1-09-6400/32

(09260100480)Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Margit Mägi Kriminaalasi Viktor Tjutrjumovi süüdistuses KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. augusti 2009 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Viktor Tjutrjumov, tema kaitsja Aivar Kello ja ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Viktor Tjutrjumov advokaat isikukood: 35408312258; elukoht: XXXXXX X-X, Tartu; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. augusti 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-6400 muutmata, apellatsioonid rahuldamata. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja 2880 krooni Viktor Tjutrjumovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Välja mõista Viktor Tjutrjumovilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 2880 krooni riigituludesse. Viktor Tjutrjumovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Viktor Tjutrjumov, 1-09-6400, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantseleis
4. jaanuaril 2010 kell 14.
5. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
6. jaanuarist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. jaanuarist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 14.08.2009 otsusega tunnistati Viktor Tjutrjumov süüdi KarS § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. Mõistetud vangistusest loeti kantuks eelvangistusaeg 03.02.-02.04.2009, s.o 2 kuud ja 13.04.-13.08.2009, s.o 4 kuud ja 1 päev ning Viktor Tjutrjumovi poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Maakohtu otsusega mõisteti V. Tjutrjumovilt välja menetluskulud, s.h määratud kaitsja tasu 8404.80 kr. Maakohus arutas Viktor Tjutrimovile KarS § 113 järgi mõistetud süüdistust selles, et tema 02.02.2009 kella 16.30 paiku Tartu linnas XXXX korteris X alanud omavahelise tüli käigus tahtliku tapmise eesmärgil tungis kallale korteri omanikule A.T. , pekstes teda käte ja jalgadega, jätkates A.T. peksmist ka maja koridoris ning lõpetas kannatanu peksmise vaid politsei vahelesekkumisel. Peksmisega tekitas Viktor Tjutrjumov A.T. kaela kinnise tömpi trauma kilpkõhre murdudega, mille tüsistusena tekkis mehhaaniline lämbus ning mille tagajärjel A.T. suri sündmuskohal. Surnukeha kohtuarstlikul lahangul A.T. sedastati veel järgmised vigastused: - kaela kinnine tömp trauma: kilpkõhre kõrivälje ja ülemise-alumise vasakpoolse sarve murd verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes; nahaalune verevalum vasakul pool kaela eespinnal; - ajukolju kinnine tömp trauma: peaajupõrutus – koldelised pehmekelmealused verevalumid suuraju parema poolkera pinnal; ninaluude murd ja
10. hamba osaline nihestus; põrutushaavad suuesikus ja vasakul kõrvalestal; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused näol; - nahaalused verevalumid vasakul pool õlal ja mõlema põlveliigese sirutuspinnal, nahakriimustus vasakul pool seljal lülisamba kõrval nimmepiirkonnas. Maakohus leidis, et süüdistatava süü A.T. tapmises on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud. Tunnistajate Ü.K. ja E.K. ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga luges kohus tõendatuks, et A. T. peksti Tartus XXXX ühiskoridoris. Tõendeid selle kohta, et peksmine algas juba A.T. korteris, ei ole. Küll aga sai tüli seal alguse, kõvasid hääli kuulis oma korterisse naaber E. K. E. K ja Ü.-M. K kuulsid hääli, mis on iseloomulikud inimese korduvale paiskumisele vastu uksi ja seina, ühiskoridorist. E. K uksel ja selle kõrval seinal ja põrandal on veremäärdumised, mis tõendavad, et A.T. peksmine toimus just selles kohas. E. K ja süüdistatav on kinnitanud, et 02.02.2009 A.T. korteris peale korteriomaniku ja V. Tjutrjumovi teisi isikuid ei viibinud. Seega sai A.T. peksta ainult V. Tjutrjumov. Seda kinnitavad ka tunnistaja R.K. ütlused, kes nägi, kuidas V. Tjutrjumov lõi A.T. jalaga 2 korda veel siis, kui politsei oli juba saabunud sündmuskohale. