Obsah (4)

§ 38§ 114§ 5§ 19

4-10-2375 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-10-2375 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Uno Pilv`e esi

§-dest 196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu

1. augusti 2010 määrus väärteoasjas 4-10-2375 muutmata ja Uno Pilve esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilve määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Uno Pilve esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv on esitanud 03.08.2010 Tartu Maakohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Valgamaa büroo keskkonnakaitseinspektor Kristi Melki 03.07.2010 otsusele väärteoasjas nr 13006210, millega määrati U. Pilvele kalapüügiseaduse § 231 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni ja KarS § 276 järgi rahatrahv 1000 trahviühikut summas 6000 krooni. Kaebuse esitaja taotles kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja väärteoasjas otsuse tühistamist. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust põhjendas U. Pilv sellega, et kaevatava väärteootsuse sai ta kätte alles 26.07.2010 ja samal kuupäeval sai teada väärteootsuse tegemisest kui Keskkonnainspektsioon teavitas teda tasumata trahvist. Esimese astme kohtu määruse sisu Tartu Maakohus jättis 06.08.2010 määrusega ennistamata U. Pilve kaebuse Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Valgamaa büroo 03.07.2010 otsusele väärteoasjas nr
2. Kaebus jäeti läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt nähtub Keskkonnainspektsiooni 03.06.2010 füüsilise isiku väärteoprotokollist, et U. Pilv on tutvunud antud protokolliga 03.06.
3. Protokollis on märgitud, et lahend käesolevas asjas on menetlusosalisele isikule kättesaadav alates 03.07.2010 ning menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest s.o. alates 03.06.
4. U. Pilv on esitanud 16.06.2010 Keskkonnainspektsioonile avalduse, milles teatab, et ei ole nõus väärteomenetluse protokolliga. Eeltoodust lähtuvalt oli U. Pilv teadlik, et menetlusalusel isikul on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ning et lahend on Keskkonnainspektsioonis kättesaadav alates 03.07.2010, millisest ajast hakkab ka kulgema kohtule kaebuse esitamise tähtaeg.

§ 38

lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Antud juhul kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 03.07.

1. Seega oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 19.07.
2. Kaebuse esitamise tähtaega ei tule ennistada, kuna tähtaja möödalaskmiseks puudus mõjuv põhjus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu U. Pilve esindaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Valgamaa büroo 03.07.2010 otsuse peale väärteoasjas nr
3. Määruskaebuse kohaselt sai U. Pilv väärteootsuse kätte ja selle sisuga tutvuda alles 26.07.
4. Asjaolust, et U. Pilvele on tehtud väärteootsus, sai kaebuse esitaja teada 26.07.2010 eelnenud nädala lõpus, kui Keskkonnainspektsioon teavitas teda tasumata trahvist. Väärteomenetluses koostatud otsusest Keskkonnainspektsioon kaebuse esitajat ei teavitanud.

§ 5

p 1 tuleneb expressis verbis kohtuvälise menetleja kohustus selgitada menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. Menetlustoimingu eesmärgi, isiku õiguste ja kohustuste selgitamine menetlusalusele isikule on eesmärgipäraselt suunatud isikule kaitseõiguse teostamise võimaldamisele. Väärteoprotokolli kättesaamise kohta ja väärteoprotokolli sisu kohta allkirja võtmine menetlusaluselt isikult ei tähenda, et haldusorgan on isikule selgitanud 2 väärteoprotokolli allkirjastamisega kaasnevat. U. Pilvelt võeti allkirjad, kuid väärteotsuse kättesaamise kohta Keskkonnainspektsiooni vastavad ametnikud teavet ei jaganud. Vastulause esitamisest 16.06.2010 ei saa järeldada, et isik pidi teadma väärteootsuse kättesaadavusest 03.07.

