4-09-18438 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuaril 2010, Tartu Väärteoasja number 4-09-18438 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Väärteoasi Kohtutäitur Kersti Vilbo av

§ 196lg 2 ja § 198, ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 15.

detsembri 2009 kohtumäärus väärteoasjas nr 4-09-18438 muutmata ja Vilmar Baumani määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna

1. augusti 2008 otsusega väärteoasjas nr 2590,08,006990 karistati Vilmar Baumani liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 267 trahviühikut, s.o 16 020 krooni. Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo esitas
2. septembril 2009 seoses tema menetluses oleva täiteasjaga 163/2008/2253 maakohtule avalduse, milles palus asendada V. Baumanile määratud tasumata rahatrahv arestiga vastavalt KarS § 72 sätestatule. Avalduse kohaselt ei oma võlgnik registrites registreerimisele kuuluvat ja materiaalset väärtust omavat vara ning võlgnikul puudub ka sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Võla jääk on 15 069 krooni. Viru Maakohus asendas
3. detsembri 2009 määrusega V. Baumanile Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna
4. augusti 2008 otsusega väärteoasjas nr 2230,08,006990 määratud rahatrahvi 250 trahviühiku ulatuses, s.o summas 15 069 krooni, 25-ööpäevase arestiga. V. Baumanile määratud arest pööratakse täitmisele peale kohtumääruse jõustumist ning arest kuulub kandmisele koheselt peale kohtuasjas nr 4-09-18436 määratud asenduskaristuse, s.o 23-päevase aresti, ärakandmist. Määruse kohaselt V. Bauman kohtuistungil sisulisi vastuväiteid rahatrahvi asendamise kohta arestiga ei esitanud, kinnitades, et tal puuduvad vahendid ja võimalused määratud trahvi tasumiseks. Kõnesolevast trahvist on tal tasutud 950 krooni. Ta küll töötab AS-s OG Elektra, kuid töötasust ei piisa kõigi nõuete rahuldamiseks. Tema ülalpidamisel on ka laps ja elukaaslane. V. Bauman esitas taotluse määrata aresti kandmine koheselt peale tema suhtes menetletud teises analoogilises kohtuasjas määratud aresti ärakandmist, milles Tartu Ringkonnakohtu lahend on jõustunud.

§ 211

lg 1 sätestab, et kohus teeb karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvide asendamise kohta arestiga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kuna V. Bauman on tasunud määratud trahvisummast 950 krooni, mis ümardatult vastab 16 trahviühikule, siis kuulub asendamisele rahatrahv 250 trahviühiku ulatuses. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 211, Kar

S § 72 ja TMS § 80³, leidis kohus, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnik V. Bauman ei ole suuteline rahatrahvi tasuma. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Bauman esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles teatab, et ei nõustu rahatrahvi asendamisega arestiga. Määruskaebuse kohaselt on jäetud tähelepanuta V. Baumani maksed K. Vilbole, arestitud arvetelt ära võetud rahad, näit V. Baumani 2008. a ~8000-kroonine tulumaksutagastus, ja elukaaslase G. S tehtud maksed, kus on küll märkimata, mis asjas need on tehtud. V. Baumani rahatrahvi asendamine arestiga on igasuguste õiguste vastane, kuna ohustab tema 2-aastast last. Inimõiguste Konventsioon karistab diskrimineerimise eest. Määruskaebuse esitaja viitab põhiseaduse §-dele 3; 9; 13; 15; 19; 20; 26; 27 ja VÕS §-dele 5; 15; 29; 76 lg 2; 91 lg 1; 97 lg 2; 103 lg 1, 2; 42 lg 2, 3; 116 lg 1; 196.

§ 211

lg 3 sätestab võimaluse jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga pole võimalik. V. Baumani töökoht kaob aresti tõttu, ta pere aga vajab abi. V. Bauman soovib esimesel võimalusel välismaale tööle asuda, siis poleks ka trahvide maksmine probleem. V. Bauman on otsinud aktiivselt laenuvõimalusi, et trahvid tasuda, mis aga ei ole õnnestunud. Kohtutäitur K. Vilbo tõttu on ära jäänud § 69, rahatrahvi pikendamine, kohaldamine; kuigi V. Bauman on olnud kohtutäituriga pidevalt ühenduses, ei ole ta mõistvat kohtlemist leidnud. V. Baumanil ei ole raha ja üldise tööpuuduse tõttu on töö saamisel raskused, kuid saata ta selle eest vangi, kuigi ta on pereisa, kellest sõltub tema lapse elu, on kuritegelik. V. Baumani nõustus asendama aresti kandmisel tema ema, kuid kohtunik välistas selle V. Baumani täisealisuse tõttu. V. Bauman on nõus trahvi asendamisega üldkasuliku tööga, kui see ei sega palgatööd. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, läbi vaadanud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalid, leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning tuleb jätta muutmata. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga.

§ 211

lg 1 järgi teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud määruses on viidatud sätetega arvestatud. Asja materjalidest nähtuvalt on V. Bauman 13 kuu jooksul tasunud talle mõistetud rahatrahvist 951 krooni. Kohtutäitur on kontrollinud V. Baumanil vara olemasolu ja leidnud, et vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Seega on ammendatud võimalused trahvi sissenõudmiseks ja V. Baumanile asenduskaristuse mõistmise alused on vastavalt KarS § 72 lg 1 ja

§ 211lg 1 täidetud.

V. Baumani määruskaebuses esitatud väited, mille kohaselt ta on tõestanud, et suudab töötada, hoida peret ja maksta makse ning tal on kohustus hoolitseda oma pere eest, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse jõustumisest on käesolevaks ajaks möödas üle aasta, kuid V. Bauman ei ole ringkonnakohtu arvates üles näidanud piisavat omapoolset huvi tekkinud olukorra lahendamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole ta taotlenud ka rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist ega rahatrahvi ositi tasumise võimalust. Eeltoodu pinnalt leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohus on õigesti ja põhjendatult pidanud vajalikuks asendada V. Baumanile kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus arestiga. Samuti on maakohus KarS § 72 lg 2 kohaldades õigesti välja arvutanud rahatrahvile vastavad arestipäevad. Kohtunik Aarne Sarjas