Kriminaalasi nr.1-09-258 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.oktoobril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-258 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Pavel Grjazev Asja läbivaatamise kuupäev 25.10.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Kert Roose tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kert Roose, isikukood 38908222748 viibib xxx Süüdimõistetu Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Kert Roose tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi taotlus Kert Roos´ele osutatud õigusabi eest summas 600 krooni. Välja mõista Kert Roose´lt kriminaalmenetluse kulud: 600 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Kert Roose´l tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedpangas nr.
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „Kert Roose 109-258 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 05.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kert Roose tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kert Roose on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 09.11.2009 a. kohtuotsusega 1-09-258 KarS §184 lg 1 järgi ja karistatud 1 aasta 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.11.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 08.08.2008 ja lõpp 02.08.
- Kinnipidamisasutuses Kert Roose kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda on 8 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Vangistuse ajal soovib omandada keevitaja eriala. Enne vangistust töötas mitteametlikult. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Vangistuse ajal ei olnud hõivatud tööga ega õppetegevusega. Julgeoleku kaalutustel oli kinnipeetav teatud ajaks paigaldatud lukustatud kambris, seega ei saanud osaleda individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmides. Läbis sõltuvusainete tarvitamise muutmise rehabilitatsiooni programmi ja eluviisitreeningu programmi. Enne vangistust täheldatud narkootikumide alkoholi kuritarvitamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust Kert Roose tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Võttes arvesse Kert Roose süütegusid ning tema käitumist, mis on vastuolus headele tavadele ning kommetele, ei pea kriminaalhooldusametnik õigustatuks tead ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kriminogeensete riskide hulk on suur. Kinnipeetav on rikkunud kontrollnõudeid ja sooritanud uue kuriteo katseajal. Seega on kaheldav, et kinnipeetav suudab järgida KarS §75 lg 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud lisakohustusi. Isik ei oma lähedaste näol teda toetavat tugevat lähivõrgustikku. Probleeme võib esineda alkoholi kuritarvitamisega. Samuti sõltuvusainete tarvitamise võimalik jätkamine. Kinnipeetav ei oma vanglast ennetähtaegse vabanemise korral kindlat töökohta. Seega puudub tal ka kindel sissetulek, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Pole teada, millised on olnud kinnipeetava käitumine kinnipidamisasutuses ning milliseid resotsialiseerivaid tegevusi on kinnipeetava puhul kohaldatud. Kriminaalkorras on isikut karistatud kolmel korral. Viimase kriminaalhooldusperioodi vältel jätkas Kert oma kuritegelikku käitumist. Seega antud kriminaalhooldusperioodi võib lugeda ebaõnnestunuks ning K.Roose puhul ei täitnud kriminaalhooldus karistusena oma eesmärki. Kert Roose taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Kert Roose tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. 2 Kert Roose on korduvalt karistatud väärteokorras (seal hulgas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest). Kriminaalkorras karistatud 3 korda ning oli ka kriminaalhooldusel kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Enne vangistust kinnipeetav kuritarvitas alkoholi ja narkootikume ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus arvestab ka seda, et vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et Kert Roose puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Kert Roose vabastamata temale Tartu Maakohtu 09.11.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2010.a. kohtumäärusega Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
- oktoobri 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu Kert Roose määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 24.11.2010 Nooremreferent Liivi Õun 3