) § 262 alusel Vladislav Iljin`ile karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 1800 krooni. Kohtuväline menetleja lähtus karistuse mõistmisel
Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 74 lg 1 p 15 alusel mõisteti Vladislav Iljin`ilt välja menetluskulud kogusummas 184 krooni (tasu joobe tuvastamise eest, akt nr 45). Nimetatud otsuse kohaselt Vladislav Iljin 22.01.2009.a kell 00.33 Tallinna mnt 13 a, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas olles joobe seisundis karjus ebatsensuurselt kasiinos. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused, vaatluse protokoll). Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. II KAEBUS Vladislav Iljin kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning esitas 06.03.2009.a kaebuse Viru Maakohtule, milles palus tunnistada 21.02.2009.a otsuse väärteoasjas nr 2330,09,001117 kehtetuks täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt vastavalt kohtuvälise menetleja otsusele viibis kaebuse esitaja 22.01.2009.a kell 00.33 kasiinos aadressil Tallinna mnt 13a, Narva ning olles joobeseisundis karjus ebatsensuurselt. See asjaolu ei vasta aga tõele. Kaebuse esitaja koos kahe sõbraga tuli 21.01.2009.a kell 23.00 paiku kohvikusse, mis asub aadressil Tallinna mnt 13a, Narva asuvas hoones. Kohvikus ostsid nad jooke (õlut) ja istusid laua taha. Jookide ostmisel ei ütelnud baaridaam registreerimise vajadusest midagi. Kohvikuruum on mängusaalist eraldatud seinaga, kohvikus ei ole mänguautomaate. Kaebuse esitaja ei mänginud mänguautomaatidega ega kavatsenud seda teha. Mõne aja pärast (u 20 min) astus nende juurde mängusaali töötaja ja nõudis nende registreerimist kasiinos, registreerimist nõudis ka kohviku baaridaam. Kaebuse esitaja poolt 05.02.2009.a esitatud väärteomenetluse vastulauses märkis ta, et oli valmis ka koheselt lahkuma kohvikust, kui baaridaam tagastaks raha ostetud joogi eest. Kohvikutöötaja sellega ei nõustunud ja siis see konflikt tekkiski. Kaebuse esitaja keeldus kasiinos registreerimast, sest viibis kohvikus, mitte kasiinos ja kasiinotöötajad kutsusid kohale politsei. Ta ei karjunud ebatsensuurselt. Kasiinotöötaja väited selle kohta, et kaebuse esitaja karjus ebatsensuurselt ei vasta tõele. Kohale kutsutud politseiametnikud viisid kaebuse esitaja joobeseisundi tuvastamiseks haiglasse, kuigi ta ei eitanud alkoholi tarvitamist. Politseiametnik ei kuulanud koos kaebuse esitajaga viibinud sõpru (xx ja xx) üle ning koostas protokolli asjas kõiki asjaolusid väljaselgitamata. Väärteoasja otsus, mille kaebuse esitajat karistati rahatrahviga, on väärteoasja materjalidega vastuolus. Otsuses on toodud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused, vaatluse protokoll). Ükski nendest dokumentidest ei sisalda andmeid ega tõenda, et kaebuse esitaja karjus ebatsensuurselt kasiinos. Otsuses on toodud, et kaebuse esitaja ei ole vastulauset esitanud. See ei vasta aga tõele. Ta esitas vastulause 05.02.2009.a, mille kohta esitab riigiportaali www.eesti.ee väljatrüki. Ülaltoodust järeldub, et otsuse tegemisel ei ole arvestatud kaebuse esitaja selgituste ja vastulausega, millega on oluliselt rikutud tema õiguseid. Asja üksikasjalikuma ja täiuslikuma läbivaatamise tagamiseks palus kaebuse esitaja kutsuda kohtusse järgmised tunnistajad: Xx ja Xx. 2 4-09-14284 III KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. Vladislav Iljin andis kohtus ütlusi, mille kohaselt 21. jaanuaril oli tal sünnipäev, nad tulid kohvikusse, mis asub Tallinna mnt 13a. Sisenesid, ostsid õlut, 2-5 minutit istusid nad rahulikult ja jõid õlut, ta ei karjunud ega vehkinud kätega. Enda töökohta ta ei varjanud. Politsei ei lubanud kirjutada. Ta tutvus oma õigustega ja on andud oma allkirja selle kohta. Ei kirjutanud joobeseisundi aktile oma allkirja, kuna politseinikud keelasid tal midagi kirjutada, nad ei andnud talle seda võimalust, politseinik pani ise selle kirja, kaebuse esitaja ei ole talle seda ütelnud, ta ei keeldunud mingite ütluste andmisest. Ta oli kohvikus, mis oli eraldatud õnnemängude saalist, ta aeti välja kohvikust. Administratsioon nõudis tema registreerimist selles asutuses, aga tal ei olnud dokumenti kaasas. Teised registreerisid, sest neil olid dokumendid kaasas, neid välja ei aetud, kuna tema ei registreerinud aeti ta välja. Kasiino turvatöötaja viis ta välja kolm korda kohvikust, kuna ta ei registreerinud oma olekut kasiinos. Ta oli ainult kohvikus ja kohvikus teda teenindati, ta ei registreerinud oma olekut kasiinos, sest tal ei olnud kaasas dokumenti. Ta ei nõustunud registreerima, sest ta oli ainult kohvikus. Ta ei teadnud, et selles kasiinos tuleb ennast registreerida, ta ei olnud ka kasiinos, ta ei läinud selle klaasseina taha ja kohvik oli kogu aeg eraldi kasiinost. Kasiino töötajate kohustus on kontrollida, kas klient on ennast registreerinud. Hasartmängu seaduse järgi turvatöötaja peab tuvastama isiku, kes siseneb kasiinosse. Tal ei olnud kaasas dokumenti, aga ta oli maksnud raha õlle eest ja tahtis seda juua, ta ei sisenenud klaasi taha ja oli ainult kohvikus. Sellel ajal kui teda taheti välja visata viibis ta koos sõpradega kohvikus. Ta oli nõus sellega, et teda taheti kasiinost ära saata, aga ta oli juba raha maksnud õlle eest ja talle ei antud võimalust seda juua või siis raha tagasi saada, mida ei tahetud teha ega tehtudki. Ta ei kasutanud ebatsensuurset kõnet ja ei käitunud agressiivselt ja sellepärast, et ta ennast ei registreerinud kutsuti politsei, eelnevalt on ta seal käinud ja siis ei olnud kasiinodel seda kohustust, et külastajad peaksid ennast registreerima. Tunnistaja Xx andis kohtus ütlusi, mille kohaselt tunneb ta kaebuse esitajat, nad olid ühe klassi õpilased, vihavaenu ei ole ning takistavad asjaolud ütluste andmiseks keeldumiseks puuduvad. Tunnistaja poolt antud ütluste kohaselt oli kaebuse esitajal sünnipäev ja nad läksid baari, et õlut juua, mis asub kasiino juures, nende juurde tuli administraator ja käskis registreeruda, nad ütlesid, et joovad õlu lõpuni ja lahkuvad või, et makske raha tagasi. Neid hakati välja ajama ja kutsuti politsei, tunnistaja registreerus, kuna tal oli kaasas dokument. Avaldajal ei olnud dokumenti ja teisel sõbral ei mäleta, kas oli või ei olnud dokumendi. Valve ütles, et kohvikus pole vaja registreeruda, aga kasiinos on vaja. Tuli välja, et nüüd oli vaja registreeruda, sest enne oli seal teine sissekäik, eraldi baari poolele. Peale sõbra äraviimist ei jäänud nad sinna, sest tuju oli rikutud. Tema üksi ainult registreeris, aga peale vahistamist ta lahkus sealt. Kogu probleem oligi selles, et nad ei tahtnud registreerida, nad ütlesid, et selleks, et