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
12. aprilli 2010 otsusega tunnistati Ahti Hain süüdi järgmiselt:

§ 266

lg 2 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära, s.o 10 000 krooni.

§ 215

lg 2 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 250 miinimumpäevamäära, s.o 12 500 krooni.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti A. Hainile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest rahaline karistus 250 miinimumpäevamäära, s.o 12 500 krooni, mis tuleb tasuda riigieelarvesse 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus arutas A. Haini süüdistust

§ 266

lg 2 p 1 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 10.03.2008 otsusega

§ 266

lg 2 p 1 järgi, tungis ajavahemikul 05.07.09.2008 lukusinkli eemaldamise teel sisse Põlva maakonnas Laheda vallas XXXX külas asuvasse H.V. kuuluvasse kõrvalhoonesse. -

§ 215lg 2 p 1 järgi selles, et A.

Hain, olles 18.07.2006 toime pannud

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, karistatus kustumata, tungis ajavahemikul 05.-07.09.2008 lukusinkli eemaldamise teel sisse Põlva maakonnas Laheda vallas XXXX külas asuvasse H.V. kuuluvasse kõrvalhoonesse, kust võttis ajutise kasutamise eesmärgil ära rolleri Freedo 5 maksumusega 17 700 krooni. Süüdistatav A. toimepanemises. Hain tunnistas ennast täielikult süüdi eelnimetatud kuritegude Kohtuotsuse motiivide kohaselt on A. Haini süü kuritegude toimepanemises

§ 266lg 2 p 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi täielikult tõendatud.

Vaidlustatud on talle mõistetud karistus. Karistuse mõistmisel maakohus arvestas järgmist: A. Hain on alaealisena pannud tahtlikult toime omavolilise sissetungimise ja võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o II astme kuriteod, mille eest on seadusandja ette näinud 2 rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Käsitletud kuritegudes on kannatanuks tema sugulane, s.o süüdistatava vanaisa vend. A. Haini on varem karistatud mitmete süütegude eest. Kriminaalkorras on teda karistatud ühel korral (muu hulgas röövimise eest) 3-aastase vangistusega

§ 74alusel tingimisi ning käeolevad teod pani ta toime katseajal.

Samuti on teda karistatud väärtegude (varguse ja põhiliselt alkoholi tarvitamise) eest. Viimati sooritas ta väärteo alkoholiseaduse § 70 järgi 30.05.2009. Kriminaalhooldusosakonna ülevaatest nähtub, et A. Hainil on alkoholi ja tubaka tarvitamise harjumus. Samas täitis ta katseajal kontrollnõudeid rahuldavalt. Käesoleval ajal puudub A. Hainil alaline töökoht, kuid elatist teenib ta endale juhutööde tegemisega. A. Haini karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks saab lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et A. Hain ei ole toime pannud rasket ega ohtlikku kuritegu, tal esineb vaimne alaareng, aga on füüsiliselt terve ja töövõimeline noor inimene, kes on mõistnud oma süüd, siis on teda otstarbekas karistada edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides kergemaliigilise, s.o rahalise karistusega sanktsiooni keskmise määra piires. Kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti kohaselt on ekspert 25.01.2008 jõudnud arvamusele, et A. Hainil on kerge vaimne alaareng, mis avaldub mälu käepärasuse nõrkusena, kooliteadmiste puudulikkusena, kerge intellektipuudena, kriitika puudulikkusena ja ebaküpse tundetahteeluna, mis ei ole ravitav ja kestab kogu eluaja. Kohtulikul uurimisel andis süüdistatav sooritatud tegude kohta suhteliselt selgeid ja adekvaatseid ütlusi ning avaldas oma kahetsust. Süüdistatava ütluste ja käitumise alusel saab järeldada, et A. Hain oli tegude toimepanemise ajal süüvõimeline, samuti puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. Seega tuleb mõista A. Hainile