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et A.T. surma põhjuseks oli kaela kinnine tömp trauma kilpkõhre murdudega, mille tüsistusena tekkis mehhaaniline lämbus. Lisaks nimetatud vigastusele olid A. T veel ka teised süüdistuses loetletud vigastused. Kõik vigastused on eksperdi hinnangul tekitatud korduvatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, milleks võib olla kängitsetud jalg ja rusikad. Seda, et V. Tjutrjumov peksis A.T. rusikate ning kängitsetud jalaga, tõendavad kohtu hinnangul V. Tjutrjumovi kingadel vere olemasolu ja tunnistaja R. K ütlused, kes nägi sündmuskohal nii löömist kui süüdistatava veriseid käsi. 2 Seega luges kohus tõendatuks, et V. Tjutrjumov peksis A.T. korduvalt elutähtsasse pea piirkonda nii rusikate kui ka jalgadega ning põhjustas sellega A.T. surma. Sellega on täidetud KarS §-s 113 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Kohus tuvastas, et tunnistajad E. K ja Ü.-M. K kuulsid viimasena kõva mürtsu, mis on iseloomulik kukkumisele. A.T. leiti trepikojas trepimademelt. Tunnistajate ütlusi koos sündmuskoha vaatlusel tuvastatuga kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et pärast peksmist korteri nr 4 ukse ees A.T. kukkus ise või V. Tjutrjumovi tegevuse tulemusena trepist alla. Samas leidis kohus, et see ei oma kuriteo kvalifitseerimisel tähtsust, kuna kukkumisest saadud vigastusteks on eksperdi arvamuse kohasel vaid nahaalused verevalumid mõlemal põlveliigesel ja nahakriimustus seljal. Need vigastused ei olnud eluohtlikud ega surma põhjuseks. Maakohus asus seisukohale, et kuriteo motiiviks oli asjaolu, et V. Tjutrjumov avastas ärgates oma rahakoti kadumise ning ta süüdistas selles A. T. Kas A. T oli puutumus rahakoti kadumisega, ei ole võimalik hinnata, kuna üks asjaosaline on surnud ja süüdistatav ei mäleta täpselt rahakoti leidmise asjaolusid. Küll aga on tõendatud, et nii rahakott kui ka selles olev raha üle 8000 kr oli V. Tjutrjumovil tema kinnipidamisel alles. Kohus leidis, et V. Tjutrjumov pani A.T. tapmise toime kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (KarS § 16 lg 4). Eksperdiarvamusega on tõendatud, et A.T. on löödud korduvalt elutähtsasse pea piirkonda. Lüües teist inimest korduvalt nii rusikate kui jalgadega pähe, saab iga tavalise elukogemusega inimene aru, et sellise tegevuse tulemusena võib saabuda mistahes tagajärg, sh inimese surm. Kuigi V. Tjutrjumov lõi A.T. ka politsei saabudes ja ütles arestimajja toimetamisel, et ta sooviski kannatanu surma, ei kinnita see, et A.T. pekstes oli ta teadlik või sai aru, et peksmise tagajärjel saabub vältimatult kannatanu surm. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik öelda, et V. Tjutrjumov pani tapmise toime otsese tahtlusega. V. Tjutrjumovi poolt öeldu, et ta sooviski A.T. surma, viitab pigem tapmise kavatsetusele, eesmärgipärasele käitumisele, kuid süüdistatava tegelik käitumine sündmuskohal seda ei kinnita. Tunnistajad E. K ja Ü.-M. K kuulsid koridorist osaliselt ka V. Tjutrjumovi sõnu ning nende kohaselt soovis ta kätte saada oma raha ja nad pidid koos A. T veel kuhugi minema. Nende tõendite pinnalt kohus järeldas, et V. Tjutrjumovi eesmärgiks ei olnud A.T. tapmine. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. V. Tjutrjumov on kriminaalkorras karistamata. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on ajavahemikus 30.06.2003 kuni 04.11.2008 V. Tjutrjumovit karistatud kuuel korral erinevate liiklusalaste rikkumiste eest. V. Tjutrjumovi karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust, mida süüdistatav avaldas viimases sõnas. Kohus leidis, et V. Tjutrjumovit tuleb karistada KarS § 113 sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega, milleks annab võimaluse tema süü suurus – ta on tapmise toime pannud kaudse tahtlusega, mis on kõige kergem tahtluse liik. Samuti on ta oma tegu kahetsenud ega suuda käesoleva ajani endale tunnistada, et tema poolt toimepandud peksmise tagajärjel on saabunud teise inimese surm. Arvestades, et V. Tjutrjumov ei ole varem ühtegi kuritegu toime pannud, on teda võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest 8aastase vangistusega. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu V. Tjutrjumovi apellatsioon. V. Tjutrjumov vaidlustab maakohtu otsuse kõigepealt temalt kaitsjatasu väljamõistmises summas 8000 kr, kuna talle määratud advokaat hülgas ta vahetult enne maakohtu istungit ja kaitsja tegevusest ei tea ta midagi. 3 Samuti leiab V. Tjutrjumov, et tema suhtes tuleks läbi viia kohtupsühhiaatria ekspertiis, kuna praktiliselt kaine inimene ei saa teist inimest kaudselt tappa. Siinjuures tuleks arvesse võtta, et 2008 sügisel põhjustas ta oma autoga kaks liiklusõnnetust (tagant sissesõit) ja politsei koostas pärast teist avariid protokolli, kus avarii põhjuseks loeti tervisehäire. Avarii asjaolusid ja suhtlemist politseiga ta ei mäleta. Perearstile ta seda ei rääkinud, kuna kartis töökohta kaotada. V. Tjutrimovi väitel prokuröri vihje tema füüsise kohta ei ole õige. Ta osales küll Kaug-Ida konfliktis, kuid sapöörina ning mingisugust eriväljaõpet ta ei ole saanud. Küll on ta eluaeg tegelenud spordiga. V. Tjutrjumov leiab, et traagilise sündmuse põhjuseks võis olla ka kannatanu trepist alla kukkumine. Oli kanntanu temast ju tunduvalt tugevamas joobes. Seda enam, et temal olid jalas kergest nahast kingad ja konflikt kestis lühikest aega. V. Tjutrjumovi kaitsja A. Kello apellatsioon. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist V. Tjutrjumovi süüdimõistmise osas ja palub määrata V. Tjutrjumovile kohtupsühhiaatria ekspertiis. Kaitsja leiab, et tähelepanu tuleb pöörata V. Tjutrjumovi kohtuistungil antud ütlustele. Sellist mälu puudumist ei saa seletada pelgalt ärajoodud alkoholikogusega, mida ei olnud märkimisväärselt palju. Pigem viitab see psüühilisele terviserikkele. Ta esitas maakohtule taotluse kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimiseks, kuid kohus jättis selle rahuldamata. Sellega rikkus kohus jämedalt V. Tjutrjumovi õigusi. Kaitsja on seisukohal, et V. Tjutrjumov võis tegutseda mõne psüühilise terviserikke ajel ja kui nii, siis on tema karistamine välistatud. Ringkonnaprokuröri apellatsioon. Ringkonnaprokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist V. Tjutrjumovile mõistetud karistuse osas ja palub teda karistada KarS § 113 järgi 10 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka lugeda KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud ja 1 päev ning lugeda V. Tjutrjumovi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Apellant vaidlustab kohtuotsuse V. Tjutrjumovile inkrimineeritud KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo tahtluse vormi ning sellest sõltuvalt mõistetud karistuse osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning mõistetud karistusemäära mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele. Apellandi hinnangul on kohtulikul uurimisel leidnud tuvastamist süüdistatava otsene tahtlus kannatanu tappa. Samuti leiab apellant, et karistusseadustiku muutmise seadusega, mis võeti vastu 17.12.2003 on tahtluse liigi iseseisva alusena arvestamise nõue KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise üldaluste hulgast välja jäetud, seega mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena vaid süü suurust ja alles seeläbi ka mõistetava karistuse liiki ja määra. Apellant märgib, et karistusõiguse teooria järgi koosnevad kõik tahtluse liigid intellektuaalsest ja voluntatiivsest elemendist. Kui intellektuaalse elemendi osas kohtul ilmselt kahtlust ei tekkinud, siis voluntatiivset elementi süüdistatava tahtluses kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et V. Tjutrjumovi poolt tunnistaja R. K öeldu, et ta sooviski A.T. surma, viitab pigem tapmise kavatsetusele, mida aga süüdistatava tegelik käitumine sündmuskohal ei kinnita. Kohtu taolise seisukohaga nõustuda ei saa. Kohus ei võtnud arvesse R. K ütlusi, et juba kannatanu peksmise ajal ütles süüdistatav, et lööb ta maha, mis viitab süüdistatava otsesele tahtlusele. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema teo eesmärk. Voluntatiivse elemendi aspektist võib isik otsese tahtluse puhul oma teo tagajärgi soovida, kuid ka nendesse ükskõikselt suhtuda, nende saabumisega leppides. Voluntatiivse elemendi definitoorsus on otsese tahtluse puhul selgitatav sellega, et kui isik midagi täiesi kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult ka tahab seda. Maakohtu järeldus tunnistajate K ja K ütlustest, et V. Tjutrjumovi sõnadest tulenes soov oma raha kätte saada ja koos A. T 4 kuhugi edasi minna ja seega V. Tjutrjumovi eesmärgiks ei olnud A.T. tapmine, ei ole kooskõlas otsese tahtluse definitsiooniga ja selleks vastavate elementide tuvastamisega, kuna käsitletav tahtluse liik ei nõua kindlasti eesmärgipärasust. Süüdistatava otsene tahtlus tuleneb tema enda hinnangust kuriteo motiivi osas – kohtulikul uurimisel ei osanud ta põhjendada enda poolt kanntanu peksmise jätkamist nii pärast rahakoti leidmist kui ka veel pärast politsei saabumist. Tema hoolimatus ähvardava tagajärje ärahoidmisse nähtub ka süüdistatava poolt kohtuistungil tunnistaja E. K esitatud küsimusest, et kas viimane ei kaalunud oma ukse tagant väljatulekut ja selle jama lõpetamist. Seega süüdistatav ise ei kaalunud ega soovinud kannatanu peksmise lõpetamist. Apellandi hinnangul on maakohus valesti arvestanud V. Tjutrjumovi karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust, mida süüdistatav avaldas viimases sõnas. Nimelt, prokuröri avakõne järgselt süüdistatav avaldas, et tahtlikus tapmises ta end süüdi ei tunnista ja tunnistab vaid seda, et tema tegevuse tagajärjel suri inimene. Süüdistatava tõelise kahetsuse olemasolu tuvastamisel tuleb lähtuda tema enda käitumisest kuriteo toimepanemise järgselt. Selleks tuleb arvestada tunnistaja R. K ütlustega, et kinnipidamise järgselt ei tundnud tema kui politseiametnik kinnipeetud isiku puhul mingit kahetsuse ilmingut. Vaid viimases sõnas avaldatud kahetsus ei näita senini tahtlikku tapmist eitanud isiku tõelist kahetsust. V. Tjutrjumov on küll varasemalt kriminaalkorras karistamata, kuid on karistatud 6 korral erinevate liiklusalaste rikkumiste eest, sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Psühhiaatriakliiniku 15.05.2009 teatise kohaselt on V. Tjutrjumovil diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ise kohtuistungil ei tunnistanud. Maakohus, mõistes v. Tjutrjumovi karistuseks 8 aastat vangistust, valides sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistuse, mis arvestades V. Tjutrjumovi süüd ja teda iseloomustavaid andmeid, aga samuti saabunud tagajärgi, on ilmselt põhjendamatult leebe. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsioone selles toodud motiividel. Prokurör palus enda apellatsiooni rahuldada, kuid süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et kaitsja ja süüdistatava ning samuti prokuröri apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