väljuda baarist andke neile makstud raha tagasi. Alguses taheti neid kõiki välja ajada, aga lõpuks oli tunnistajal ainsana dokument kaasas ja ta registreerus. Ta esitas ID kaardi, näitas seda administraatorile, ta ei mäleta, kas ta selle ID kaardiga ära ka käis. Kuidas registreerimine toimus ta ei tea täpselt, aga talle öeldi, et ta võib jääda. Politsei ajas kaebuse esitaja välja. Politsei ei olnud kohe kohal, ennem oli valve, kes lahkuda käskis. Tunnistaja ei mäleta enam õigesti, kuidas see kõik toimus. Ta ei mäleta, kuidas toimus välja ajamine teist ja kolmandat korda, kolmandat korda ta üldse ei mäleta. Valvur püüdis kaebuse esitajat välja ajada ja ähvardas politsei kutsuda, mida saab teha valve, jõudu ei saa kasutada. Selleks, et neid baarist välja ajada ei olnud vaja jõudu, nad tahtsid rahumeelselt asja ajada, kui tuli politsei, siis viidi sõber välja ja pandi autosse. Nad olid kogu aeg kohvikus. Alguses olid kõik baaritöötajad ja valve heas tujus, aga siis muutus nende tuju. Nad ei olnud mängusaalis, nad olid kohvikus ja ei mänginud automaatidega. Ta ei oska öelda täpselt, miks kaebuse esitajale kutsuti politsei, tal ei olnud dokumente, nad olid kolmekesi. 3 4-09-14284 Administratsioon teavitas neid dokumendi esitamise vajadusest registreerimisel. Ta ei kuulnud seda, kas kaebuse esitaja kasutas ebatsensuurseid sõnu, seda ka ei kuulnud, et ta oleks häält kõrgendanud ehk võib olla osaliselt. Alguses baaris ei olnud kedagi, aga pärast protsessi oli seal valvurid ja politsei ja võib-olla veel keegi, ta ei tea. Ta ei olnud esimest korda selles baaris, ta elab vastasmajas, on ennegi seal käinud, ennem ei olnud registratsiooni, varem on ta külastanud kasiinot. Avaldaja allus politsei korraldusele. Kasiinotöötaja korraldustele ei allunud, keeldus lihtsalt, tunnistaja ei mäleta ja vist ei kuulnudki midagi erilist. Ta ei mäleta palju olid nad sellel päeval alkoholi joonud, aga nad ei olnud purjus, natuke ehk võtnud. Tunnistaja Xx ütluste kohaselt tunneb ta kaebuse esitajat hästi, nad on sõbramehed, vihavaenu ei ole ning takistavad asjaolud ütluste andmiseks puuduvad. Tunnistaja ütluste kohaselt oli sellel päeval kaebuse esitaja sünnipäev, nad läksid kohvikusse õlut jooma, ostsid õlle ja hakkasid jooma, kohvik asub Tallinna maanteel, aeg oli kuskil õhtul, täpselt ei mäleta, nad istusid lauda, administraator küsis dokumente ja käskis registreeruda. Nad küsisid, et ennem ei olnud ja täna on vaja, neil ei olnud dokumente. Neile öeldi, et minge välja, nad ütlesid, et hästi, mis teha õllega, et maksku raha tagasi ja nad lahkuvad, lubati kutsuda valve. Nad jõid õlut edasi. Tuli valve ja küsis dokumente, neil ei olnud, siis kutsus valve politsei. Politsei käskis kaebuse esitajal autosse istuda. Tunnistaja arvab, et vist selle pärast, et kaebuse esitaja ostis õlut käskis politsei kaebuse esitajal autosse istuda ja mitte temal. Kaebuse esitaja ei kasutanud ebatsensuurset kõnet ega kõrgendanud ka häält. Ta isegi ei tea, kuidas vastata sellele, miks välja aeti, neil ei lubatud sinna jääda, nad ei tahtnud konflikti. Nad istusid ja jõid õlut ja siis, kui tema kruusist oli 1/3 õlut joodud küsiti dokumente ja motiveeriti sellega, et baar kuulub kasiinole. Tunnistajal ei olnud dokumenti, kui hakati välja ajama, siis ta tahtis kohe minna, sest tema ei maksnud õlu eest. Ta