4-09-30100/13

4-09-30100 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-09-30100 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Galina Kiuru kaebus Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna 03.12.2009 otsusele nr 2440.09.014197 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)
2. jaanuari 2010 määrus kaitsjale väärteoasjas tehtud kulutuste hüvitamata jätmises. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Galina Kiuru kaitsja Jaan Nurga (Nurk) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras: Tühistada Viru Maakohtu
3. jaanuari 2010 määrus väärteoasjas 4-09-30100 kaitsjale väärteoasjas tehtud kulutuste hüvitamata jätmises. Mõista Eesti Vabariigilt välja Galina Kiuru (IK XXXXXX konto nr XXXXXX Sampo pangas) kasuks 1500 (üks tuhat viissada) krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Galina Kiuru kaitsja Jaan Nurga määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord: määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses oli väärteoasi nr 4-09-30100 Galina Kiuru kaebuses Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki Linduse 03.12.2009 otsusele väärteoasjas nr 2440.09.
4. Viru Maakohus rahuldas 06.01.2010 määrusega kirjalikus menetluses G. Kiuru kaitsja Jaan Nurga (Nurk) kaebuse ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Määruses märgiti, et VTMS § 23 alusel on õigus taotleda kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Kuna kohus lõpetas menetluse kirjalikus menetluses, mis võib olla menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale ootamatu, siis kohus jättis neile võimaluse esitada õigusabikulude hüvitamise taotlust kuni 06.01.2010 kohtumääruse jõustumiseni. G. Kiuru kaitsja J. Nurk sai Viru Maakohtu 06.01.2010 kohtumäärusest teada 07.01.
5. 15.01.2010 esitas J. Nurk kohtule taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 2200 krooni, seoses väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Esimese astme kohtu määruse sisu Viru Maakohus jättis 18.01.2010 määrusega rahuldamata taotluse kaitsjale õigusabikulutuste hüvitamiseks summas 2200 krooni. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohtule esitatud kulude tõendamiseks ühtegi kulude kandmist kinnitavat tõendit (arve, kviitung). Kaitsja osutab taotluses ainult sellele, et ta on klienti esindanud kaebemenetluses, mis seisnes konsultatsioonide andmises, asjaolude analüüsimises, menetlusdokumentide koostamises ning sõidule- ja kütusele kulutuste tegemises. Õigusabikulude hüvitamist taotletakse kaitsja õigusbüroo kontole. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. Seega hüvitatakse väärteomenetluses mitte kaitsjale, vaid menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetlusalune isik oleks kaitsjale maksnud talle osutatud õigusabi eest. Samuti ei ole taotletud juba kantud õigusabikulude hüvitamist menetlusalusele isikule, vaid taotletakse abstraktsete õigusabikulude hüvitamist kaitsjale tema õigusbüroo kontole. Sellest tulenevalt ei tugine kaitsja J. Nurga taotlus talle õigusabikulude hüvitamiseks seadusele. Riigikohus on 20.01.2009 määruses nr 3-1-1-77-08 leidnud, et õigusabikulusid, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolitama väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga. Antud juhul puudub kohtul võimalus hinnata kulude mõistlikkust, kuna kohtule ei ole esitatud dokumente, mille alusel võiks kohus kulusid analüüsida. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu G. Kiuru kaitsja J. Nurk esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning rahuldada taotlus õigusabikulude hüvitamiseks ning hüvitada õigusabikuludena 1500 krooni menetlusaluse isiku kasuks. Määruskaebuse kohaselt puudusid G. Kiurul seoses raske majandusliku olukorraga rahalised vahendid õigusabikulude hüvitamiseks õigusbüroole. Peale menetlustoimingute tegemist ja kaebuse esitamist kohtule oli G. Kiuru sunnitud otsima võimalusi laenu saamiseks. Kaitsja 2 edastas peale õigusabi osutamist arve, mille kohaselt pidi G. Kiuru hüvitama tehtud kulutused õigusabi eest. Vastavalt kokkuleppele oli G. Kiurul ka kohustus edastada kuludokumendi koopia kohtule. G. Kiurul õnnestus saada laenu summas 1500 krooni alles 15.01.2010, millest tulenevalt jäi ka maksekviitung õigeaegselt kohtule esitamata. G. Kiuru tasus õigusabi eest 16.01.2010 1500 krooni ja tagastas esialgse maksekviitungi summas 2200 krooni kaitsjale. Kokkuleppel kaitsealusega taotles kaitsja kohtult õigusabikulude tasumist õigusbüroole, kuna ei olnud konkreetselt teada, kas kaitsealune saab laenu või mitte, et õigusabi eest tasuda. Õigusabikuludena arvestas kaitsja reaalselt tehtud kulutusi. Kulutused sisaldasid konsultatsioone kaitsealusega, asjaolude analüüsi, sõiduja küttekulusid, menetlusdokumentide koostamist ning nende edastamist kohtuvälisele menetlejale ja maakohtule. Kaitsjal kulus ainuüksi küttekuludeks 250 krooni, sõiduks marsruudil HaljalaKohtla-Järve-Haljala, et kohtuda kliendiga. Vastavalt hinnakirjale on õigusbüroo tunni hind õigusabi osutamisel väärteoasjades 700 krooni, mille sisse on kalkuleeritud suulised ja kirjalikud menetlustoimingud ning vajadusel sõidukulu. Kokku kulus kaitsjal menetlustoimingute läbiviimiseks 3,1 tundi. Kaitsja on rahul õigusabikulude hüvitamisega summas 1500 krooni, sest sellise summa tasus talle G. Kiuru. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, läbi vaadanud määruskaebuse ja toimiku materjalid, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Kohtuvälise menetleja 03.12.2009 otsusega karistati G. Kiurut KarS § järgi rahatrahviga 1200 krooni. Maakohtu 06.01.2010 määrusega nimetatud otsus tühistati ja väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Määruses märgiti, et VTMS § 23 alusel on õigus taotleda kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Kuna kohus lõpetas menetluse kirjalikus menetluses, mis võib olla menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale ootamatu, siis kohus jättis neile võimaluse esitada õigusabikulude hüvitamise taotlust kuni 06.01.2010 kohtumääruse jõustumiseni. Määrus jõustus 02.02.
6. 15.01.2010 esitas J. Nurk kohtule digitaalselt allkirjastatud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 2200 krooni seoses väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Viru Maakohus jättis 18.01.2010 määrusega rahuldamata taotluse kaitsjale õigusabikulutuste hüvitamiseks summas 2200 krooni seetõttu, et ei ole kohtule esitatud kulude tõendamiseks ühtegi kulude kandmist kinnitavat tõendit (arve, kviitung). Määruskaebuses kaitsja selgitas, milles seisnesid kulutused ning lisas kassa sissetuleku orderi, mille kohaselt G. Kiuru tasus kaitsja õigusbüroole 16.01.2010 õigusabikuluna 1500 krooni väärteoasjas nr 4-09-
7. Ringkonnakohus leiab, et kuna G. Kiuru maksis valitud kaitsjale enne maakohtu 06.01.2010 määruse jõustumist 1500 krooni seoses õigusabikuluga väärteoasjas nr 4-09-30100, siis on tal VTMS § 23 kohaselt õigus selle hüvitamisele, sest väärteomenetlus tema osas lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus leiab väärteoasja mahtu ja keerukust arvestades, et tegemist on mõistliku suurusega tasuga ja see ei ületa oluliselt G. Kiurule mõistetud trahvisummat. Kuna Ida Politseiprefektuuri rahastatakse riigieelarvest, siis tuleb kaitsjale makstud tasu välja mõista riigieelarvest. (vt Riigikohtu 29.01.2010 otsuse nr 3-1-1-82-09 punkt 22.1). Mati Kartau Kohtunik 3