11. V. Tjutrjumov leiab, et temalt maakohtu otsusega kaitsjatasu väljamõistmine summas 8000 krooni on põhjendamatu, kuna kaitsja tegevusest ei ole talle midagi teada. Puutuvalt kaitsjatasu välja mõistmisesse, märgib ringkonnakohus järgmist. Tartu Maakohtu otsuse resolutiivosa kohaselt on V. Tjutrjumovilt välja mõistetud menetluskuluna määratud kaitsja tasu summas 8404.80 krooni. Kriminaalasja materjalide kohaselt on kohtueelses menetluses vastavalt taotlusele tasutud kaitsja V. Murdele 3964.80 krooni kaitsja osalemise eest V. Tjutrjumovi ülekuulamisel 03.02.2009 ja tema vahistamisel 04.02.2009 ( tl 65, 66). Tartu Maakohtu 14.08.2009 määrusega on määratud kaitsja A. Kello osalemise eest kohtumenetluses õigusabi kuluna väljamaksmisele kuuluvaks summaks määratud 4440 krooni ( tl 138). Seega, eelnimetatud summad kokku on 8404.80 krooni, milline on kohtuotsuse resolutiivosa kohaselt õigesti ja põhjendatult V. Tjutrjumovilt välja mõistetud. Nii süüdistatav kui ka tema kaitsja leiavad, et V. Tjutrjumovi suhtes tulnuks määrata kohtupsühhiaatria ekspertiis, kuna süüdistataval mälu puudumist ei saa seletada ärajoodud 5 alkoholikogusega, mida ei olnud palju. Pigem viitab see psüühilisele terviserikkele. Maakohus jättis antud taotluse põhjendamatult rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et V. Tjutrjumovile kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramiseks puudus vajadus. Kriminaalasja materjalide kohaselt esitas süüdistatava kaitsja eelistungil 12.05.2009 vastavasisulise taotluse ( tl 99,100). Tartu Maakohtu 12.05.2009 määruse kohaselt kohus leidis, et antud hetkel on vähe andmeid kaitsja taotluse üle otsustamiseks ning antud küsimus jäeti lahendamiseks kohtuistungil, küll aga otsustati välja nõuda TÜK Psühhiaatriakliinikust õiend V. Tjutrjumovi kohta (tl 101-102). Psühhiaatriakliinikust kohtule saadetud vastuse kohaselt on V. Tjutrjumov olnud ambulatoorsel ravil 09.02.2005 kuni 09.10.2006 diagnoosiga mõõdukas depressioon, alkoholisõltuvus. Hiljem pöördunud ei ole (tl 107). Maakohtu istungil kaitsja kordas ekspertiisi määramise taotlust, kuid maakohus leidis, et taotluse rahuldamiseks puuduvad alused. Kohtul ei tekkinud kahtlusi süüdistatava vaimses tervises ja vastutusvõimes, samuti puudusid KrMS §-s 105 lg 2 ettenähtud asjaolud, mil ekspertiisi määramine on kohustuslik (kohtuistungi protokoll, tl 124). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramiseks mingit alust ei olnud. Antud järelduseks annab aluse maakohtu poolt süüdistatava põhjalik küsitlemine kuriteo asjaolude kohta, mis on vastavalt kajastatud kohtuistungi protokollis, samuti nähtub maakohtule esitatud tõendist, et V. Tjutrjumov on viibinud ambulatoorsel ravil kerge depressiooni ja alkoholisõltuvusega aastatel 2005-2006, hiljem pöördunud ei ole. Apellatsioonis, samuti ka ringkonnakohtu istungil süüdistatav püüdis selgitada, miks ta ei ole pidanud vajalikuks abi saamiseks arsti poole pöörduda, kuid ringkonnakohus ei pea toodud põhjendusi tõsiseltvõetavateks. Apellatsioonis on süüdistatav viidanud ka kahele liiklusõnnetusele, mille ta väidetavalt põhjustas tervisehäire tõttu. Ringkonnakohus lisas prokuröri taotlusel kriminaalasja juurde materjalid V. Tjutrjumovi väärteoasjas. Antud materjalidest nähtuvalt ei ole mingit alust väita, et V. Tjutrjumovi käitumine oleks olnud tingitud tema vaimse tervise häiretest. Kokkuvõttes, ringkonnakohus leiab, et maakohus, jättes V. Tjutrjumovi suhtes kohtupsühhiaatria ekspertiisi määramata, süüdistatava õigusi rikkunud ei ole. Apellatsioonides osundatakse ka asjaolule, et V. Tjutrjumovi poolt tarvitatud alkoholikogus ei olnud märkimisväärne. Alkoholijoobes isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtuvalt tuvastati süüdistataval alkoholi 0,77mg/l väljahingatavas õhus, mistõttu väide sellest, et alkoholikogus ei olnud märkimisväärne, ei ole asjakohane ( tl 58). V. Tjutrjumov väidab apellatsioonis, et traagilise sündmuse põhjuseks võis olla ka kannatanu trepist alla kukkumine. Ringkonnakohus ei pea antud väidet põhjendatuks ning see on ümber lükatud juba maakohtu otsuses tooduga ( kohtuotsuse lk 4-5). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus vastab KrMS §des 311-313 sätestatud nõuetele, kohus on ära toonud kõik tõendid, neid kogumis hinnanud, kohtu järeldused on loogilises vastavuses otsuse põhjendustega, samuti on kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Maakohus leidis, et süüdistatava süü A.T. tapmises on täielikult tõendamist leidnud. Tunnistajate ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga, samuti süüdistatava enda ütlustega luges kohus tuvastatuks, et kannatanut peksti XXXX ühiskoridoris ning peksjaks sai olla V. Tjutrjumov. Samuti leidis tõendamist, et V. Tjutrumov peksis A.T. korduvalt elutähtsasse –pea piirkonda nii rusikatega kui ka jalgadega ning põhjustas sellega kannatanu surma. Lisaks sellele asus kohus seisukohale, et pärast peksmist korteri nr 4 ukse ees A.T. kukkus ise või V. Tjutrjumovi tegevuse tulemusena trepist alla. Samas ei oma see kuriteo kvalifitseerimisel tähtsust, kuna kukkumisel saadud vigastusteks on eksperdi arvamuse kohaselt vaid nahaalused verevalumid mõlemal põlveliigesel ja nahakriimustus seljal. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuriteo objektiivne koosseis V. Tjutrjumovi käitumises on uuritud tõenditega tuvastatud, samuti on asjakohaselt tuvastatud kuriteo motiiv, milleks oli asjaolu, et V. Tjutrjumov avastas ärgates rahakoti kadumise ning süüdistas selles A. T. Samas aga on tõendatud, et nii rahakott kui ka selles olev raha oli V. Tjutrjumovil tema kinnipidamisel alles. Lähtudes eeltoodust, maakohtu otsuse tühistamiseks süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonidest tulenevalt alust ei ole. 6 Prokurör vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, s.o toimepandud kuriteo tahtluse vormi ja karistusmäära mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele. Prokuröri hinnangul on kohtulikul uurimisel leidnud tuvastamist süüdistatava otsene tahtlus kannatanu tappa. Seejuures ei võtnud kohus arvesse tunnistaja R. K ütlusi. V. Tjutrjumovile karistuse mõistmisel on kohus alusetult arvesse võtnud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse, mida süüdistatav avaldas viimases sõnas. Maakohus asus seisukohale, et V. Tjutrjumov pani A.T. tapmise toime kaudse tahtlusega. Lüües teist inimest korduvalt nii rusikate kui jalgadega pähe saab iga tavalise elukogemusega inimene aru, et sellise tegevuse tulemusena võib saabuda mistahes tagajärg, sealhulgas ka inimese surm. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul on tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Tahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda tehiolude kogumist, arvestades tekitatud tervisekahjustuste arvu, laadi ja paiknemist kehal, relva kasutamist. Käesoleval juhul asusid kannatanu vigastused pea-kaela piirkonnas, samuti verevalumid vasakul pool õlal. Kõik tuvastatud vigastused olid eksperdi arvamuse kohaselt tekitatud korduvatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, milleks võis olla kängitsetud jalg ja rusikad ( tl 33-42). Seega, pekstes rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsasse piirkonda, pähe, möönab isik mistahes tagajärge, muuhulgas ka kannatanu surma. Prokurör apellatsioonis märgib, et maakohtu järeldus tunnistajate E. K ja Ü.