4-09-17176/9

4-09-17176 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 4-09-17176 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku Kristo Kilgi määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2010 määrus muutmata ja menetlusaluse isiku Kristo Kilgi määruskaebus Viru Maakohtu
4. jaanuari 2010 määruse peale rahuldamata. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud K. Kilk tunnistati süüdi Ida Politseiprefektuuri 06.08.2009 otsusega liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ja talle määrati karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o 7800 kr. K. Kilk esitas Ida Politseiprefektuuri märgitud otsusele kaebuse maakohtusse, taotledes karistuse kergendamist. Viru Maakohus määras K. Kilgi kaebuse arutamisele 19.11.2009 toimuval kohtuistungil ja väljastas K. Kilgile kutse istungile ilmumiseks. 12.11.2009 saatis K. Kilk kohtule e-kirja, paludes kohtuistungi edasilükkamist seoses sellega, et ta ei viibi Eestis, ja palus määrata kohtuistungi uude aastasse. Kohus lükkas istungi edasi ja väljastas 19.11.2009 K. Kilgile kutse ilmuda kohtuistungile 07.01.2010 kella 10.00-ks. 19.11.2009 e-kirjas kinnitas K. Kilk, et määratud istungi aeg sobib talle. 06.01.2010 saatis K. Kilk kohtule uue e-kirja, milles ta palus jällegi istungi edasilükkamist seoses sellega, et tal ei ole kuuekuust poega kellegi juurde hoida jätta. Kohtuistungi sekretär saatis K. Kilgile järgmise vastuse: „Kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Kohus on juba Teie taotlusel lükanud
5. novembriks väljamääratud istungi edasi homsele, s.o
6. jaanuarile.“ K. Kilk kirjutas järgmise e-maili, milles leidis, et tema taotlus on põhjendatud, tal ei ole poega kuhugi jätta ja kahjuks ei lähe asjad alati nii, nagu planeeritud. 07.01.2010 kl 10.00 Viru Maakohtus toimunud kohtuistungile K. Kilk ei ilmunud, mistõttu maakohus jättis samal kuupäeval koostatud määrusega K. Kilgi kaebuse Ida Politseiprefektuuri 06.08.2009 otsusele läbi vaatamata. Maakohus juhindus siinjuures VTMS § 125 lg 1 ja 3 sätetest. Lõikes 1 sätestatu kohaselt võib maakohtunik kohtumenetluse poole taotlusel VTMS §-st 42 (väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused) lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Lõike 3 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Maakohus märkis, et kohus luges K. Kilgi esimese taotluse põhjendatuks ja lükkas istungi edasi, määrates istungi K. Kilgi poolt taotletult uude aastasse. Kutse saadeti piisavalt vara, et K. Kilk saaks oma aega planeerida ja muuhulgas ka lapsehoidmise korraldada. Kohtu arvates viitab teise edasilükkamise taotluse esitamine ja kohtuistungile mitteilmumine sellele, et K. Kilk soovib kohtumenetlust venitada. K. Kilk ei ole teavitanud kohut, millised erakorralised asjaolud takistasid teda oma aja planeerimisel. Paljasõnalist väidet selle kohta, et ta peab last hoidma, ei saa kohus lugeda kohtusse mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks. VTMS § 125 nähtub, et isegi mõjuva põhjuse olemasolul saab kohus poole taotlusel istungi edasi lükata ühel korral ja kuni üheks kuuks. Eelnevast nähtub, et antud juhul puudub seaduslik alus kaebuse arutamise edasi lükkamiseks ning K. Kilgi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu K. Kilk taotleb määruse tühistamist ja väärteoasja arutamiseks uue kohtuistungi määramist. Kohus leidis põhjendustes, et kohtuasja saab vastavalt VTMS § 125 edasi lükata vaid ühel korral ja kuni üheks kuuks. Selgituses tunnistab kohus ise, et lükkas edasi istungi, mis pidi toimuma 19.11.
