4-09-25379 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-09-25379 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Vilve Viikman

§ 4lg-s 1 sätestatud nõuetele.

AS § 54 lg 1 alusel on käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamise, hoidmise või edasitoimetamise eest ettenähtud karistus. V. Viikman ostis 29.09.2006 OÜ-le Nõmme Männi kuuluvast kauplusest maksumärkideta erinevaid kangeid alkohoolseid jooke koguses 78 pudelit. Läbiotsimise käigus 05.03.2009 tuvastati V. Viikmani elukohast maksumärkideta erinevaid kangeid alkohoolseid jooke koguses 14 pudelit,

§ 4lg-s 1 sätestatud nõuetele.

AS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et keelatud on käidelda alkoholi,

§ 4lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Läbiotsimise käigus tuvastati V. Viikmani elamu kuurist kümme 0,5 liitrist plastmasspudelit, mis on täidetud läbipaistva alkoholilõhnalise vedelikuga, mis on väidetavalt viin ja mille V. Viikman ostis Jõhvi turult oma 50-ndaks juubeliks. Tollitöötajate poolt tuvastatud alkohol ei vasta AS § 4 lg-s 1 sätestatud nõuetele. AS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et keelatud on käidelda alkoholi,

§ 4lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Seega, hoides kodus alkoholi,

§ 4lg-s 1 sätestatud nõuetele, pani V.

Viikman toime AS § 54 lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o. käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamine, hoidmine või edasitoimetamine. 2 Antud protokolli alusel on Maksu-ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vanemisnpektor 30.10.2009 otsusega väärteoasjas nr 6-3/545 karistanud V. Viikmani TubS § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut ning AS § 54 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut. Sigaretid koguses 7300 tk konfiskeeriti. Käitlemiseks mittelubatud alkohol kümme 0,5 liitrist plastmasspudelit, mis on täidetud läbipaistva alkoholilõhnalise vedelikuga ning 14 pudelit etikettidega alkoholi konfiskeeriti. V. Viikmani kaitsja leidis, et väärteootsus tuleks tühistada ja menetlus lõpetada V. Viikmani süü tõendamatuse tõttu. Kaebuse põhjendused on järgmised. Menetlusalune isik on omandanud tubakatooted vastavuses seaduse nõuetega, seadusele vastavas pakendis ja maksumärgistusega. Seadus ei sätesta piiranguid enda tarbeks Eesti Vabariigi siseselt tubakatoodete omandamise koguse osas, sh. ka alkohoolsed joogid. Lõpptarbijal puudub võimalus ja kohustus aktsiisi ja maksumärkide muutmisel oma tagavaradelt täiendava aktsiisi tasumiseks ja maksumärkide omandamiseks. Normi mõte on tagada aktsiisi tasumine ja sätestada nõuded eelkõige toodete müüjale. Sigaretid olid omndatud oma pere tarbeks ning edasimüümise eesmärki ei tuvastatud. Omandamise hetkel olid alkoholitooted nõuetekohased. Nõuetekohaste toodete omandamiseks eraisiku poolt koguseline piirmäär puudub. Menetlusalune isik on lõpptarbija ja tal puudus seadusest tulenev kohustus või võimalus antud alkoholi eraisikuna alates 01.10.2006 maksumärgistada või aktsiisi tasuda. Otsusest jääb arusaamatuks, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas omandamises, hoidmises, edasitoimetamises. Menetlusaluse isiku seisukohalt on küsitav, kuidas on määratletud, et 0,5 liitristes plastmasspudelites on üleüldse alkohol ja milline alkohol. Esimese astme kohtu määruse sisu Viru Maakohus eelmenetluse korras VTMS § 119 lg 1 alusel tühistas 14.05.2010 määrusega Maksu-ja Tolliameti 30.10.2009 otsuse väärteoasjas nr 6-3/545 V. Viikmani karistamises TubS § 39 lg 1 ja AS § 54 lg 1 järgi ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning määras tagastada V. Viikmanilt ära võetud tubakatooted ja alkohol omanikule. Määruse põhjenduste kohaselt puudub V. Viikmani käitumises väärteo koosseis. Nii väärteoprotokollis kui otsuses tuleb märkida täpselt, milles isikut süüdistatakse. Kui seda ei ole tehtud, siis on tegemist kaitseõiguse rikkumisega. TubS § 39 lg 1 näeb ette 3 koosseisu tubakatoodetele esitatavate nõuete osas: maksumärgistamata; nõuetele mittevastavas müügipakendis; mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatooted. V. Viikmanile on nii väärteoprotokollis kui väärteootsuses inkrimineeritud nii maksumärgistamata kui nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooted. Karistatav on nende hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. V. Viikmani on karistatud kaubandusliku koguse sigarettide, mis ei ole märgistatud kehtivate maksumärkidega, mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest. Antud süüdistus ei ole konkretiseeritud, ladustamise või edasitoimetamise koosseise ei ole analüüsitud. V. Viikmani poolt 30.09.2008 ostetud sigaretid olid maksumärgistatud sel kuupäeval kehtinud maksumärkidega. Seega väide, et menetlusalune isik ostis ja edaspidi hoidis, ladustas või toimetas edasi maksumärgistamata tooteid, ei vasta tegelikkusele. Eraisikutele ei ole kehtestatud tubakatoodete vabariigi siseselt ostmise piirnormi, samuti ei ole kehtestatud piirtähtaegu, mille kestel tuleb vananenud maksumärkidega tubakatooted ära tarbida. Eeltoodust tulenevalt oli tegemist seaduslikul teel omandatud, ostmise ajal kehtivate 3 maksumärkidega varustatud tubakatoodetega, ning nende hoidmiseks mingeid piiranguid kehtiv seadusandlus ette ei näe. Milles seisneb mittevastav müügipakend, ei selgu protokollist ega otsusest. AS § 54 lg 1 kohaselt karistati V. Viikmani käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamise, hoidmise ja edasitoimetamise eest. Antud sättes on kolm koosseisu ning süüdistust ei ole protokollis ega otsuses konkretiseeritud. Kohtuväline menetleja on lugenud tõendatuks V. Viikmani seletuse selle kohta, et nimetatud alkoholi ostis ta enne 30.09.