-M. K ütlustest, et V. Tjutrjumovi sõnades tulenes soov raha kätte saada ja koos A. T kuhugi edasi minna, mistõttu süüdistatava eesmärgiks ei olnud A.T. tapmine, ei ole kooskõlas otsese tahtluse definitsiooniga. Ringkonnakohus osundab, et eeltoodud tunnistajate ütlustest tulenev maakohtu järeldus ei peagi olema kooskõlas otsese tahtluse definitsiooniga, kuna maakohus tuvastas süüdistatava käitumises kaudse tahtluse, mitte otsese tahtluse. Veel märgib prokurör, et süüdistatava otsesele tahtlusele kannatanu tappa viitavad tunnistaja R. K ütlused, mille kohaselt veel sündmuskohal ütles süüdistatav, et lööb kannatanu maha. Ka selles osas ringkonnakohus prokuröriga ei nõustu. Lähtudes nimetatud tunnistaja ütlustest tervikuna ning hinnates seejuures muuhulgas ka tunnistaja poolt märgitut, et süüdistatav võis öelda midagi sellist, et lööb kannatanu maha (kohtuistungi protokoll, tl 120), leiab ringkonnakohus, et V. Tjutrjumovi poolt väljaöeldu osundab pigem alkoholijoobes isiku äkkvihale A.T. suhtes rahakoti kadumise pärast ning tema arusaamisele, et kannatanu peksmine pähe võib põhjustada kannatanu surma. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri väitega, et V. Tjutrjumovile maakohtu poolt mõistetud karistus - 8 aastat vangistust, on põhjendamatult leebe. V. Tjutrjumovile karistuse mõistmisel on maakohus õigesti lähtunud KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest, s.t võtnud arvesse isiku süü, karistust kergendava asjaolu – puhtsüdamliku kahetsuse, samuti arvestati võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Tjutrjumovile mõistetud karistus8 aastat vangistust vastab süüle ning tema isikule. Taotledes rangema karistuse mõistmist viitab prokurör süüdistatava süüle, teda iseloomustavatele andmetele, samuti saabunud tagajärjele. Esmalt tuleb märkida, et kuriteoga saabunud tagajärjele viitamine karistuse mõistmisel ei ole asjakohane, kuna saabunud tagajärgteise inimese surm, on juba kuriteo (KarS § 113) koosseisuline asjaolu. Veel tuleb märkida, et maakohus on karistuse mõistmisel V. Tjutrjumovit iseloomustavad asjaolud juba arvesse võtnud (varasema karistuse puudumine, liiklusalaste rikkumiste eest 6-l korral karistatud). Apellandi hinnangul on maakohus alusetult arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mida süüdistatav avaldas viimases sõnas. Seejuures viitab prokurör asjaolule, et süüdistatav end tahtlikus tapmises süüdi ei tunnista ning see näitab, et isiku kahetsus ei ole tõeline, samuti ei avaldanud süüdistatav kinnipidamise järgselt mingit kahetsust. Ringkonnakohus apellandi seisukohaga ei nõustu. Süüdlasel toimepandu üle kahetsuse kujunemisel ja selle asjaolu karistuse mõistmisel arvestamisel ei saa olla tähtsust ajalisel faktoril, ehk siis kas isik kohe kinnipidamise järgselt kahetseb, või siis teeb seda hiljem. Samuti ei ole määrav, kas isik tunnistab end antud paragrahvi järgi süüdi või mitte. Süüdistatav on nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu istungil möönnud, et tema tegevuse tõttu suri inimene. Seega on maakohus õigesti ja põhjendatult V. Tjutrjumovi poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust 7 karistuse mõistmisel arvestanud. Kaitsja taotles ringkonnakohtu istungil apellatsiooniväliselt süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist, kuid ringkonnakohus selliseid aluseid ei tuvastanud. Eeltoodud põhjustel tuleb prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil. Kuna ringkonnakohus jätab esitatud apellatsioonid rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, on süüdistatav V. Tjutrjumov KrMS § 185 lg 2 alusel kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis oli osutatud advokaat A. Kello poolt. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 8