← Eesti

1-09-16508/20

Obsah (8)§ 424§ 83§ 422§ 68§ 50§ 57§ 56§ 18

1-09-16508 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-09-16508 (09260101980) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarik

§ 424ja § 422 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 27.

novembri 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Dimitri Tšernikovi kaitsja Valli Murde Prokurör Kristiina Laas Süüdistatav Dimitri Tšernikov elukoht: Tartu XXXX X-XX, isikukood: 37501182746, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Valli Murde. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1, 340 lg 2 p 6 tühistada Tartu Maakohtu 27. novembri 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-16508 osaliselt, see on

§ 83

lg 1 alusel Dimitri Tšernikovile kuuluva sõiduauto Jeep Grand Cherokee, registreerimismärgiga XXX XXX konfiskeerimise osas. Tartu Maakohtu

  1. mai 2009 määrus Dimitri Tšernikovile kuuluva sõiduauto Jeep Grand Cherokee, registreerimismärgiga XXX XXX arestimise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel ning tagastada sõiduauto registreerimismärgiga XXX XXX Dimitri Tšernikovile. Jeep Grand Cherokee, Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Dimitri Tšernikovi kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Dimitri Tšernikovi kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 1200 krooni jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  2. märtsil 2010 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. märtsist
  4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  5. märtsist
  6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
  7. novembri 2009 otsusega mõisteti Dimitri Tšernikov süüdi ja karistati

§ 422

lg 1 järgi 5-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning hakati karistuse kandmise aega arvestama 12. maist 2009.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti D.

Tšernikovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks aastaks.

§ 424järgi mõisteti D.

Tšernikov õigeks.

§ 83lg 1 alusel konfiskeeriti D.

Tšernikovile kuuluv sõiduauto Jeep Grand Cherokee, registreerimismärgiga XXX XXX ,

  1. a väljalase, VIN-koodiga 1J4GWB8N9XY
  2. Maakohus arutas D. Tšernikovile

§ 422

lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles alkoholi- ja narkootiliste ainete tarvitamisest põhjustatud joobes ning omamata juhtimisõigust,

  1. mail 2009, pärast liiklusõnnetuse põhjustamist Jaama 68a, Tartu parklas, lahkus sündmuskohalt, põgenedes sündmuskohale saabunud politseipatrulli eest, sõitis sõiduautoga Jeep Grand Cherokee, registreerimismärgiga XXX XXX , mööda Jaama tänavat Pärna tänava suunas ning
  2. mail 2009 kella 17.45 ajal sõitis suurel kiirusel tema poolt juhitava Jeep Grand Cherokeega, registreerimismärgiga XXX XXX , Pärna tänavalt Pärna 10 maja hoovi, kuid valesti valitud sõidukiiruse ning joobe tõttu ei tulnud sõiduauto juhtimisega toime ning sõitis sõiduteelt välja üle Pärna 10 maja ees oleva haljasala, kõnnitee ja maja ees olevate torupiirete ning sõitis otsa Pärna 10 maja ees torupiirete vahetus läheduses seisnud lastele:
  3. septembril 2001 sündinud K.K. ja
  4. veebruaril 2001 sündinud C.P. ning kahele pargitud sõiduautole. Pärast liiklusõnnetuse põhjustamist üritas D. Tšernikov sündmuskohalt põgeneda, liikudes maja ees olevast parklast Pärna tänava suunas, sõites auto all lamavast K.K. sõiduauto juhipoolse tagarattaga üle. Liiklusnõuete tahtliku rikkumisega põhjustas D. Tšernikov ettevaatamatusest K. M. K eluohtlikud kehavigastused – pea kinnise tömbi trauma, peapõrutuse, ajukelme verevalumite ja koljuluude murdudega, milliste vigastuste tagajärjel K. 2 M. K
  5. mail 2009 kell 19.05 suri, ning C.-L. P järgmised kehavigastused – parema reie ja sääre piirkonna põrutuse koos verevalumite, nahamarrastuse ja pehmete kudede tursega samas piirkonnas. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega rikkus D. Tšernikov järgmisi liiklusseaduse (LS) ja liikluseeskirja (LE) sätteid: - LS § 20 lg 3 ja LE § 76 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis; - LS § 20 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; - LE § 91 nõudeid, mille kohaselt enne manöövrit peab juht veenduma, et see on ohutu; - LE § 123 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. D. Tšernikov tunnistas end süüdi. Kohus leidis muuhulgas, et süüdistatav asus sõidukit juhtima alkoholijoobes kavatsetult. Tarvitanud eelnevalt kanget alkoholi, tegi ta otsuse sõiduki remondist äratoomiseks ja vahetult enne sõitma asumist tarvitas veel alkoholi. Seega on tema LS § 20 lg 3 ja LE § 76 lg 1 nõuete rikkumine toimunud kavatsetult, tahtluse raskeimas vormis. Süüdistatavalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud ning ka LS § 20 lg 1 rikkumine toimus kavatsetult. LE § 91 ja § 123 nõuete rikkumine toimus otsese tahtlusega. Politsei eest põgenedes ei järginud ta ettevaatusabinõusid ning valitud kiirus ei võimaldanud ohutuid manöövreid. Tunnistajate ütlused ei kinnita süüdistatava ütlusi, et teda sundis manöövrit tegema Pärna tänaval olev ülekäigurada ja ees liikuv sõiduk. Kohus järeldas, et manööver Pärna tänavalt maja nr 10 hoovi toimus süüdistatava paanilise põgenemise ja joobeseisundi koosmõju tagajärjel. Saabunud tagajärg, laste vigastamine, mis lõppes ühe lapse surmaga, on toime pandud ettevaatamatusest raskeimas vormis, kergemeelsusest. Süüdistatava varasemate kogemuste tõttu, karistuste liiklusavarii ja alkoholijoobes sõitmise eest, pidas ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatava süü tunnistamine iseenesest ei ole teo kahetsus. Teisi faktilisi asjaolusid, millest järeldada karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57lg 1 järgi, ei ole.