1. Seega ei olnud maksumärgistamine ostmise momendil nõutav. Eesti Vabariigis ei ole kehtestatud piirnormi alkoholi ostmise kohta ega sätestatud, millise aja jooksul peab maksumärgistamata alkoholi ära tarvitama. Antud alkoholi kohta ei kehti ka AS § 3 toodud käitlemise nõuded. V. Viikmani suhtes ei ole tõendatud peale 2006 aastal seaduslikku ostmist tema poolt mingil muul viisil kui peresiseselt äratarvitamise teel muu käitlemine. Hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine vastavalt AS § 3 lg 1 p-le 6 peab olema tõendatud kaubanduslikul eesmärgil. Seega ei kuulu kohaldamisele ka AS § 4 sätted. Kümne 0,5 liitrise pudeli sisu kohta puuduvad väärteoasjas üldse andmed, mis vedelikuga on tegemist. Kohtuväline menetleja on otsustanud vaid subjektiivselt tuvastatud alkoholilõhna alusel, et tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholiga. Asjas ei ole viidud läbi ekspertiisi selle vedeliku alkoholi sisalduse või valmistamisviisi osas. Seega ei baseeru antud süüdistus tõenduslikul baasil ning ka selles osas tuleb väärteomenetlus lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu. Nii väärteoprotokollis kui väärteootsuses on märgitud, et Nõmme Männi OÜ-le kuuluvas kaupluses, aadressil Kooli 7 Kohtla-Nõmme, avastati kaupluse ruumidest valede maksumärkidega ning ilma maksumärgita alkohoolseid jooke, samuti vana kujundusega maksumärgistatud tubakatooteid. Menetluse käigus aga sellekohast akti koostatud ei ole ning väärteootsuses on piirdutud V. Viikmani kui füüsilise isiku kodust leitud tubakatoodetega ja alkoholiga. Konkretiseerimata ülaltoodud kauplusest leitud kauba koguseid ning neid dokumenteerimata, ei saa need olla käesoleva väärteomenetluse esemeks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maksu- ja Tolliameti esindaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning saata väärteoasi 4-09-25379 Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus uueks sisuliseks lahendamiseks kaebemenetluse korras. Määruskaebuse kohaselt ei edastanud kohus kohtuvälisele menetlejale V. Viikmani kaebust. Kohtuvälisele menetlejale on teada vaid need kaebuse asjaolud, mida kohus on pidanud vajalikuks kajastada vaidlustatud määruses. VTMS § 28 sätestab kohtuvälise menetleja õigused ja kohustused s.h õiguse võtta osa kohtumenetlusest. Kohus jättis kohtuvälise menetleja seisukoha kaebusele ära kuulamata ning tühistas Maksu- ja Tolliameti 30.10.2009 otsuse, jättes täpsustamata, milline asjaolu konkreetselt väärteomenetluse välistas. Kohus on kohaldanud valesti VTMS § 119 lg
2. Lisaks on kohus VTMS §-le 132 p 3 viidanud valesti, kuivõrd asi lahendati VTMS § 119 lg 1, mitte aga § 120 lg 1 korras. Väärteoasjas nr 6-3/545 on koostatud väärteoprotokoll kolmele isikule: OÜ-le Nõmme Männi, A. Puusepale ja V. Viikmanile. Isikute lõikes on toimikud eraldi komplekteeritud ja V. Viikmaniga seotud andmeid kajastab ka OÜ Nõmme Männi väärteotoimik. 05.03.2009 teostatud kontrolli käigus avastati OÜ-le Nõmme Männi kuuluva kaupluse ruumidest valede maksumärkidega ning ilma maksumärgita alkohoolseid jooke, samuti vana kujundusega maksumärgistatud tubakatooteid. Võttes arvesse eeltoodut oli tolliametnikel 4 alust arvata, et V. Viikmani elukohas võib asuda maksumärgistamata alkoholi või muid väärteoasjas asitõenduslikku tähendust omavaid dokumente ning esemeid. V. Viikmani elukohast leiti vana kujundusega tubakatooteid 7300 tk, (soetatud 30.09.2006); kümme 0,5liitrist