Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.11.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-6317 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan VALK Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vjatšeslav MOLTŠANOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vjatšeslav MOLTŠANOV sünd. 26.04.1979, isikukood 37904262212, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, xxx Karistuse kandmise algus 21.11.2005 ja lõpp 17.11.2012 Jätta Vjatšeslav MOLTŠANOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Allan VALGU taotlus ja määrata tema poolt Vjatšeslav MOLTŠANOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks 300 (kolmsada) krooni (s.h. esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 50 krooni). Välja mõista Vjatšeslav MOLTŠANOVILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Allan VALK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 300 (kolmsada) krooni. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 16.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav Moltšanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vjatšeslav Moltšanov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.04.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2; §185 lg.3 ja §214 lg.2 p.1, 4 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 17 aastat. Viru Ringkonnakohtu 04.07.2007 otsusega tühistati eelnimetatud maakohtu otsus osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti Vjatšeslav Moltšanovile 7 aastat vangistust alates 21.11.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 6 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on Viru Vanglas osalenud 2008 – 2009 Convictuse tugigrupi tegevuses ja 2009 sõltlastele mõeldud grupiteraapias. Perioodil 20.04.2009 – 01.06.2010 paiknes kinnipeetav Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning osales selles osakonnas toimuvates grupitöödes ja käelises tegevuses. Nimetatud osakonnast arvati välja distsipliinirikkumiste eest. Kinnipeetav on läbinud psühholoogi individuaalse nõustamise, käsitledes sõltuvusprobleemi teemat. Kinnipeetav tunnistas, et sooritas kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on rahalisi kohustusi 26 095,10 krooni. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, elukaaslane ja tütar, suhted on head. Lähedased on kinnipeetavat vanglas külastanud. Kinnipeetav on tunnistanud, et suitsetas varasemalt iga päev kanepit ja süstis heroiini. Kinnipeetav on saanud metadooniravi, on motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema. Kinnipeetav määrati vanglas majandustöödele, millest ta keeldus. Kuna kuritegelikus subkultuuris suhtutakse lihtsamate tööde tegemisse negatiivselt, näitab tööst keeldumine seda, et ta on omaks võtnud kriminaalse subkultuuri põhimõtted. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 29% ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 25%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja arvestab siinkohal seda, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, millest ta järeldusi ei teinud, sellest tulenevalt on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et kinnipeetava suhtes ei ole karistuse eesmärk veel täidetud ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine on enneaegne. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Materiaalselt on teda lubanud toetada ka ema ja elukaaslane. Maakohtu istung Kinnipeetav Vjatšeslav Moltšanov taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et asub koos abikaasa ja tütrega elama ema juurde. Kus asub täpselt garanteeritud töökoht, ta ei tea, abikaasa hetkel ei tööta. Prokuröri abi Kristiina Erte leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on ennatlik ja ei toetanud vabastamist. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk leidis kinnipeetava suhtes on positiivsed asjaolud ülekaalus. maakohtu istungil, et 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vangistuses viibib neljandat korda. Käesoleval ajal kannab karistust KarS §184 lg.2, §185 lg.3 ja §214 lg.2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest. Tegemist on raskete I astme kuritegudega. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest karistustest, sealhulgas vangistustest, ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 6 distsiplinaarkaristust, neist üks juunis 2010, seega käesoleval ajal kehtiv karistus. Eeltoodust nähtub, et ühiskonnas sätestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav vangistuses viibinud peaaegu 5 aastat ja kanda jääb karistust veel 2 aastat. Arvestades eelkõige KarS §76 lg.3 ettenähtud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kinnipeetava isikut, leiab maakohus, et kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. maakohus leiab, et raskete kuritegude toimepanemise puhul ei ole põhjendatud kinnipeetava vabastamine niivõrd pikka aega enne tegeliku karistusaja lõppu. Maakohtul puudub veendumus ka selles osas, et kinnipeetav suudab 2-aastase katseaja läbida normaalselt ja nõuetekohaselt. Positiivse asjaoluna arvestab maakohus kindla elukoha olemasolu ja lähedaste toetuse võimalikkuse. Samas nähtub kinnipeetava seletusest maakohtu istungil, et kuigi enne vangistust elas ta koos elukaaslasega ja nüüd läheb elama ema juurde, on lähedaste ring tal jäänud samaks. Seega ei suuda lähedased kinnipeetavat tagasi hoida uute kuritegude toimepanemisest. Vabanemise korral on kinnipeetavale taganud töökoha xxx. Samas ei osanud kinnipeetav maakohtu istungil öelda, kus hakkab asuma tema töökoht. Kuigi kinnipeetav arvas ja lootis, et firmal on filiaal Sillamäel, kus tal on siis võimalik tööl käia, ei teadnud ta seda. Maakohtule esitatud garantiikirjast nähtub, et xxx xxx asub xxx. Kinnipeetav ei osanud selgitada oma elukorraldust juhul, kui hakkab elama xxx ja tööl käima xxx. 3 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsipliinirikkumiste pärast on kinnipeetav välja arvatud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnast ning muuhulgas on kinnipeetavat karistatud vanglaametnikuga agressiivselt käitumise ja sõimamise eest. Maakohus leiab, et selline käitumine ei süvenda lootust kaheaastasele tõrgeteta koostööle kriminaalhooldusametnikuga. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal on ennatlik ja karistuse eesmärgid tema puhul ei ole veel täidetud. Eeltoodu alusel tuleb Vjatšeslav Moltšanov jätta käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 17.11.2012, seega on tal võimalus reaalselt näidata oma soovi elada edasipidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi andmiseks 300 krooni. Maakohus peab nimetatud summat põhjendatuks ja leiab, et see summa tuleb riigituludesse välja mõista kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2010.a. kohtumäärusega Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
- novembri 2010 määrus muutmata ja süüdimõistetu Vjatšeslav Moltšanov`i määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 29.11.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4