Süüdistatavat iseloomustavad karistusandmed ja tema enda ütlused. Süüdistataval on kolm last: 4-, 5- ja 12-aastane. Süüdistatav oli peamine pere ülalpidaja. Ta töötas 17 aastat OÜ-s Haspo Restauraator. Abikaasa praegu ei tööta. Süüdistatavat iseloomustavad kuriteoeelsel perioodil sagenenud liikluseeskirjade rikkumistega seotud väärteokaristused ja kainenemisele toimetamised. Süüdistatavat karistati Lõuna Politseiprefektuuri poolt

  1. septembril 2008 LS § 7419 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga 11 100 krooni ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.
  2. märtsil 2009 karistati süüdistatavat LS § 7417 lg 1 (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus) ja LS 7432 lg 1 (liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine) järgi rahatrahviga 7200 krooni ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega seitsmeks kuuks. Lõuna Politseiprefektuuri
  3. juuni 2009 otsusega karistati süüdistatavat LS § 741 lg 2; § 7417 lg 1 ja § 7432 lg 1 järgi rahatrahvidega iga teo eest 6000 krooni. Süüdistatav 3 on toimetatud kainenemisele 19., 21.,
  4. ja
  5. märtsil
  6. Kainenemisele toimetamise sagedus iseloomustab eluviisi kurieole eelneval perioodil. Süüdistatava karistamisel tuleb arvestada nii eri- kui ka üldpreventiivsete asjaoludega. Süüdistatavat on korduvalt karistatud liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegude eest. Karistus on määratud ka mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Vaatamata karistusele läks ta jälle sõitma alkoholijoobes. Vaatamata sellele, et temalt oli karistusena ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus, sõitis ta autoga. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes leidis kohus, et süüdlase mõjutamiseks tuleb rakendada rangemaid meetmeid. Seda eelkõige põhjusel, et süüdlasel puudub tahe sõltuvusprobleemidega tegeleda. Alkoholisõltuvusest vabanemiseks on ta otsinud spetsialistide abi, kuid abi saamise järel jätnud tegevuse pooleli. Tavameditsiinis ei ole ta järginud arsti ettekirjutusi. Samas on pöördunud alternatiivmeditsiini poole ja ka seal ei ole positiivse tulemuse korral ravi korranud, vaid pöördunud tagasi alkoholi juurde. Ka pärast raskete tagajärgedega kuritegu ei ole ta valmis ennast muutma ja kahtleb alkoholist vabanemise võimalikkuses. Eeltoodud isikuga seotud asjaoludest lähtudes on süüdistatavale karistuse mõistmisel olulised ka õiguskorra kaitsmise huvid. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on levinud kuritegu. Süüdistatavat ei ole varasem karistus hoidnud uuesti alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisest ja seekord viis see süütegu raskete tagajärgedeni: ühe lapse surmani ja teisele vigastuste tekitamiseni. Kohus leidis, et karistus sanktsiooni maksimaalses määras on proportsionaalne süüdlase süü suurusega. Pere ja ülalpidamiskohustused on asjaolud, mis iseenesest pidid süüdistatavat hoidma kuriteost, joobeseisundis juhtimisest. Kuriteo täideviijate karistuse mõistmisel ei saa perekond olla põhjuseks karistuse arvestamisel. Kuna süüdlane sõitis mootorsõidukiga joobes kavatsetult, tuleb kohaldada ka lisakaristust ja