plastpudelit läbipaistva alkoholilõhnalise vedelikuga (soetatud suvel 2008) ning 14 pudelit maksumärgistamata alkoholi (soetatud 29.09.2006). OÜ-le Nõmme Männi, mille juhatuse liige on V. Viikman, määrati 30.10.2009 kohtuvälise menetleja otsusega 6-3/545-23 rahatrahv TubS § 39 lg 2 ja AS § 53 lg 2 järgi. OÜ Nõmme Männi karistusotsus on jõustunud ja täidetud. V. Viikmanile määrati 30.10.2009 kohtuvälise menetleja otsusega 6-3/545-22 rahatrahv TubS § 39 lg 1 ja AS § 54 lg 1 järgi. Määruskaebuse esitaja leiab, et ei olnud eluliselt usutav, et tollikontrolli käigus 05.03.2009 OÜ Nõmme Männi kauplusest leitud ilma maksumärgita alkohoolsed joogid ning vana kujundusega maksumärgistatud tubakatooted olid seal vanadest aegadest (aastast 2006). V. Viikman ostis välja OÜ Nõmme Männi kauplusest septembris 2006 ilma maksumärgita alkohoolsed joogid ning vana kujundusega maksumärgistatud tubakatooted (mis ei olnud sel hetkel keelatud tegevus), kuna alates 01.10.2006 oli nimetatud toodetega kauplemine keelatud. V. Viikmanil oli võimalus edaspidi maksumärgita alkohoolsed joogid ning vana kujundusega maksumärgistatud tubakatooted OÜ Nõmme Männi kaupluses tükkhaaval maha müüa, mis leidis 05.03.2009 kontrolli käigus kinnitust ning mis on keelatud tegevus. Määruskaebuse esitaja nõustub kohtu seisukohaga, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-13-09 puudub V. Viikmani käitumises TubS § 39 lg 1 sätestatud väärteo koosseis ning selles osas tuleb menetlus lõpetada. AS § 54 lg 1 sätestab karistuse käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamise, hoidmise või edasitoimetamise eest. Kohus on leidnud, et süüdistus on konkretiseerimata. Kaebuse esitaja leiab, et käesolevas väärteoasjas on leidnud kinnitust, et V. Viikman soetas septembris 2006 maksumärkideta alkoholi (mis sel hetkel ei olnud keelatud tegevus). Samuti on leidnud kinnitust, et maksumärkideta alkoholi leiti kontrolli käigus 05.03.2009 OÜ Nõmme Männi kauplusest. Seega omandas V. Viikman septembris 2006 ja hoidis vältavalt kuni 05.03.2009 ilma maksumärkideta alkoholi, eesmärgiga see paari pudeli kaupa OÜ Nõmme Männi kaupluses maha müüa ning toimetas selleks ilma maksumärkideta alkoholi OÜ Nõmme Männi kauplusesse. Kohtu seisukoht, et väärteoasjas puuduvad andmed V. Viikmani poolt
3. aasta suvel turult soetatud kümne 0,5 liitrise pudeli sisu kohta, ei vasta tõele. V. Viikmani ülekuulamise protokollist selgub, et see vedelik on viin ning et see kõlbas nii joogiks kui kompressiks. 05.03.2009 läbiotsimise protokollis on kajastatud, et elamu kuurist leiti kümme 0,5-liitrist plastpudelit, mis on täidetud läbipaistva alkoholilõhnalise vedelikuga. Kohtuvälise menetleja jaoks ei välistanud eeltoodud väited teineteist, seega puudus alus selle vedeliku täiendavaks ekspertiisiks. Kuna kohtuväline menetleja ei ole näinud käesolevas kohtuasjas kaebust, siis puudub ka teadmine, kas nimetatud vedeliku alkoholi sisaldus või valmistamisviis on probleemiks kaebajale või kohtule. Tulenevalt VTMS §-dest 101 ja 102 on kohtul võimalus teostada asitõendi vaatlust või teostada ekspertiisi. V. Viikmani poolt Jõhvi turult soetatud kümme pudelit alkohoolset jooki ei vasta ATKS § 491 lg 2 ning AS § 4 lg 1 sätestatud nõuetele, seega on sellise alkoholi käitlemine keelatud. V. Viikman omandas Jõhvi turult ja hoidis teadvalt käitlemiseks mittelubatud alkoholi, mis on AS § 54 lg 1 järgi karistatav tegevus. 