ütles, et võib-olla me lahkume ja kaebuse esitaja ütles, et võtame ehk oma raha ka tagasi ja siis lähme minema. Valve sõitis kaks korda peale. Esimest korda kui administratsioon käskis lahkuda jõi ta õlu lõpuni ja läks välja ja ootas väljas ja viie minuti pärast läks tagasi, midagi ei näinud, läks sõprade juurde. Seda, kuidas Iljin väljus, ta ei mäleta. Kas ta lahkus ise või turvatöötajad saatsid ta ei mäleta täpselt, mäletab, et tuli politseiauto ja kaebuse esitaja pandi autosse. Iljin pidas ennast korralikult ülal, tunnistaja ei näinud, et teda välja viidi ja miks kutsuti politsei, sest valvel põhikirja alusel ei ole õigust kedagi välja visata. Ta ei näinud enne politseid, kui nad koos avaldajaga läksid politseiauto poole. Politsei tuli tagasi ja ta küsis, et mis juhtus, talle ei öeldud. Tunnistaja arvamust mööda kaebuse esitaja ei rikkunud midagi, see on tema arvamus ja ta ei näinud eriti midagi. Ta ei tea, kas Xx ennast registreeris, ta ei püüdnudki minna kasiinosse, tal on sinna keeld minna. Kui tunnistaja oli koos kaebuse esitajaga oli viimane rahulik, adekvaatne ja vestleja suhtes tähelepanelik. Ta ei näinud seda, kui nad suhtlesid valvega, kui ta nägi, siis administraatoriga, laohoidjaga, valvega. Algust ta kuulis, et kas tagastate raha ja nad lahkuvad. Ei antud raha tagasi ja kaebuse esitaja oli üllatunud väga sellise käitumise peale. Algul ei olnud kohvikus peale nende teisi külastajaid, võib-olla hiljem keegi tuli. Ta ei tea, kes konkreetselt kutsus politsei, ta arvab, et valve. Nad on seal varem käinud, aga nad ei teadnud registreerimisest midagi, ennem oli teine uks seal. Valve ei saa vastavalt määrusele välja tõsta ja nad peavad kutsuma politsei. Valve oleks pidanud ja tulnud suunata administratsiooni müüja ja kliendi vahelist arusaamatust lahendama. Ta ei tea, miks politsei tuli kutsuda. Neile ei antud aega üks pudel õlut iga ühe kohta lõpuni juua, sest õlu oli valatud nende pokaalidesse, nad tahtsid õlle kaasa võtta teisele korrale, seal ei lubatud, sest pokaalid olid nende omad. Tunnistaja Xx`i ütluste kohaselt töötab ta klienditeenindajana kasiinos Grand Prix. Mingeid suhteid menetlusaluse isikuga pole, on teda näinud kaks korda. Takistavaid asjaolusid ütluste andmiseks ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt täpselt ta ei mäleta, oli hilistalv, hilja õhtul sisenes seltskond ja nende seas olid nende alalised kliendid ja nende seas oli ka see seltsimees (kaebuse esitaja). On seadus, et kõiki kasiinosse sisenejaid tuleb kontrollida ja registreerida. Sisenes viis inimest, kõik esitasid dokumendi, ainult kaks nendest ei esitanud, üks klientidest lahkus ja tuli mõne aja pärast tagasi dokumentidega. See inimene (kaebuse esitaja) kategooriliselt keeldus näitamast dokumenti, nõudis ette näidata seadust, ta oli ka enda sõnade kohaselt teise kasiino 4 4-09-14284 kuldklient, teises kasiinos ta teab korda väga hästi. Tal oli sel päeval sünnipäev. Tunnistaja oli kassas, vahetas kassapidajaga, neiu astus menetlusalusele isikule ligi üks korda, teine kord ja palus registreeruda, mille peale külastaja vastas ebasündsalt, kolmandal korral saatis ta neiu pikalt. Menetlusalune isik läks baari suitsuruumi, nõudis sinna alkohoolseid jooke, karjus. Hoiatasin ta tuttavaid, et menetlusalune isik siin peab ette näitama oma dokumendi, et