§ 50lg 1 p 1 alusel ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus maksimaalseks tähtajaks.

Kohus leidis, et süüdlasele tuleb kohaldada muu mõjutusvahendina kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist

§ 83lg 1 alusel.

Süüdistatav tegutses kuriteo toimepanemisel tahtlikult. Sõiduauto Jeep Grand Cherokee, registreerimismärgiga XXX XXX , kuulub süüdistatavale. Kasutades sõidukit joobeseisundis, tegutses süüdlane kavatsetult. Ta oli eelnevalt pikema perioodi jooksul tarvitanud alkoholi ja tegi seda veel vahetult enne sõitma asumist. Sellest on küllaldaselt alust järeldada otsust juhtida mootorsõidukit joobeseisundis. Sellise raske rikkumise tagajärjel põhjustatud isiku surmaga lõppenud tegu on proportsionaalne kohaldatava mõjutusvahendiga, sõiduki konfiskeerimisega. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu D. Tšernikovi kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse D. Tšernikovile karistuse mõistmise ja konfiskeerimise kohaldamise osas ning saata kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt jättis kohus tähelepanuta SA Tartu Ülikooli Kliinikumi

  1. mai 2009 vastuse ning perearst Tarvo Kiudma
  2. augusti 2009 vastuse kohtu päringule, millest nähtub, et süüdistatav on korduvalt viibinud psühhiaatriahaiglas ravil ning tal on diagnoositud psühhootiliste sümptomiteta raske depressioon. Meditsiinilises entsüklopeedias avaldatu kohaselt on depressioon meelehäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, elurõõmu kadumine ning millega kaasneb sageli kiire väsimine ja vähenenud aktiivsus. Esinevad tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine; süü- ja väärtusetusetunne; pessimism tuleviku suhtes; enesevigastus- või suitsiidimõtted või teod; suhtlusprobleemid; lühimälu häired. 4 Ülaltoodu järgi on ilmselge, miks süüdistatav ei saanud vastata kohtu küsimustele oma tuleviku kohta ega osanud nimetada järeldusi, millised ta juhtunust tegi. Asjas esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57

lg 3 tähenduses, sest süüdistatav kahetseb toimepandud tegu siiralt ja tahaks ükskõik mis hinnaga kõik tagasi pöörata. Nõustuda ei saa sellega, et kui süüdistatav ei osanud selgesõnaliselt oma kahetsust kohtuistungil avaldada (kohtusaalis viibisid peale kannatanu ka ajakirjanikud ning isik plakatiga „Roolijoodik – mõrvar“), siis puuduvad asjaolud, millest järeldada karistust kergendavaid asjaolusid. Mitte alati ei väljenda isikud oma tegelikku tahet sõnadega. Süüdistataval on kolm last, keda ta on kohustatud ülal pidama. Süüdistatav oli pere peamine ülalpidaja, tema abikaasa oli kodune. Ei ole usutav, et selline isik suhtub toimepandud kuriteo tagajärgedesse ükskõikselt. Riigikohtu seisukoha kohaselt peab kohus

§ 56

lähtudes pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist andma süü suurusest lähtuvalt karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ja määra valiku aluseks. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et süüdistatav pani kuriteo toime ettevaatamatuse tõttu raskeimas vormis – kergemeelsusest. Süüdistatav teostas manöövri Pärna tänavalt maja nr 10 juures asuvasse parklasse ning ei ole usutav ega millegagi tõendatud, et ta nägi või pidi ette nägema, et parklas võivad mängida lapsed.