1. Väärteootsuse kättesaamise kohta U. Pilvele teavet ei edastatud, seega eeldas U. Pilv, et tema vastulauset ja eelnevaid selgitusi on arvesse võetud ja väärteomenetlus lõpetatud. Seda enam, et pärast vastulause esitamist Keskkonnainspektsioon U. Pilve vastulause kohta kujundatud seisukohast ei teavitanud. Situatsioonis, kus haldusorgan ei teavita haldusaktiga koormatud isikut, ei saa kaebuse esitaja teada temale tehtud väärteotsuse olemasolust ja realiseerida tema õigusi riivava otsuse vaidlustamise õigust. Kuna U. Pilvele ei selgitatud väärteotsuse alates 03.07.2010 kättesaamise võimaluse olemasolu, pidi Keskkonnainspektsioon teavitama U. Pilve tema suhtes koostatud väärteootsuse kättesaadavusest. Kohtuväline menetleja on sisuliselt võtnud U. Pilvelt võimaluse ennast kaitsta, jättes teda teavitamata isiku kaitseõigusest ja väärteomenetluse korrast - kas väärteootsus edastatakse U. Pilvele või peab ta sellele järele minema, väärteootsuse kättesaamise tähtpäevast, milline menetlus järgneb väärteoprotokollile vastulause esitamisele. Teavitamisja selgitamiskohustuse rikkumine Keskkonnainspektsiooni poolt on toonud kaasa selle, et U. Pilv ei saanud teada seda, et ta pidi ise väärteootsusele järele minema. Väärteomenetluse üks kesksemaid printsiipe on isiku kaitseõigus, mida on antud juhul olulisel määral rikutud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.02.2007 otsuses nr 3-1-1-5-07 sedastanud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Antud juhul ei teavitatud määruskaebuse esitajat asjaolust, et talle koostatakse väärteootsus ja tal on võimalik sellega tutvuda Keskkonnainspektsioonis, seega on tegemist juhtumiga, kus menetlusalune isik jäeti haldusorgani poolt teadmatusse ja see tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Eeltoodut arvesse võttes on õigustatud kaebetähtaja ennistamine selliselt, et väärteotsuse vaidlustamise tähtaja alguseks loetakse selle kättesaamist kaebaja poolt 26.07.2010 ja kaebuse esitamise viimaseks päevaks loetakse 09.08.
2. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 06.08.2010 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Väärteoasja materjalidest nähtub, et U. Pilve karistati Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Valgamaa büroo keskkonnakaitseinspektor K Melki 03.07.2010 otsusega väärteoasjas nr 13006210, millega määrati U. Pilvele kalapüügiseaduse § 231 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni ja KarS § 276 järgi rahatrahv 1000 trahviühikut summas 6000 krooni. Nimetatud otsuses on selgelt märgitud, et käesoleva otsuse peale võib esitada kaebuse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti tuleneb otsusest, et otsus pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud ega rahatrahvi tähtaegselt täises ulatuses tasunud. Seega on otsuses sõnaselgelt märgitud, kuhu tuleb kaebus esitada ning märgitud ka edasikaebamise tähtaeg. 03.06.2010 väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 03.07.2010 ning menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest s.o. alates 03.06.
3. 3 U. Pilv on esitanud 16.06.2010 Keskkonnainspektsioonile avalduse, milles teatab, et ei ole nõus väärteomenetluse protokolliga. Eeltoodust nähtuvalt oli U. Pilv teadlik, et menetlusalusel isikul on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ning et lahend on Keskkonnainspektsioonis kättesaadav alates 03.07.2010, millisest ajast hakkab ka kulgema kohtule kaebuse esitamise tähtaeg. Seega kaebuse esitaja oli teadlik, millal tehakse käesolevas väärteoasjas otsus ning millal lõpeb otsusele edasikaebamise tähtaeg, so 19.07.
4. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendati sellega, et U. Pilv sai otsuse kätte 26.07.2010 ja seega alles siis sai otsusest teada. Kuna talle ei selgitatud kohtuvälise menetleja juures tema protsessuaalseid õigusi, siis tuleb edasikaebamisel aluseks võtta otsuse kättesaamise kuupäev. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud põhjendused ei anna alust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. KrMS § 172 lg 1 annab võimaluse ennistada mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg kohtu määrusega. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb lähtuda sellest, kas tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel või mitte. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et tähtaja möödalaskmiseks puudus mõjuv põhjus. Asja materjalidele ei vasta U. Pilve väide, et talle ei selgitatud kohtuvälise menetleja juures tema protsessuaalseid õigusi ja seetõttu ei saanud ta aru, et otsus on kohtuvälise menetleja juures alates 03.07.2010 kättesaadav ja sellest kuupäevast algab ka edasikaebetähtaeg. U. Pilv on 03.06.2010 andnud väärteoprotokolli selle kohta allkirja, et talle tutvustati

§-s 19 toodud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Sealhulgas

§ 19lg 1 p 7 sätestab kohtuvälise menetleja lahendi vaidlustamise korra.

Kuna U. Pilv esitas 16.06.2010 vastulause, siis maakohus õigesti järeldas, et U. Pilv siiski sai aru oma protsessuaalsetest õigustest. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt

§ 114

lg 4 sõnastusest ei oma tähtaja arvutamise seisukohast õiguslikku tähendust kuupäev, millal isik kohtuvälise menetleja otsuse kätte sai, vaid kaebetähtaega arvutatakse päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 114

lg 4 sätestab sõnaselgelt, et kaebust saab esitada maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Vastav päev on juba eelnevalt teatavaks tehtud väärteoprotokolli kaudu, mis sisaldab spetsiaalse alajaotuse „Kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates“ ja selles on näidatud vastav kuupäev. Ringkonnakohus märgib, et analoogselt

§-le 114 lg 4 on

§-des 135 lg 4 p 1 ja 154 lg 1 samuti märgitud päev, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Seega on väärteomenetluses ühtselt määratud päeva mõiste, mil väärteoasjas tehtud lahend on kättesaadav. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-83-08 punkt 13 kohaselt eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli oma kaebeõiguse soovi realiseerimisel. Teades, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.07.2010 ja sellele edasi kaevata soovides tuleb tekkinud küsimused lahendada arvestusega, et edasikaebamiseks oli aega 15 päeva. Seega tuli U. Pilvel arvestada, et kaebust saab esitada kuni 19.07.2010, mitte aga jääda ootama, kuidas reageeriti tema vastulausele, nagu kaebuses on märgitud. Ringkonnakohus märgib, et seisukoht vastulause osas on toodud otsuses. Kuna U. Pilv esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele tähtaega rikkudes ning ei ole esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmise kohta, siis jättis maakohus põhjendatult tema kaebuse läbi vaatamata. Mati Kartau 4 5