muidu ta ei saa siin olla. Mingit reaktsiooni ei järgnenud, menetlusalune isik karjus edasi ja lubas vallandada mind ja kõiki siin töötavaid inimesi, väitis, et tal on tuttav jurist, et kõik saavad karistatud. Tuli kutsuda välja valve, iga 5 minuti järel, pooleteist tunni jooksul tuli mitu korda kutsuda valvet. Vahetus oli väga närviline, me ei saanud jätta isikut ilma dokumendi kontrollita saali. Palusin ta koju ära viia. Turva suunas oli ka saadetud ebasündsaid sõnumeid, ühele turvale ta lõi tagant jalaga. Üks turva ütles, et kui veel kord siseneb, siis kutsume välja politsei. Kui saabus politsei, paluti tal maha rahuneda. Mingit reaktsiooni ei järgnenud ja menetlusalune isik lubas ka neid vallandada, lõpuks pandi ta autosse ja viidi politseisse. Inimene ei olnud adekvaatne, ta oli alkoholijoobes. Tunnistaja täpselt ei mäleta mitu inimest oli, neli või viis inimest. Kaks esitasid kohe dokumendid, menetlusalune isik ja veel üks, ei esitanud. Üks sõitis minema ja tuli tagasi dokumentidega. Kõik tema tuttavad väitsid, et tal on alati kaasas dokumendid, ei tea, mis tal hakkas. Kaebuse esitaja rikkus oma käitumisega avalikku korda, segas kliente ja kliendid palusid ta maha rahustada. Inimesed ise palusid luba, et nad ise viivad ta kasiinost välja. Tunnistaja ei saa kasutada füüsilist jõudu, talle on see keelatud ametijuhendiga. Tunnistaja ei mäleta, kes teistest töötajatest veel kaebuse esitajaga suhtles, xx oli või oli Xx või keegi teine. Xx on üldse baari töötaja, ta oli ka pisarates. Sellised intsidendid on sagedased, aga inimesed kohe rahunevad maha. See juhtum on hästi meeles, sest tavaliselt inimesed rahunevad esimesel või teisel korral kohe maha. Sissepääs kasiinosse oli keskusest sisse. Kui inimene tuleb sisse, siis peab ta kohe esitama dokumendi, isegi vetsu ei tohi minna. Korraks tulla ja vaadata ka ei saa, see on tema vastutusel. Õlut müüakse, kaebuse esitajale ostsid sõbrad õlut baarist. Need sõbrad, kes olid registreeritud. Menetlusalune isik ei reageerinud, ta nõudis seadust, kus see nõue tuleneb. Neil on sissekäigul kohe tabel, see ei ole ju nende poolt välja mõeldud. Ei Iljin ei pakkunud välja kompromissi, et joob joogi ära ja lahkub, ta tuli puhkama, tal oli sünnipäev. Tema sõbrad ise rääkisid ka talle, tunnistaja selgitas, et terve vahetus võib jääda töötuks. Tunnistaja ei kutsunud politseid välja, kutsusid valvurid, nad olid väsinud juba, viis korda talutasid teda kasiinost välja. Nad viisid teda mitmel korral välja ja terve öö nii jännata, ta lõi jalaga valvurit ja sõimas neid ebasündsalt. Tunnistaja enda vastuses ütleb kaebuse esitajale, et tuleb küsida viimase sõpradelt, kust tal on selline info, et kaebuse esitaja on teise kasiino kuldklient. Kogu selle aja jooksul käis tunnistaja nende järgi, mängusaalis, suure mängu saalis ja ka suitsuruumis. Politseiauto seisis maja nr 8, Tallinna mnt juures. Sellest kohast, kus tunnistaja oli, nägi ta väga hästi, mis autos toimus, kuna autos oli tuli sees. Tunnistaja ei rääkinud seda, et oli kogu aeg ruumis sees, tal pole keelatud väljuda õue oma vahetuse ajal. Seda, kas tunnistaja kirjutas iseseisvalt ütlusi politseile ta ei mäleta ja ei hakka seda väitma. Nad vist ikkagi küsitlesid teda ja tunnistaja vastas neile. Tunnistaja ei mäleta, miks ta andis ütlusi selle kohta, et kaebuse