4-08-7618/17

4-08-7618 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-08-7618 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)
2. juuni 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Kompanijets`i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 194 ja 198 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2010 määrus muutmata ning Sergei Kompanijets`i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses oli väärteoasi nr 4-08-7618 Sergei Kompanijetsi kaebuses Ida Politseiprefektuuri 07.07.2008 otsusele väärteoasjas nr 2330,08,
4. S. Kompanijetsi kaitsja advokaat R. Laid esitas maakohtu otsusele kaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning menetluse lõpetamist. Maakohus kohaldas VTMS § 119 lg 1 sätteid ja tühistas 20.01.2010 määrusega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteootsuse nr 2330,08,009758 ning lõpetas menetluse. Määrus jõustus 20.02.
5. 19.02.2010 esitas advokaat R. Laid taotluse S. Kompanijetsile väärteomenetluses nr 2330,08,009758 tema poolt valitud kaitsjale õigusteenuse eest makstud tasu hüvitamiseks summas 12 000 krooni. Viru Maakohus jättis 23.03.2010 määrusega VTMS § 193 alusel advokaat R. Laidi poolt esitatud taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks läbi vaatamata. Maakohus leidis, et taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks on esitatud tulenevalt VTMS § 111 p-st 8 ja §-st 23 hilinenult. S. Kompanijets esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse, ennistada valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg ning hüvitada S. Kompanijetsile väärteomenetluses nr 2330,08,009758 tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 12 000 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2010 määrusega rahuldati S. Kompanijetsi määruskaebus ja saadeti taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajale menetluse jätkamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt soovisid menetlusosalised kohtuistungit ja maakohus oli selle ka määranud. Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et menetlusosalistele oli ootamatult rohkem kui ühe aasta möödudes rakendatud VTMS § 119 lg 1 sätteid ja kohtuistungit korraldamata (kuigi see oli eelnevalt määratud ja menetlusosalised seda soovisid) ning menetlusosalisi välja kutsumata lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Esimese astme kohtu määruse sisu 07.06.2010 Viru Maakohtu määrusega mõisteti S. Kompanijetsi kasuks VTMS § 29 lg 1 p 1-3 alusel riigieelarvest kaitsjatasu 3 000 krooni. Maakohus märkis, et kaitsjatasu põhjendatuse hindamisel tuleb võtta arvesse väärteoasja iseloomu. Antud juhul ei olnud tegemist komplitseeritud ega mahuka vaidlusega, mis väljendub ka mõistetud karistuse suuruses, s.o 300 krooni. Ühtlasi arvestas maakohus, et kohtuistungit ei toimunud, mistõttu ei toimunud ka kohtuistungist osavõttu. Siinkohal viitas maakohus Riigikohtu praktikale (otsused 3-1-1-75-03 ja 3-1-1-77-08), kus on asutud seisukohale, et õigusabikulusid, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et põhjendatud on kaitsjatasu väljamõistmine osaliselt, s.o 3 000 krooni, mis on mõistetud karistuse kümnekordne väärtus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu S. Kompanijets esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning tema poolt väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 12 000 krooni hüvitamist. S. Kompanijets märgib, et Advokaadibürooga Luberg ja Päts kliendilepingu sõlmimisel ei teadnud ta, missuguse suurusega rahatrahv talle määratakse, kuid arvestades politsei käitumist protokolli koostamisel, korduvaid ähvardusi ning praktikat politseiotsuste tegemisel Narvas, oli ilmselge, et S. Kompanijetsi kohta tehakse lahend, millega määratakse talle karistus. S. Kompanijets valis endale kaitsjaks Tallinna advokaat