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ülaltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu arvamusega, et karistuse mõistmine sanktsiooni ülemmääras on proportsionaalne süüdistatava süü suurusega. Kohus hindas põhiliselt süüdistatava varasemat elukäiku ning isikuomadusi üldises plaanis, jättes arvestamata, et süüdistatava isikut arvestatakse karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, s.o prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemise. Kohtuotsusest ei nähtu, kuidas sanktsiooni maksimaalses määras mõistetud vangistus mõjutab süüdistatavat, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Mõistetud karistus ei ole piisavalt põhjendatud. Riigikohtu seisukoha kohaselt on karistuse mõistmist puudutavad põhjendused kohtuotsuse oluline osa KrMS § 312 p 5 tähenduses. Kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmise näol on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Karistamine vangistusega sanktsiooni maksimaalses määras,

§ 50

lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalseks tähtajaks ning lisaks süüdistatavale kuuluva sõiduki konfiskeerimine

§ 83

lg 1 alusel moodustab kogumis ebaproportsionaalse ja ebaõiglase karistusliku mõjutamise, mis ei vasta

§ 56lg 1 eesmärgile.

Süüdistataval on rahalisi kohustusi riigi ees (rahatrahvid) orienteeruvalt 40 000 krooni suuruses summas koos kohtutäiturite tasuga. Lisaks lasub süüdistataval kohustus panga ees eluasemelaenu näol. Kuna süüdistatava abikaasa on jäänud üksi kolme alaealise lapsega, on tõenäoline, et sõiduauto konfiskeerimine raskendab oluliselt ka pere olukorda. Kohus ei ole pööranud tähelepanu kaitsja eeltoodud argumentidele. Riigikohtu seisukoha kohaselt, kui kohus pole kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses analüüsinud ega kummutanud, siis on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-27-08 avaldatud seisukoha järgi ei ole KrMS § 339 lg 1 rikkumiste kõrvaldamine apellatsioonimenetluses lubatud. 5 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja sisuliselt esitatud apellatsiooni juurde paludes kergendada D. Tšernikovile mõistetud karistust ning tühistada maakohtu otsus süüdistatavale kuuluva sõiduauto konfiskeerimise osas. Taotlusest saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus süüdistatav ja kaitsja loobusid. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et Tartu Maakohtu otsus on D. Tšernikovile mõistetud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses esitatud sellekohaseid põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Küll aga kuulub tühistamisele Tartu Maakohtu otsus D. Tšernikovile kuuluva sõiduki Jeep Grand Cherokee, registreerimismärgiga XXX XXX konfiskeerimise osas.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega tuleneb

§ 56

, et karistuse esmaseks aluseks on isiku süü s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistati D. Tšernikov süüdi mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, millega ta põhjustas ettevaatamatusest K. M. K surma ja C.-L. P lühiajalise tervisekahjustuse. Ringkonnakohus arvestab D. Tšernikovi süü suuruse hindamisel esmalt tema kuritegeliku käitumise tagajärgedega. D. Tšernikov põhjustas oma tegevusega alaealise K. M. K surma s.o raskeima võimaliku tagajärje. Alaealisele C.-L. P põhjustas süüdistatav aga lühiajalise tervisekahjustuse. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et C.-L. P toimunu on avaldanud kannatanule psühholoogilist mõju. SA Tartu Ülikooli Kliinikum Lastekliiniku kliinilise psühholoogi õiendi kohaselt esineb C.-L. P foobne ärevushäire, mis on vallandunud liiklusavarii tagajärjel. Foobia tõttu vajab C.-L. P jätkuvat psühholoogilist ravi. Kannatanu ema K. P ütluste kohaselt käitub tütar pärast avariid kohati agressiivselt, millele järgneb nutuhoog. Kartus sõidukite ees on tütrel säilinud ning ta kardab nii autoga sõita kui ka jalgsi tänavatel liikuda. Väheoluline pole ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et kannatanute näol oli tegemist 8 ja 9 aastaste lastega, kelle võime ohtu märgata on piiratud ning kelle ohutuse tagamine on iga täiskasvanu oluline kohustus. Süü suuruse hindamisel arvestab ringkonnakohus asjaolu, et liiklusavarii põhjustas D. Tšernikov alkoholijoobe seisundis, kusjuures etüülalkoholi sisaldus süüdistatava veres oli 2,31 promilli. Ühtlasi tuvastati D. Tšernikovil narkootilise aine tarvitamisest tingitud joove. Ringkonnakohtu arvates suurendab D. Tšernikovi süü suurust ka see, et süüdistatavat oli juba varasemalt

