Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.11.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-5830 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei KIŠUNASE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sergei KIŠUNAS sünd. 10.12.1967, isikukood 36712100252, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht puudub, xxx Karistuse kandmise algus 05.11.2007 ja lõpp 04.11.2011 Jätta Sergei KIŠUNAS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus ja määrata tema poolt Sergei KIŠUNASELE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. kohtuistungiks ettevalmistamine 250 krooni, kohtuistungil osalemine 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni). Välja mõista Sergei KIŠUNASELT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kišunase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Kišunas on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.08.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat alates 05.11.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 4 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on Viru Vanglas osalenud sotsiaalprogrammis Convictus. Murru Vanglas töötas kinnipeetav keevitajana, Ämari Vanglas osales arvuti algõppe kursustel. Viru Vanglas keeldus koristaja tööst. Vangistuses ei toeta kinnipeetavat majanduslikult mitte keegi. Tasumata rahalisi nõudeid on 89 773 krooni ulatuses. Kinnipeetava vanemad ja vend on surnud, kirja teel suhtleb venna abikaasaga. Elukaaslasega on suhted katkenud. Arvestades seda, et kinnipeetav on pikaajaliselt viibinud kinnipidamiskohtades, kuuluvad tema suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav on proovinud heroiini, fentanüüli, kanepit, kuid põhiline narkootikum on olnud amfetamiin, tarvitas 2 korda päevas. Kinnipeetav on kinnine, napisõnaline, tõrjuva hoiakuga, ettevaatlik ja omakasupüüdlik. Emotsionaalselt on kinnipeetav ebastabiilne, solvuv, impulsiivne, vangla kontekstis ennast kehtestav, kriminaalses keskkonnas hästi kohanenud. Oma probleemides süüdistab teisi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, väärteo korras korduvalt. Vanglakaristust kannab kinnipeetav viiendat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 19%, neist mittevägivaldse kuriteo puhul 27% ja vägivaldse kuriteo puhul 27%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, arvestades siinkohal kinnipeetava eelnevat elukäiku, tema poolt toimepandud kuritegusid ja riski uueks kuriteoks seoses narkootikumide tarvitamisega. Põhilised tingimused kriminaalhoolduse teostamiseks puuduvad, eelkõige kindel elukoht ja toetav lähedaste ring. Otstarbekas oleks vangistuses saada nõustamist sotsiaaltöötajalt võimaluste kohta eluaseme taotlemiseks. Kinnipeetaval on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster ja risk uute kuritegude toimepanemiseks on suur. Kuigi kinnipeetavale on töökoha garanteerinud Cartune OÜ, ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul kordagi tööandjaga kontakti saada. Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Kišunas taotles maakohtu istungil enda vabastamist, seletas, et on oma endise elukaaslasega suhted korda ajanud ning asub elama viimase juurde. Prokuröri abi Kristiina Erte leidis maakohtu istungil, et ennetähtaegseks vabanemiseks on kinnipeetava puhul tingimused täitmata – elukoht puudub ja töökoht on kontrollimata. Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva a sja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vangistust karistusena kannab viiendat korda. Käesoleval ajal kannab karistust raske rahvatervisevastase I astme narkootikumidega seotud kuriteo eest. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikiga. Varasematest karistustest, sealhulgas karistustest vangistusega, ei ole kinnipeetav enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga, et tegemist on isikuga, kellel on kriminaalne mõtteviis ja käitumismuster välja kujunenud. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 4 distsiplinaarkaristust, neist 1 on veel kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetav märkis küll maakohtu istungil, et leppis ära oma endise elukaaslasega ja kavatseb tema juurde elama minna, kuid samas kinnitas ka seda, et elukaaslase elukohta ta kriminaalhooldusametnikule ei teatanud ja see on kontrollimata. Arvestades seda, et kriminaalhooldusametnikul ei olnud andmeid elukoha kontrollimiseks, asub maakohus seisukohale, et kindel elukoht vabanemiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega kinnipeetaval puudub. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kinnitanud endal töökoha olemasolu vabanemiseks ja esitanud selle kohta ka garantiikirja, ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik seda informatsiooni tegelikkuses kontrollida, kuna kontakti tööandajaga ei olnud võimalik saada. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Seega ei ole kinnipeetaval vabanemise korral võimalik saada ei moraalset ega materiaalset toetust ning puudub inimene, kes kriminaalhooldusametniku kõrval hoiaks ennetähtaegselt vabanenud vangil silma peal ja vajadusel toetaks. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. 3 Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 652,80 krooni. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et see kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2010.a kohtumäärusga RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
- novembri 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Kišunase määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 26.11.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4