R. Laidi, kelle poolt osutatava õigusteenuse sisuks oli järgnev: • Nõupidamine klient S. Kompanijetsiga - 1 tund; • Kliendi poolt esitatud asjaolude ja väärteomaterjalide õiguslik analüüs - 2 tundi; • Kaebuse koostamine ja esitamine Viru Maakohtule Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Andrei Beljajev'i otsuse peale - 3 tundi. Ülaltoodu põhjal leidis S. Kompanijets, et nõupidamisele, õiguslikule analüüsile ja kaebuse koostamisele kuulutatud aeg on mõistlik. Lisaks pidas S. Kompanijets vajalikuks märkida, et kaitsja R. Laid oli õigusteenuse osutamiseks sunnitud sõitma Tallinnast Narva, mistõttu tekkisid ka transpordikulud. Muuhulgas on S. Kompanijets seisukohal, et tänapäeval ei ole reaalselt võimalik leida endale kaitsjat, kes koostaks sama kvaliteediga kaebuse ja võtaks ainult 3 000 krooni. -2- Ühtlasi pööras S. Kompanijets tähelepanu sellele, et kuna Viru Maakohus 23.03.2010 määrusega jättis aluseta (Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, 23.04.2010 määrus) S. Kompanijetsi taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks läbi vaatamata, siis tekkisid S. Kompanijetsil mitte tema süül täiendavad õigusabikulud määruskaebuse koostamiseks, mis olid omakorda hiljem rahuldatud. Seega on S. Kompanijets seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt uurinud antud asjas vajalikke asjaolusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Riigikohtu praktikas (3-1-1-23-09, 3-1-1-82-09) on korduvalt rõhutatud, et mõistlike kulude hüvitamise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda konkreetselt väärteoasja mahust ja keerukusest, tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et mõistlikuks tasuks võib käesoleval juhul pidada karistuse kümnekordset väärtust, mitte S. Kompanijetsi poolt taotletud neljakümnekordset väärtust. Ringkonnakohus leiab, et S. Kompanijetsi väitele selle kohta, et ta ei olnud teadlik, milline karistus talle määratakse, märgib ringkonnakohus, et tulenevalt väärteoasjas tehtud otsusest, määrati S. Kompanijetsile karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300 krooni (tl 44). Vaidlustades eelnimetatud otsuse maakohtus, ei ole VTMS § 79 lg 3 kohaselt maakohtul võimalik määrata karistuseks suuremat rahatrahvi, kui menetleja otsuses märgitud. Seega oli maakohtul võimalus üksnes trahvisummat vähendada, mistõttu tuli S. Kompanijetsil eelnimetatud asjaoluga arvestada, kuivõrd trahvisumma vähendamisega kaasnenuks ka väiksemas summas õigusabikulude väljamõistmine. Ringkonnakohus nõustub S. Kompanijetsi poolt avaldatuga, et nõupidamisele, õiguslikule analüüsile ja kaebuse koostamisele kulunud aeg on ilmselt mõistlik, kuid märgib, et ajaühikule vastavat tasumäära ei ole võimalik pidada mõistlikuks. Lisaks pidi S. Kompanijets, sõlmides Tallinna kaitsjaga õigusteenuse osutamise lepingu, arvestama ka viimase võimalike transporditeenustega seonduvate kulutuste tekkimisega. Samas leiab ringkonnakohus, et S. Kompanijetsil oli võimalik eelnimetatud kulude vältimiseks leida õigusabi kohtu tööpiirkonnast. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et S. Kompanijetsi väide, mille kohaselt ei ole 3000 krooni eest võimalik leida väärteoasja (arvestades käesoleva väärteoasja sisu) lahendamisel kaitsjat, on asjakohatu ning ei kinnitu igapäevase kohtupraktikaga. Täiendavate õigusabikulude tekkimise osas märgib ringkonnakohus, et nähtuvalt väärteotoimikust, on kaebuse Viru Maakohtu 23.03.2010 määrusele koostanud S. Kompanijets (tl 64-67) nii, nagu ka kaebuse Viru Maakohtu 07.06.2010 määrusele (tl 8284). Sellest tulenevalt on ainetu ja tõendamata S. Kompanijetsi väide täiendavate õigusabikulude tekkimisest. Eeltoodud asjaoludel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning S. Kompanijetsi määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Kohtunik -3-