esitaja väljendus ebasündsalt. Kahte inimest, kes oli kaebuse esitaja seltskonnas, tunnistaja teab, kuna nad on kasiino pidevad kliendid. Mis kell kaebuse esitaja sisenes tunnistaja ei mäleta, igatahes oli juba päris hilja ja kõik muud lõbustusasutused olid juba suletud, ise kiitlesid nad, et tulid saunast või kusagilt, kus puhkasid. Tema kohustus on tuvastada kõik kasiinosse sisenevad isikud ja registreerida. Ilma registreerimata ei või siseneda kasiinosse ja osta endale alkohoolseid jooke, see pole võimalik. Võib kohe saada trahvi ja ülemus võib vallandada. Registreeritud inimesed võivad vabalt liikuda mööda kasiinot, senikaua kuni ta kutsus valvet, istus menetlusalune isik laua taha. Vägisi välja viia tunnistaja teda ei saa. Seltskonnas oli ka keegi, kellel oli kasiinosse sisenemise keeld – Xx, ametlikku keeldu tal ei ole, tal lubati siseneda, kui ta hakkab käituma rahulikult ja adekvaatselt, regionaalse mänedžeri kokkuleppel, enne oli nimekiri, sellest aastast inimene, kes on nimekirjas, tehakse arvuti alusel kohe kindlaks ja neil luba sisenemiseks ei ole. Tunnistajat rahustas Xx, et kohe viivad nad ta välja, aga isegi sõbrad ei saanud teda välja viia, sest ta ei reageerinud sellele. 5 4-09-14284 Tunnistaja Xx ütluste kohaselt praegu on ta töötu. 2009.a jaanuaris töötas ta kasiinos Grand Prix kassapidaja-baaridaamina. Ta on kaebuse esitajat näinud nagu klienti, on ebameeldivad tunded, sest kui ta on purjus, siis tekitab oma käitumisega ebameeldivaid tundeid, takistavaid asjaolusid ei ole ütluste andmiseks. Palju aega on möödas, tunnistaja üritab asja sisu meelde tuletada. Menetlusalune isik ei tahtnud esitada dokumente, ropendas, karjus. Ta töötas teises saalis, see on kõik, mida ta mäletab. Kui keegi ei esitata dokumente, siis see on väga kärarikas toiming. Tunnistaja kuulis dokumentide mitteesitamist, kaebuse esitaja rääkis roppustega. Talle tundus, et nad olid kolmekesi. Ta kuulis konflikti, et menetlusalune isik ei tahtnud registreeruda. Ta ei tea, kas kaebuse esitaja allus kasiino töötajate korraldustele, ta teeb ka oma tööd ja ei saa jälgida kõike toimuvat. Kasiinos oli teisi kliente nagu alati, rahvast on alati, ta tõepoolest ei mäleta. Tema töökoht on kaugel sissekäigust, on näha, kes astub saali. Kui ta pole hõivatud, siis on näha. Ta visuaalselt ei näinud, kuulis kõrvaga. Nad väga valjusti rääkisid. Tema kolleeg ei lähe kunagi endast välja ja räägib alati viisakalt. Kõva häälega rääkis kaebuse esitaja, täpselt, sest ta ropendas. Isiklikult ta tunnistajale midagi ei öelnud, ta oli ju kaugel, ta ei mäleta. Taolistel juhtudel kutsutakse välja turvatöötaja. Tunnistaja ei mäleta, kas ta müüs talle alkoholi, kuidas ta saab talle müüa. Loomulikult mitte. Tunnistaja nägi, kuidas saabus politsei. Teda küsitleti kohe töökohal, teda pani see imestama. Loomulikult mitte ei teeninda ta kliente, kes pole registreeritud. Tunnistaja ei tundud kohe kaebuse esitajat ära, neil lihtsalt oli kolm taolist asja kasiinos ja ta ei taibanud kohe, millisest asjast on juttu. Nüüd tuli klient meede, ta on neil sagedane klient. Tunnistaja kuulis, et kaebuse esitaja rääkis kõrgendatud toonil administraatori ja kassiiriga. Ropud sõnad tulid üle ühe. Ta rääkis kõvasti. Kaebuse esitaja on ka varem nende kasiinos olnud nagu klient. Toimiku lehekülg nr 9 on väärteoprotokoll, mille kohaselt Vladislav Iljin 22.01.2009.a kl 00.33 Ida-Viru maakonnas Narva linnas Tallinna mnt 13A olles joobeseisundis avalikus kohas, aga nimelt kasiinos Grand Prix aadressil Tallinna mnt 13A karjus, kasutas ebatsensuurseid väljendeid, vehkis kätega, märkusele lõpetada ropendamine ei reageerinud, oma tegevusega rikkus avalikku korda ja isikute rahu. Väärteo kvalifikatsioon on