7. Kohus määras uueks istungiajaks 07.01.2010, millega rikkus otseselt VTMS § 125 sätestatut, määrates uue istungi mitte kuu aja pärast, vaid 45 päeva pärast edasilükatud istungit. Kaebaja leiab, et seetõttu ei kvalifitseeru edasilükkamine VTMS § 125 mõistes edasilükkamise alla. Kohus ei ole oma tegevuses seadusega kooskõlas ja seda ei saa arvestada edasilükkamisena. Kaebaja saatis 06.01.2010 e-kirja kohtusekretär Aile Siilile, kus palus istungi edasilükkamist, kuna selgusid asjaolud, mis ei lubanud temal 07.01.2010 toimuval istungil osaleda. Kirjavahetusest ei selgu sugugi, et kohus keeldub kohtuistungi edasilükkamisest, kuna kaebaja teisele kirjale kohus ei vastanud. Kaebaja ei saanud istungil osaleda, kuna lapsehoidja ootamatu äraoleku tõttu pidi ta jääma koju oma kuuekuuse poja eest hoolitsema. Kaebaja leiab, et see on VTMS §-ga 42 lg 1 ja lg 2 p 3 kooskõlas ning kvalifitseerub mõjuva põhjusena. Kohus ei ole põhjendanud, miks kaebaja väide lapsehoidmise kohta on kohtu arvates paljasõnaline ja mille põhjal kohus sellisele järeldusele jõudis. Kohtumäärusest selguvalt ei saa kohus aru, millises maailmas me elame. Kaebaja oli oma aja hästi ära planeerinud, et ta saaks kohtuistungil osaleda, kuid selgus, et tegemist on nn vääramatu jõuga, mis ei luba temal kohtuistungil osaleda. Kohtu väidet kohtuasja venitamise kohta peab kaebaja paljasõnaliseks ning tõendamatuks. Kaebaja huvides ei ole kohtuasja mitte kuidagi venitada, vaid tema huviks on õiglus jalule seada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Maakohtu 07.01.2010 määrusest nähtuvalt on kohus K. Kilgi kaebuse läbi vaatamata jätmisel juhindunud VTMS § 125 lg 1 ja 3 sätetest. Maakohus rahuldas esimesel korral K. Kilgi taotluse ja lükkas vastavalt VTMS § 125 lg 1 kaebuse arutamise edasi, määrates uueks istungi ajaks 07.01.
8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, mille kohaselt, kuivõrd kohtuistung lükati edasi pikemaks ajaks kui üks kuu, siis ei ole see vaadeldav edasilükkamisena VTMS § 125 lg 1 mõttes. K. Kilgi 2 kaebus oli määratud arutamisele 19.11.2009 toimuval kohtuistungil. Kuivõrd K. Kilk ei viibinud sel ajal Eestis ja palus määrata istungi alles aastasse 2010, luges kohus K. Kilgi välismaal viibimise mõjuvaks põhjuseks ja lükkas kohtuistungi edasi uue aasta esimesele nädalale. Seega pikendas kohus niigi seaduses ettenähtud ühe kuu pikkust tähtaega, mis erandina on mõjuvate põhjuste esinemisel lubatud. Toimiku materjalidest nähtuvalt tehti uue kohtuistungi aeg K. Kilgile teatavaks juba 19.11.2009 ja talle teatati ka kohtuistungi toimumise koht. K. Kilk kinnitas aja sobivust. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, mille kohaselt K. Kilgi ja maakohtu vahel 06.01.2010 kirjavahetusest ei nähtu, et kohus keelduks kohtuistungi edasilükkamisest. Kohtuistungisekretär A. Siil saatis K. Kilgi kohtuistungi edasilükkamise palvele vastuseks kirja sisuga: „Kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Kohus on juba Teie taotlusel lükanud
9. novembriks väljamääratud istungi edasi homsele, s.o
10. jaanuarile.“ Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kirja sisust selgub üheselt K. Kilgi teavitamine kohtuistungi toimumisest ja K. Kilgi taotluse rahuldamata jätmisest. Kirjas on tsiteeritud isegi seadusesätet, mille alusel K. Kilgi kohtuistungi edasilükkamise taotlus rahuldamisele ei kuulunud. Täiesti asjakohatu on K. Kilgi etteheide kohtule, et tema järgmisele kirjale kohus enam ei vastanud. Nimelt nähtub kirjavahetuse väljatrükist, et oma järgmise kirja saatis K. Kilk maakohtule 06.01.2010 kell 17.12, s.o ajal, mil kohtu tööpäev oli juba lõppenud. Kohtuistung pidi toimuma ja toimus aga juba järgmisel hommikul kell 10.
11. Samuti tuleb rõhutada, et maakohus oli K. Kilgi taotluse osas oma lõpliku vastuse varasema kirjaga juba andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuivõrd kohtuistungi aeg tehti K. Kilgile teatavaks juba 1,5 kuud enne kohtuistungit, siis ei ole kohtuistungi edasilükkamist õigustava mõjuva põhjusena vaadeldav vabandus lapsehoidja ootamatust äraolekust. Samuti, kui K. Kilk sai lapsehoidja mittetulemisest teada alles 06.01.2010 hommikupoole, mil ta kohtule esimese kirja saatis, siis jäi talle ka veel terve päev, korraldamaks oma lapse hoidmine mõneks tunniks. Tegemist ei ole istungile ilmumist takistanud vääramatu jõuga, nagu on väitnud K. Kilk oma kaebuses. 07.01.2010 pidi kohtus arutamisele tulema K. Kilgi enda kaebus ja seega peaks isik üles näitama huvi oma väärteoasja lahendamise vastu. VTMS § 125 lg 3 sätestab üheselt, et kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu VTMS § 125 lg 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Seega jättis Viru Maakohus seaduslikult ja põhjendatult K. Kilgi kaebuse läbi vaatamata ja määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks. Tiit Lõhmus Kohtunik 3