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuseks rahaline karistus 250-kordses miinimumpäevamääras. Lähtudes sellest, et süüdistatav oli kuritegude toimepanemise ajal veel alaealine, tegude toimepanemist soodustas kaudselt ka kannatanu käitumine, kes ei takistanud alaealisel alkoholi tarbimist, ning katseajal ei rikkunud süüdistatav käitumiskontrolli nõudeid, siis on võimalik

§ 74

lg 6 alusel viia süüdistatavale mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt, ilma Tartu Maakohtu 10.03.2008 otsusega määratud tingimusliku vangistuse täitmisele pööramiseta. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse A. Hainile mõistetud karistuse osas ning mõista A. Hainile raskem karistus selliselt, et mõista A. Hain süüdi

§ 266lg 2 p 1 järgi ja karistada teda 3 kuulise vangistusega, mõista A.

Hain süüdi

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja karistada teda 6 kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista A.

Hainile liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista A. Hainile liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada uute kuritegude eest A.

Hainile mõistetud karistust 10.03.2008 otsusega mõistetud kandmata karistuse (s.o. 3 aastat vangistust) võrra ja mõista A. Hainile liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Apellatsiooni kohaselt ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetud isikule. Karistuse mõistmisel on kohus eiranud

§ 56sätteid, karistus ei ole vastavuses ka väljakujunenud kohtupraktikaga.

Rahalise karistuse kohaldamine isikule, kes on pannud toime kaks tahtlikku kuritegu katseajal, ei ole põhjendatud ja vastavuses karistuse kohaldamise põhimõtetega. 3 Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-24-07 kohaselt juhul, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. A. Haini on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest, kusjuures kõik rahatrahvid on maksmata. Seega näitab nimetatud fakt tõsikindlalt, et rahatrahv ei ole täitnud karistuse eesmärke - karistused on kandmata ja A. Hain on jätkanud süütegude toime panemist. Katseajal on A. Hain pannud toime kolm väärtegu, eirates Alkoholiseaduse § 71 sätteid, kusjuures trahvid on tasumata. Kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse iseloomustusest nähtub, et juhutöödest saadud sissetulekud on kulunud alkoholi ostmisele. Süüdistusaktis toodud kuriteod on A. Hain pannud toime katseajal. Toimepandud tegude tehiolud ja isik ei anna alust karistada A. Haini rahalise karistusega. A. Hain ei oma töökohta, tal puudub kindel sissetulek. Seega puuduvad tal ka reaalsed võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Apellant ei nõustu kohtu järeldustega, et süü suurust vähendab asjaolu, et kannatanu on A. Haini sugulane. Nimetatud asjaolu iseloomustab A. Haini kui kuritegelikult aktiivset isikut, kes paneb korduvalt toime süüteo isegi oma sugulase suhtes. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et A. Hain on pannud toime oma sugulase H.V. suhtes süüteo korduvalt (18.07.2006 varastas V elamust 300 krooni sularaha, karistati 28.11.2007

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni, milline rahatrahv on maksmata).

Kuriteoga on A. Hain põhjustanud kannatanule ka varalise kahju 17 700 krooni, milline summa ületab neljakordselt palga alammäära. Kahju on kannatanule hüvitamata. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-99-06 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada alljärgnevaid põhimõtteid: Karistamise alus sisaldub

§-s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Viimatiöeldu tähendab eelkõige keeldu hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis. Süü suurusest lähtumise kohustus karistuse liigi ja määra valikul ei tähenda siiski seda, et karistusseadustik keelaks absoluutselt süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel. Vastupidi: karistusseadustiku mõtte ja mitmete konkreetsete sätete kohaselt ei tohiks karistuse kohaldamisel lisaks süü suurusele jätta täiendavalt arvestamata ka teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid. Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas

§ 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul A. Haini karistamisel rahalise karistusega ei ole kohus arvestanud karistuse eripreventiivset eesmärki. Kuna A. Hainil puudub kindel sissetuleku allikas, kõik väärtegude eest kohaldatud trahvid (kokku 9 rahatrahvi ajavahemikul 28.11.2007 kuni 30.05.2009 kogusummas 5580 krooni) on maksmata, siis ei ole rahaline karistus piisavalt efektiivne välistamaks uute süütegude toimepanemist. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse rahalist karistust kui kergemaliigilist karistust eelkõige isikutele, keda ei ole varem karistatud kriminaalkorras ja väärtegude eest, kes omavad kindlat sissetulekut. Katseajal toime pandud 4 tahtlike analoogiliste kuritegude eest alkoholi kuritarvitava isiku karistamine rahalise karistusega, mille täitmiseks puuduvad isikul reaalsed võimalused, ei ole kooskõlas karistuse mõistmise alustega. Apellant põhistab oma väiteid alljärgnevate tõenditega: karistusregistri teatis, kriminaalhooldusosakonna iseloomustus, teatis elatustaseme ja keskmise sissetuleku kohta, kohtuotsus 10.03.

1. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetas prokurör apellatsiooni selles toodud motiividel. Kaitsja palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. A. Hain ei soovinud kohtuistungist osa võtta ja ringkonnakohus arutas kriminaalasja KrMS § 334 lg 1 p 1 alusel ilma süüdistatava osavõtuta. Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
2. Maakohus on igakülgselt põhjendanud (otsuse lk 5-6) A. Hainile karistuse mõistmist. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A. Hain pani kuriteo toime katseajal, ei pea see iseenesest karistusena kaasa tooma vangistust. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et alaealisena II astme kuritegude toimepanemine, kusjuures karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, võimaldab antud juhul kohaldada vangistusest kergemat karistust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt arvestades asjaolusid, et A. Hain ei ole toime pannud rasket ega ohtlikku kuritegu, tal esineb vaimne alaareng, mis avaldub mälu käepärasuse nõrkusena, kooliteadmiste puudulikkusena, kerge intellektipuudena, kriitika puudulikkusena ja ebaküpse tunde-tahteeluna, mis ei ole ravitav ja kestab kogu eluaja, samas ta on füüsiliselt terve ja töövõimeline noor inimene, kes on mõistnud oma süüd, siis on teda otstarbekas karistada edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides kergemaliigilise, s.o rahalise karistusega sanktsiooni keskmise määra piires. Ringkonnakohus märgib, et A. Haini katseaeg lõppes 09.09.2009, seega juba rohkem kui aasta aega tagasi. Maakohtu otsusest, see on 12.04.2010 on käesolevaks ajaks möödunud peaaegu pool aastat ja ringkonnakohtule ei ole esitatud andmeid, et A. Hain oleks selle aja jooksul uusi õigusrikkumisi toime pannud. Kuriteod, mille eest apellatsioonis taotletakse karistuseks vangistuse mõistmist, pani A. Hain toime rohkem kui 2 aastat tagasi. Ringkonnakohus eeltoodu alusel vastupidiselt apellandile leiab, et A. Hainile mõistetud rahaline karistus vastab kuriteo raskusele ja süüdlase isikule. Rahalise karistuse mõistmist ei välista apellandi seisukoht, et kuna A. Hain ei oma töökohta ja tal puudub kindel sissetulek ning varasemad rahatrahvid on tal tasumata, siis puuduvad tal reaalsed võimalused rahalise karistuse tasumiseks. A. Hain on kohtuistungil kinnitanud (lk 94), et alalist töökohta tal ei ole, kuid ta teeb juhutöid ja saab sealt tasu. Juhutöödel käimist kinnitab ka kriminaalhooldaja ülevaade A. Haini katseajast (lk 42-43). Ringkonnakohus märgib, et kui A. Hain ei tasu talle mõistetud rahalist karistust, siis on seda

§ 70kohaselt võimalik asendada vangistuse või üldkasuliku tööga.

Määratud kaitsja vandeadvokaat P. Järve poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 1920 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda, sest apellatsiooni esitas prokuratuur. Aarne Sarjas Ago Kutsar 5 Mati Kartau