5 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, läbi vaadanud määruskaebuse ja toimiku materjalid, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele ja väärteoasi tuleb saata Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajale menetluse jätkamiseks. Maakohus lahendas antud väärteoasjas esitatud kaebuse VTMS § 119 lg 1 alusel kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata. Selle aluse on Maksu- ja Tolliamet vaidlustanud põhjendusega, et maakohus ei väljastanud neile V. Viikmani kaebust. Seetõttu nad kohtuvälise menetlejana ei ole teadlikud, mis alustel nende poolt tehtud väärteootsus vaidlustati. Sellega on rikutud nende VTMS §-s 28 sätestatud õigusi. Nad ei saanud kohtumenetlusest osa võtta ja kohtule ei olnud teada nende seisukoht kaebuse kohta. Kuna neil on esitada vastuväiteid kaebusele ja nende arvates on väärteokoosseis olemas, siis ei olnud võimalik seda kaebust läbi vaadata eelmenetluses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et nende VTMS §-s 28 sätestatud õigusi on rikutud ja üksnes kaebuse põhjal VTMS § 119 lg 1 alusel väärteoasja lahendamine ei olnud õigustatud. Toimikust nähtub, et V. Viikmani kaitsja kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.10.2009 otsusele nr 63/545 saabus maakohtusse 13.11.
4. Samal päeval on Maksu- ja Tolliametile saadetud teatis nimetatud kaebuse saamise kohta ja on palutud saata maakohtule väärteoasja materjalid (lk14). Kaebuse ärakirja saatmise kohta Maksu- ja Tolliametile kui kohtuvälisele menetlejale, kelle otsuse peale kaevati, andmed puuduvad ja määruskaebuse kohaselt nad seda pole saanud. 18.11.2009 on maakohus saanud V. Viikmani väärteotoimiku (lk 15-56). Sellele järgneb toimikus V. Viikmani kaitsja 11.05.2010 vastus, millele on lisatud kaitsjatasutaotlus, (lk 57-62) kohtu teatele, et nad on nõus kaebuse lahendamisega eelmenetluses. Järgnevalt on toimikus kohtu 14.05.2010 määrus koos selle väljastusteatega menetlusosalistele (lk 63-66). Nagu eeltoodust nähtub, ei saadetud kohtuvälisele menetlejale ei kaebuse ärakirja ega küsitud nende arvamust võimaliku eelmenetluse kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus VTMS § 5 p 1 nõudeid, mille kohaselt kohus on kohustatud selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. Maakohus ei teatanud kohtuvälisele menetlejale, et lahendab kaebuse eelmenetluses ja ei küsinud tema sellekohast arvamust. Sellega rikuti kohtumenetluse poolte võrdõiguslikkuse printsiipi. Maakohus jättis tagamata kohtuvälise menetleja õiguse kohtumenetlusest osa võtta, kes ei saanud seetõttu osaleda väärteoasja kohtulikul arutamisel ning esitada omapoolseid tõendeid ja taotlusi. Et neid sooviti esitada, see nähtub määruskaebusest. Tagamaks kohtumenetluse pooltele võrdsete protsessuaalsete õiguste rakendamist tuleb maakohtu määrus väärteomenetluse lõpetamise kohta tühistada ja väärteoasi saata menetluse jätkamiseks. Selle käigus tuleb arvestada, et määruskaebuse esitaja nõustub sellega, et V. Viikmani käitumises puudub TubS § 39 lg 1 sätestatud väärteo koosseis ning selles osas tuleb menetlus lõpetada. See aga ei anna alust maakohtu 14.05.2010 määruse osaliselt jõusse jätmiseks, sest vaidlusalune küsimus on kas asja võis otsustada eelmenetluses või tuli seda teha kohtuistungit pidades. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse kohaselt Maksu- ja Tolliamet kui kohtuväline menetleja, kelle otsus vaidlustati, nõuab V. Viikmani kaebuse arutamist maakohtu istungil. Mati Kartau Kohtunik 6