. Protokollist nähtub, et kaebuse esitaja on tutvunud protokolliga, protokollis tooduga ei ole nõus, milleks on ka kohalolijate ütlused. Toimiku lehekülg nr 10 on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, mille kohaselt Iljin Vladislav`il 22.01.2009.a kell 01.30 tuvastati alkoholijoove 0,99 mg/l. Joobeseisundile viitavaks tunnuseks oli alkoholilõhn suust. Kaebuse esitaja keeldus allkirjaandmisest. Alkoholijoobe tuvastamise põhjuseks oli avalik kord. Menetlusalusel isikul oli aeglane reaktsioonivõime, füüsilised eripärad puuduvad, välimus puhas, meeleolu ärritunud, kõne segane, aja ja koha tajumine unine, kõnnak tuigerdav, silmad sidekestade punetus, alkoholi lõhn on suust, puhumistest on tehtud. Toimiku lehekülg nr 12 on SA Narva Haigla poolt väljastatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 45, mille kohaselt 22.01.2009.a kell 01.40 saabus läbivaatusele Vladislav Iljin (sünd 21.01.1977.a) ning arsti otsuse kohaselt on tal keskmine alkoholijoove. Toimiku lehekülg nr 13 on joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, mille kohaselt 22.01.2009.a kl 02.00 toimetati Vladislav Iljin (ik 37701212219) kainenemisele, kuna 22.01.2009.a kell 00.30 Tallinna mnt 13, kasiino Grand Prix alkoholijoobes karjus, rikkus avalikku korda, oli ohtlik ise endale. Toimiku lehekülg nr 19 on kinnipeetu üleandmise akt, mille kohaselt 22.07.2009.a kl 00.33 Vladislav Iljin anti üle Narvas, Tallinna 13A kasiinos konstaablile xx`ile. Õigusrikkumise kirjelduse kohaselt 23.30 saabus signaal, et noormees objektil keeldus lahkumast kasiinost, keeldus registreerimisest. Palvele lahkuda või registreeruda demonstratiivselt keeldus. Kutsuti 6 4-09-14284 välja politseipatrull. Toimiku lehekülg nr 20 on korrakaitseosakonna õiend 22.01.2009.a, mille kohaselt on Vladislav Iljin`i varasemalt karistatud väärteokorras 1-l korral 12.08.2003.a LS § 7415 järgi rahatrahviga 600 krooni, mis on makstud. II KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Vladislav Iljin karistusseadustiku (edaspidi
) §-i 262, kuna ta 22.01.2009.a 00.33 Ida-Viru maakonnas Narva linnas Tallinna mnt 13A olles joobeseisundis avalikus kohas, aga nimelt kasiinos Gran Prix aadressil Tallinna mnt 13A karjus, kasutas ebatsensuurseid väljendeid, vehkis kätega, märkusele lõpetada ropendamine ei reageerinud, oma tegevusega rikkus avalikku korda ja isikute rahu. Nimetatud paragrahvi kohaselt avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Riigikohtu otsustest nr 3-1-132-96, 3-1-189-96, 3-1-1102-03, 3-1-1-7-07 tuleneb, et õigushüvena kaitstavat avaliku korda võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Politsei ja piirivalve seaduse § 72 lg 1 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning isikute subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kaitstus. Nimetatud väärteo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Avalikuks loetakse sellist kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-102-03, 3-1-1-707, 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et kasiino Grand Prix puhul, mis asub aadressil Tallinna mnt 13A, Narva on tegemist avaliku kohaga, kuna sellele oli ligipääs ka kolmandatel määratlemata isikutel, kes polnud õigusrikkujaga isiklikult seotud. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab teatud personifitseeritud füüsilisest isikust objekti olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõelda:
) § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et karjudes, kasutades ebatsensuurseid väljendeid, märkustele mittereageerides, pidi kaebuse esitaja pidama võimalikuks väärteo toimepanemise eest karistuse järgnemist ning möönma seda. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kaebuse esitaja ütlused selle kohta, et ta oleks lahkunud, kui tal oleks võimaldatud õlu lõpuni juua või selle eest raha tagastatud, ei ole kohtu hinnangul õigusvastasust välistavaks asjaoluks, kuna ta ise tekitas sellise olukorra, kus ta viibis kasiinos registreerimisnõudeid rikkudes võimalusega tarbida õlut. Kohus jõudis sellisele seisukohale tulenevalt tunnistaja Xx`i ütlustest, mille kohaselt ilma registreerimata ei või siseneda kasiinosse ja osta endale alkohoolseid jooke, see pole võimalik. Kaebuse esitajale ostsid sõbrad õlut baarist. Senikaua kuni tunnistaja kutsus valvet, istus menetlusalune isik laua taha. Seda, et kaebuse esitaja ei ostnud ise alkoholi, vaid seda tegi tema registreerimisnõude täitnud sõber kinnitavad ka tunnistaja Xx ütlused, mille kohaselt loomulikult mitte ei teeninda ta kliente, kes pole registreeritud.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle 9 4-09-14284 toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et V. Iljin rikkus
Viru maakonnas Narva linnas Tallinna mnt 13A olles joobeseisundis avalikus kohas rikkus teiste isikute rahu ja avalikku korda. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud – V. Iljin pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Karistus väärteo eest on määratud pädeva kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri, poolt. Politsei ja piirivalveameti seaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on politsei ülesanneteks mh avaliku korra rikkumise kõrvaldamine ja p 7 kohaselt süütegude menetlemine. Väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
näeb karistusena ette rahatrahvi kuni sada trahviühikut või aresti.
lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. V. Iljin on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest
alusel rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 1800 krooni.
Iljin`i puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri õiendile (tl 24-25) on kaebuse esitaja varasemalt karistatud väärteokorras 1-l korral. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus alla keskmist määra tuleb jätta muutmata, silmas pidades karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Vladislav IIljin`i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkomissar Jüri Teslenko 21.02.2009.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,09,001117 Vladislav Iljin`i karistamise kohta
Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3,
ja
§-st 56 lg 1. Mari-Liis Avikson Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.