  1. septembril 2008 karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ning
  2. aprillil 2009 jõustunud Lõuna Politseiprefektuuri otsusega võeti temalt 7 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. 6 Asjaolu, et D. Tšernikovil puudus mootorsõiduki juhtimise õigus kuid vaatamata sellele juhtis ta
  3. mail 2009 talle kuulunud sõidukit ning tegi seda alkoholijoobes, viitab ringkonnakohtu arvates üheselt D. Tšernikovi ükskõiksusele õiguskorra suhtes ning sellele, et varasematest karistustest ei ole süüdistatav mingeid järeldusi teinud. Ringkonnakohus leiab, et D. Tšernikovi süü suurust tõstab ka tema käitumine nii enne kui ka pärast liiklusavarii põhjustamist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt põhjustas D. Tšernikov
  4. mail 2009 Puiestee tänaval kioski „Kuldvasikas“ juures liiklusavarii ning kannatada saanud sõiduki juht kutsus sündmuskohale liikluspolitsei. Ootamata ära politsei saabumist, lahkus D. Tšernikov sündmuskohalt, sest kartis enda karistamist joobes sõiduki juhtimise eest. D. Tšernikovi lahkumist märkasid ka sündmuskohale saabunud politseitöötajad ning järgnesid süüdistatava poolt juhitud sõidukile. Soovist põgeneda politseitöötajate eest keeraski D. Tšernikov Pärna tn 10 asuva maja hoovi ning põhjustas raskete tagajärgedega liiklusavarii. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et ka pärast kannatanutele otsasõitu D. Tšernikov ei peatunud ega püüdnuki vigastada saanud lastele esmaabi anda, vaid soovis sündmuskohalt põgeneda, kuid peeti sündmuskohal viibivate isikute ja politseitöötajate poolt kinni. Arvestades ülaltoodut ja asjaolu kuivõrd ulatuslikult rikkus D. Tšernikov õiguskorda, leiab ringkonnakohus, et tema süü suurus on piisav õigustamaks talle kohtu poolt mõistetud vabadusekaotuslikku karistust selle maksimummääras. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud väitega nagu oleks maakohus D. Tšernikovile karistuse mõistmisel jätnud põhjendamatult arvestamata tema puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav D. Tšernikov on maakohtus toimunud küsitlemise käigus vastanud kaitsjale, et on oma käitumisest järeldused teinud, kuid ei oska neid nimetada. Prokuröri sellesisulisele küsimusele on süüdistatav vastanud, et eelkõige saab ta aru, et alkoholi tarvitamine oli põhjuseks, miks ta liiklusavarii põhjustas. Samas ei suutnud süüdistatav kinnitada, et ta edaspidi alkoholi ei tarvita. Puhtsüdamliku kahetsuse all tuleb ringkonnakohtu arvates mõista oma teo siirast ülestunnistamist ja kahetsemist, mis avaldub uurijale või kohtule antud otsestes sellesisulistes ütlustes. Taoline puhtsüdamlik kahetsus peab olema kontrollitav ja nähtuma ka kriminaalasja materjalidest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole D. Tšernikov ei kohtueelsel uurimisel ega ka maakohtu istungil avaldanud sõnaselgelt kahetsust toimepandu üle. Süüdistatav pole esitanud ka omapoolset vabandust kannatanutele, kuigi selleks oli tal võimalus. Ringkonnakohus leiab, et D. Tšernikovi ütlustest ei ole võimalik teha järeldust, et ta siiralt kahetseks tema poolt toimepandut. Ringkonnakohtu arvates saab D. Tšernikovi kohtus antud ütlustest teha järelduse, et pigem kahetseb ta seda, et ta peab liiklusavarii tekitamise eest viibima vangistuses. Seega on maakohus õigustatult jätnud arvestamata D. Tšernikovi karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamliku kahetsuse. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis väidetuga nagu põhjustanuks D. Tšernikov liiklusavarii tagajärje hooletusest mitte aga kergemeelsusest nagu on seda väitnud maakohus. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Hooletusest paneb isik teo toime siis, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu 7 esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema. Seega iseloomustab nii kergemeelsust kui ka hooletust hoolsuskohustuse rikkumine. Hoolsuskohustus tähendab igaühelt nõutava ühiskonnas suhtlemiseks vajaliku hoolsuse s.o tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse ülesnäitamist. Hoolsuskohustus on igaühe jaoks kohustuslik nõue käituda vastutustundlikult. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tuvastamist leidnud, et D. Tšernikov rikkus talle süüksarvatud Liiklusseaduse ja Liikluseeskirjade sätteid tahtlikult. Samas, rikkus süüdistatav oma taolise käitumisega, oluliselt hoolsuskohustus ja näidates üle vastutustundetust, põhjustas ettevaatamatuses raskete tagajärgedega liiklusavarii. Ringkonnakohtu arvates pidas D. Tšernikov, kui täiskasvanud süüvõimeline isik võimalikuks, et sõiduki joobeseisundis juhtimine võib kaasa tuua ühiskonnas mitteaktsepteeritud tagajärje, kuid lootis seda vältida. Hooletuse, kui ettevaatamatuse kergema liigi puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata seaduses kirjeldatud süüteokoosseisule või kaasa tuua koosseisupärase tagajärje. Antud kriminaalasjas aga sai süüdistatav aru, et tema käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ja vastab süüteokoosseisule. Nimetatud asjaolule viitab üheselt D. Tšernikov soov politseitöötajate eest põgeneda. Samuti sai süüdistatav aru, et sõidukit alkoholijoobes juhtides võib ta põhjustada liiklusavarii. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et D. Tšernikov põhjustas liiklusavarii tagajärje ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-37-07 leidnud, et süüteo toimepanemise vahendi võib süüteo toimepanijalt konfiskeerida üksnes juhul, kui on toime pandud koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Süüteo toimepanemise vahendi süüteo toimepanijalt konfiskeerimine tugineb ühtlasi isiku süül ja isikult õigusrikkumise toimepanemisel kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest. Kui konfiskeeritakse suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist tuleb materiaalses mõttes vaadelda kui karistust, siis ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna, vaid sellega kaasnevaid tagajärgi tuleb hinnata kogumis. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Maakohus on põhjendanud D. Tšernikovile kuuluva sõiduki konfiskeerimist asjaoluga, et süüdistatav tegutses kuriteo toimepanemisel tahtlikult ning juhtis sõidukit joobeseisundis, kusjuures tarvitas alkoholi ka vahetult enne sõitma asumist. Seega on maakohus konfiskeerimise põhistamisel arvestanud samade asjaoludega mida ta arvestas süüdistatava süü suuruse hindamisel. Samas on aga maakohus ringkonnakohtu arvates jätnud hindamata konfiskeerimisega kaasnevaid tagajärgi nende kogumis. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on D. Tšernikovi karistatud

