← Eesti

4-09-30152/10

4-09-30152 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2010 Tartu Väärteoasja number 4-09-30152 Kohtukoosseis Ago Kutsar Väärteoasi kohtutäitur Kristel Maalman avaldus Saart´ile asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. märtsi 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Kristel Maalmani määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Raul Juhindudes VTMS §196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras: tühistada Viru Maakohtu
  3. märtsi 2010 määrus ja saata kohtutäituri avaldus Raul Saartile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu Asjaolud Ida Politseiprefektuuri 23.01.2009 otsusega väärteoasjas nr 2440,08,017111 karistati Raul Saarti liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 202 trahviühikut s.o 12 120 krooni. Kohtutäitur Kristel Maalman esitas 28.12.2009 Viru Maakohtusse avalduse Ida Politseiprefektuuri 23.01.2009 otsusega väärteoasjas nr 2440,08,017111 R. Saartile määratud rahatrahvi summas 12 120 krooni asendamiseks arestiga. Avalduse järgi on täitemenetlus R. Saarti suhtes algatatud 21.07.2009 ning täitmisteade on kätte toimetatud 27.07.
  4. Rahatrahv on täielikult tasumata. Võlgnik ei oma vara, millele pöörata sissenõuet ja tema pangakontole laekumisi ei ole. Võttes arvesse võlgniku suutmatust rahatrahvi tasuda, on kohtutäitur esitanud taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt TMS § 201 lg
  5. Viru Maakohus jättis 30.03.2010 määrusega kohtutäitur K. Maalmani taotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste järgi esitas Raul Saart 30.03.2010 kohtule kaks maksekviitungit, mille järgi on R. Saart tasunud täielikult kohtutäituri nõude täiteasjas nr 095/2009/4563 kokku summas 16 020 krooni Ida Politseiprefektuuri 23.01.2009 otsusega väärteoasjas nr 2440,08,017111 määratud rahatrahvi 202 trahviühikut s.o 12 120 krooni täielikuks täitmiseks. Eeltoodule tuginedes, leidis kohus, et kohtutäituri avaldus rahatrahvi asendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Kohtutäitur K. Maalman esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega kohtutäituri taotlus asenduskaristuse määramiseks rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole maakohus arvestanud asjaoluga, et R. Saart tasus küll 29.03.2010 kohtutäiturile 13 520 krooni, kuid mitte üksnes täiteasjas nr 095/2009/4563 nõude summas 16 020 krooni täitmiseks, vaid nimetatud summa tasus võlgnik ka täiteasjades nr 095/2009/995 ja 095/2008/1278 nõuete täitmiseks. Kohtutäitur K. Maalmani menetluses on võlgnik R. Saarti suhtes kolm lõpetamata täitemenetlust:095/2009/4563, sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, summas 12 120 krooni, kohtutäituri tasu 3900 krooni, kokku 16 020 krooni, tasumata jääk 13 520 krooni; 095/2009/955, sissenõudja Aktiva Finants, summas 7701 krooni, kohtutäituri tasu 2384 krooni, tasumata jääk 7121 krooni; 095/2008/1278, sissenõudja AS EMT, summas 8729.50 krooni, kohtutäituri tasu 2561 krooni, tasumata jääk 8887.85 krooni. Info eelnimetatud nõuete kohta oli lisatud ka asenduskaristuse määramise avaldusele. Sularaha maksukviitungist nähtub, et võlgnik soovis tasuda sissemakstud summa kõikide täitemenetlustes olevate nõuete katteks, mitte üksnes täiteasjas nr 095/2009/4563, nagu on maakohus oma määruses ekslikult märkinud. Vastavalt TMS § 106 lg 1, kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise osas kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamises täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. 2 Nimetatud paragrahvist tuleneb, et kohtutäituril puudub õigus lugeda kolmes täiteasjas olevate nõuete katteks tasutud summat ainuüksi ühe täitemenetluse nõude katteks. Maakohus nimetatud sätet arvestanud ei ole. Kohtutäitur jagas saadud summa 13 520 krooni täitemenetluses osalevate sisenõudjate vahel järgmiselt: täitemenetluses nr 095/2009/4563 rahuldati 34%, s.o summas 4683.18 krooni + täitekulude katteks 11,15%, s.o summas 3291.39 krooni. Jaotuskava aluseks on järgmine arvestus: kõik nõuded moodustavad kokku 100%, ehk 29529.25 krooni. Täitemenetluses nr 095/2009/4563 olev nõue summas 10 228.61 krooni moodustab kogunõudest 34,64% ning selle täitemenetluse täitekulud summas 3900 krooni moodustab kogunõudest 11,15%. Kohtutäitur on seisukohal, et selline jaotuskava on põhjendatud ja õiglane, kuna selle jaotuskava kaudu saavad nõuded rahuldatud proportsionaalselt, s.o suurem võlausaldaja saab suurema summa oma nõude katteks. Eelpooltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada ning asjas on võimalik teha uus lahend, millega kohtutäitur K. Maalmani taotlus asenduskaristuse määramiseks rahuldada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
  6. märtsi 2010 määrus tuleb tühistada ja kohtutäituri taotlus R. Saartile asenduskaristuse määramiseks saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. VTMS § 211 lg 1 järgi maakohus teeb karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sama sätte lõige 2 kohaselt rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega ja lg 3 järgi, kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. Vaidlustatud määruse kohaselt on R. Saart 30.03.2010, seega ajal, kui ta kohtuistungi protokolli kohaselt oli komandeeringus ja ei saanud kohtuistungile tulla, esitanud kaks maksekviitungit asendatava rahatrahvi tasumiseks summas 16020 krooni. (29.01.2010 – 2500 krooni ja 29.03.2010 – 13520 krooni). Maakohus ei ole põhjendanud, kas ja miks nimetatud makseid saab käsitleda vaid trahvi tasumisena või ka määruskaebuses viidatud teiste nõuete rahuldamiseks. Maakohus ei ole hinnangut andunud 29.03.2010 maksekviitungile nr 6203, millest nähtub, et selle järgi tasutud summa on arvestatud maksja poolt ka teiste nõuete rahuldamiseks. VTMS § 211 seab rahatrahvi asendamise tingimuseks süüdlasel vara puudumise. Samas viitab kohtutäitur registris võlgniku nimel olevale neljale sõidukile. Peale selle, kui R. Saart eelistab kohtuistungil osalemise asemel minna komandeeringusse, eeldab see töökoha olemasolu ja sealt saadavat sissetulekut. Maakohus ei ole nendele asjaoludele trahvi sissenõudmise võimaluste osas hinnangut andnud. Ago Kutsar 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.