4-09-18946/15

4-09-18946 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010 Tartu Väärteoasja number 4-09-18946 Kohtukoosseis Ago Kutsar Väärteoasi Vaidlustatud kohtulahend Kohtutäitur Anne Böckleri avaldus asenduskaristuse määramiseks Tartu Maakohtu
2. mai 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Anne Böckleri määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras:
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. mai 2010 määrus. Argo Annama
5. Asendada Argo Annamale Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna
6. augusti 2008 otsusega väärteoasjas nr 2650,08,002621 liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel määratud rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni arestiga 15 päeva. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu Asjaolud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna 26.08.2008 otsusega väärteoasjas nr 2650,08,002621 määrati Argo Annamale liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Otsus jõustus 17.07.
7. Kohtutäitur A. Böckler esitas 14.09.2009 Tartu Maakohtusse taotluse A. Annamale mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Tartu Maakohtu 07.12.2009 määrusega pikendati A. Annamale mõistetud rahatrahvi tasumise tähtaega kuni 07.09.2010, tingimusel, et A. Annama tasub igakuiselt 1000 krooni. Kohtutäitur A. Böckler esitas 01.03.2010 Tartu Maakohtusse uue taotluse A. Annamale mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga, kuna 25.02.2010 seisuga ei ole A. Annama rahatrahvi tasuma hakanud ning ei ole kohtutäiturit teavitanud ka maksmisest takistatavatest asjaoludest. Tartu Maakohtu 07.05.2010 määrusega jäeti kohtutäitur Anne Böckler avaldus A. Annamale Lõuna Politseiprefektuuri 26.08.2008 otsusega määratud rahatrahvi 9000 krooni asendamiseks arestiga, rahuldamata. Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata ja kohtutäituril tuleb jätkata täitmist A. Annama suhtes. Maakohus tegi kindlaks, et sisulist trahviotsuse täitmist A. Annamalt trahvisumma kättesaamiseks ei ole toimunud. Kohtutäitur ei ole välja selgitanud võlglase tegelikke võimalusi raha maksmiseks ja ei ole midagi teinud mõjutamaks võlglast trahvi äratasumisele vastavalt TMS § 8 sätetele. Kohtutäituri poolt on täitmismenetlus olnud formaalne ja pinnapealne. Kohus ei pea võimalikuks aktsepteerida sellist olukorda ja võtta üle endale otsuse täitmiseks võlgnikult raha kättesaamise sisuline korraldamine ja sisuline läbiviimine. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Kohtutäitur A. Böckler esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuse põhjenduste järgi on maakohtu seisukoht põhjendamatu. Kohtule 14.09.2009 esitatud avaldus rahatrahvi asendamiseks arestiga kajastab täpselt toiminguid, mida kohtutäitur on teinud, et mõjutada võlgnikku rahatrahvi äratasumisele. Samuti on rahatrahvi asendamine arestiga abinõu täitedokumendi täitmiseks. Kohtuistungil avaldatud võlgniku väide, et ta on saanud tööd ja muutunud maksevõimeliseks, ei ole kohtumääruse kohaselt tõendatud (tuginetud on ainult võlgniku poolt avaldatule). Maksu- ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi väljavõttest nähtub, et A. Annama on viimati töötanud detsembris 2005.a. Võlgniku mitteametlikku töötamist ei ole võimalik kohtutäituril kontrollida, sest võlgnik ei ole andmeid oma töökoha kohta kohtutäiturile esitanud ning selline info ei kajastu ka andmebaasides. 2 Tartu Maakohtu 07.12.2009 määrusega on pikendatud A. Annamale määratud trahvi tasumise tähtaega alates 07.12.2009 kuni 07.09.2010 tingimusel, et A. Annamaa tasub igakuiselt vähemalt 1000 krooni. Kohtumäärus on A. Annamale kätte antud. 07.12.2009 käis võlgnik kohtutäituri büroos ning leppis kohtutäituriga kokku, et teeb esimese osamakse 17.12.
8. Kui täitmist on ajatatud või pikendatud kohtumäärusega, sealjuures on määratud nõude tasumine igakuuliste maksetena, on võlgniku hoolsuskohustus täita kohtumäärusega antud võimalust tasuda rahatrahvi osadena. Ajatamise määruse mittetäitmise puhul ongi sanktsiooniks rahatrahvi asendamise menetluse jätkamine, kuna rahaliste vahendite sundkorras sissenõudmise võimalused on juba ammendatud. Kohtutäitur on selgitanud välja võlgniku võimalused rahatrahvi tasumiseks juba enne 14.09.2009 avaldusega kohtupoole pöördumist. Kohtutäiturile nähtavate registrite andmete põhjal ei ole A. Annama varaline seis võrreldes
9. a septembriga muutunud. Trahviotsuse sisuline täitmine on toimunud juba
10. a märtsikuust alates. Kohtutäitur on välja selgitanud trahvi rahalise sissenõudmise võimatuse ning seejärel toiminud väärteotrahvide täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korra järgi. Kohtutäituri poolt sisuline trahviotsuse täitmine ei saa antud juhul seisneda selles, et kohtutäitur ei ole võlgnikult sunniga sissenõudnud rahatrahvi arestiga asendamise vältimiseks võimaldatud maksegraafiku järgseid makseid. Rahatrahvi asendamise etapis olevas täitemenetluses oligi kohtutäituri kohustus jälgida, kas võlgnik täidab talle kohtumäärusega antud graafikut või tuleb asendamise menetlust jätkata. Võlgnikul ei ole samuti alust järeldada, et kui kohtutäitur temast kaks kuud järjest välja ei tee, ei ole tal vajalik endal hoolas olla ning rahatrahvi osamakseid tasuda. Igakuiste maksete tasumata jätmise korral pidi võlgnik arvestama rahatrahvi arestiga asendamise menetluse jätkamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga. VTMS § 211 lg 1 järgi teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruses ei ole viidatud sätetega piisavalt arvestatud. A. Annamale määrati 9000 kroonine rahatrahv 26.08.
11. Tartu Maakohtu 07.12.2009 määrusega pikendati A. Annamale mõistetud rahatrahvi tasumise tähtaega kuni 07.09.2010, tingimusel, et A. Annama tasub igakuiselt 1000 krooni. Sisuliselt on maakohus viidatud määrusega osastanud rahatrahvi maksmise. 3 Kuni käesoleva ajani ei ole A. Annama osastatud rahatrahvi maksmise tähtajast kinni pidanud. Veel enam, ta on üldse ignoreerinud maakohtu määrust, millega talle vastu tuldi ja rahatrahvi maksmine osastati. Jõustunud kohtumäärus oli aga A. Annamale täitmiseks kohustuslik. Selline käitumine viitab menetlusaluse isiku täielikule huvipuudumisele täita karistusotsust. Kohtutäiturile ei saa ette heita A. Annama poolt kohustuse täitmata jätmist ja sellega põhjendada asenduskaristuse mitte määramist. Neil asjaoludel on seaduslik alus A. Annama suhtes asendada rahatrahv arestiga. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 47 lg 1 kohaselt on üks trahviühik 60 krooni. Seega tuleb A. Annamale asenduskaristuseks määrata 15 päeva aresti. Ago Kutsar 4