§ 422järgi sanktsiooni ülemmääras, s.o viieaastase vangistusega.

Ühtlasi on temalt

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus maksimaalmääraks, s.o kolmeks aastaks. Seega on süüdistatavat toimepandu eest karistatud maksimaalmäärades ning kuivõrd kuriteo toimepanemise vabas tsiviilkäibes oleva vahendi konfiskeerimist tuleb vaadelda samuti kui karistust materiaalses mõttes, oleks ringkonnakohtu arvates D. Tšernikovile kuulunud sõiduki konfiskeerimine talle juba

§ 422järgi mõistetud karistuse võrdluses ebaproportsionaalselt range.

8 Tähtsusetu ei ole siinjuures asjaolu, et D. Tšernikovil puudub pikema aja jooksul võimalus osaleda liikluses ja seega puudub alus põhjendatud arvamuseks nagu paneks süüdistatav ka edaspidi toime samalaadseid kuritegusid. Ringkonnakohtu arvates ei saa jätta arvestamata ka D. Tšernikovi perekonna majanduslikku olukorda. Süüdistatava abikaasa on töötu ja neil on kolm alaealist last. Lisaks sellele on perekonnal vajalik tasuda eluasemelaen. Ka on D. Tšernikovil kohustusi riigi ees rahatrahvide näol. Ringkonnakohtu istungil avaldas D. Tšernikov, et juhul kui talle kuuluv sõiduk vabastataks aresti alt soovib ta selle maha müüa ning tasuda rahatrahvid ning parandada perekonna materiaalset olukorda. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda D. Tšernikovi sellesisulistes väidetes, seda enam, et tal puudub pikema aja jooksul võimalus ise sõidukit kasutada. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D. Tšernikovile kuuluv sõiduk Jeep Grand Cherokee, registreerimismärgiga XXX XXX tuleb aresti alt vabastada. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 9 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.