Obsah (4)

§ 2565§ 238§ 175§ 179

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprillil 2010, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-2124 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär V

§ 2565

lg 1 p 2, lg 2 § 233 lg 1, 238 lg 1 p 4, lg 2, 315 lg 4, 318 lg 3 p 2, § 175 lg 1 p 5, 9, 179 lg 1 p 2, kohus O T S U S T A S: MAREK KRASNOV süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, so 9720 krooni riigituludesse.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku, so 10 päevamäära võrra, mõistes Marek Krasnovile karistuseks rahalise karistuse 20 päevamäära, so 6480 krooni riigituludesse. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Marek Krasnovilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 6525 krooni sundraha; - 1620 krooni kaitsetasu kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest; - 61.30 krooni toimiku koopia tegemise kulu eest; Rahaline karistuse tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedpank, viitenumber

1. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB või nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
2. 2 Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Rahalinekaristus ja menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul lisaks kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo OÜ kasuks 780 (sh käibemaks 20 %) krooni advokaat L.Nirgi poolt süüdistatav Marek Krasnovi kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis
3. mail
4. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I Süüdistuse sisu Marek Krasnovi süüdistatakse selles, et tema andis Rakveres Rohuaia tn 8 asuvas Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 09.10.2008 toimunud kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel, eesmärgiga vabastada süüdistatav Hannes Viktor süüst, teadvalt vale ütlusi selle kohta, et 17.03.2007 kella 05.00 paiku ei löönud süüdistatav Hannes Viktor Tapa linnas Veski tn. 18 asuva Aramise baari ees kannatanut S K ühe korra rusikaga näkku, vaid kannatanut lõi J A. Seega Marek Krasnov, andes kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulamisel teadvalt vale ütlusi, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu poolt uuritud tõendid ja põhjendused Marek Krasnov end KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, on nõus lühimenetlusega ning kinnitab, et jääb oma toimikus antud ütluste juurde, kohtus enda ülekuulamist ei taotlenud. Marek Krasnovi süü on tõendatud järgmiste tõenditega kogumis: Marek Krasnovi allkirjaga hoiatusest valeütluste andmise eest /tl. 35/; Marek Krasnovi tunnistajana antud ütlustega Viru Maakohtu istungil 09.10.2008 /t.l. 36-37/; Viru Maakohtu kohtuistungite protokollide koopiatega /tl.18-41/; Viru Maakohtu 02.02.2009 kohtuotsusega /tl. 8-17/; Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2009 otsusega /tl. 4-7/; kahtlustatava Marek Krasnovi ütlustega /tl. 42-43/. Nimetatud tõenditega kogumis on kummutatud süüdistatav Marek Krasnovi KarS § 320 lg 1 järgi täielikult enda süüd eitavad ütlused. KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivne külg seisneb ülekuulatava kannatanu või tunnistaja poolt teadvalt valede ütluste andmises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises, so tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega kohtus. Tegu loetakse lõpuleviiduks üksnes siis, kui ülekuulatavat on enne ülekuulamist hoiatatud valeütluste andmisega kaasnevast vastutusest. Süüteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui 3 isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st ta on teadlik, et annab vale ütluse. Ei oma tähtust, kas valeütlused on antud kellegi kasuks või kahjuks. KarS § 320 järgi vastutavad kuriteo täideviijatena ainult kannatanu ja tunnistaja. Marek Krasnov oli kriminaalasjas tunnistaja, olles kaitsja tunnistajana kohtuistungile kutsutud. Seega oli ta KarS § 320 nõutud kuriteo subjektiks - erilise isikutunnusega isikuks. Marek Krasnovile selgitati tunnistaja õigusi ja kohustusi Viru Maakohtu 09.10.2008 istungil ning teda hoiatati allkirja vastu selle eest, et teadvalt valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav. Tunnistaja on õigustest ja kohustustest aru saanud. Seda tõendab kohtuistungi protokoll /tl. 35, 36-37/. Seega on täidetud ka KarS § 320 lg-s 1 ettenähtud kuriteo koosseisu objektiivse külje teine nõue - Marek Krasnovi oli enne tunnistajana ütluste andmisele asumist hoiatatud nende tagajärgede eest, mis kaasnevad valeütluste andmisega. Ütluste andmine kohtuistungil tunnistajana ja isikuna, keda on enne tunnistajana ütluste andmist kohtuistungil kohtu poolt kui tunnistajat isikliku allkirja vastu hoiatatud KarS § 318 järgi ütluste andmisest aluseta keeldumise eest ja KarS § 320 järgi teadvalt valeütluste andmise eest, on teadlik ja tahtlik tegevus. Tunnistaja Marek Krasnov andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et mitte Hannes Viktor ei löönud kannatanu S K, vaid seda tegi hoopis J A. Nimetatud teadvalt valeütlused olid kantud soovist, et tema tuttavat Hannes Viktorit, keda eeldatavalt ähvardas reaalne vangistus, kuna temale inkrimineeritud süütegu oli toime pandud katseajal, kuriteo eest süüdi ei mõistetaks. Viru Maakohus 02.02.2009 kohtuotsusega mõistis Hannes Viktori süüdi KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, alaealise S K löömises, ning karistas teda rahalise karistusega 21750 krooni. Nimetatud kohtuotsusega on tuvastatud, et tunnistaja Marek Krasnovi ütlused ei ole tõesed, kuna kaitsjapoolsed tunnistajad J A, M L, Marek Krasnov ja A A on omavahel ütluste andmises osas kokku leppinud. Nimetatud tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus, samuti on nad vastuolus süüdistatava Hannes Viktori ütlustega ning ei haaku kannatanu S K ning tunnistajate K S ja A K ütlustega. Kaitsjapoolsed tunnistajad ei ole tegelikult tajunud seda sündmust, millest nad räägivad ning tegemist on valeütlustega. Tartu Ringkonnakohus
5. mai 2009 otsusega jättis Viru Maakohtu otsuse Hannes Viktori süüdimõistmises muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus on nimetatud kohtuotsuses seisukohal, et Viru Maakohus on põhjendatult lugenud Marek Krasnovi, J , M L ja A A tunnistused valeütlusteks. Tartu Ringkonnakohus nõustub Viru Maakohtu seisukohaga, et kaitsjapoolsed tunnistajad on omavahel ütluste andmise osas kokku leppinud ja andnud valeütlusi ning kaitsjapoolsete tunnistajate ütlused ei haaku kohtute poolt usaldusväärseteks tunnistajateks loetud isikute ütlustega.. Samuti on kaitsjapoolsete tunnistajate ütlused vastuolus omavahel ja ka süüdistatava Hannes Viktori ütlustega ning seda just kuriteosündmusega seonduvalt. Tartu Ringkonnakohus oma otsuses nõustub maakohtuga, et Marek Krasnovi, J A, M L ja A A ütlused on antud eesmärgiga vabastada Hannes Viktor süüst ning nad on andnud valeütlusi. Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas Marek Krasnov andis kohtus valeütlusi teadvalt. Selleks on vajalik tuvastada, et Marek Krasnov tegutses vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Marek Krasnovi kaitsja viited selle kohta, et tegemist on inimliku mitte mäletamisega, ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Tuleb pidada normaalseks, et inimene unustab sündmuse üksikuid detaile, mida Marek Krasnov ka ise möönab, kuid kindlasõnalist väidet, et Hannes Viktori asemel lõi kannatanut J A, so eksimist lööja isikus, ei ole alust tõlgendada mitte inimese mälu eripärana, vaid tahtliku valeütlusena. Välistada ei saa olukorda, kus isik ei pane teatud asju tähele ja sellepärast ei mäletagi hiljem midagi, kuid käesoleval juhul ei olnud tegemist kestva grupilise kaklusega, mille üksikute detailide tajumine, meeles pidamine ja nende hilisem reprodutseerimine on tunnistajate jaoks keeruline. On tavapärane, et inimene unustab enam, kui ta on 4 stressis või depressioonis. Rohkem kiputakse unustama pingelistes olukordades, ärevuse suurenedes või meeleolu langedes. Sellistes olukordades on häirunud inimese tähelepanuvõime. Marek Krasnov oli tavalises alkoholijoobes. Ei ole tuvastatud tema erutust, ärritust või muud erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks seganud temal sündmusi adekvaatselt tajuda ning seega on kohus seisukohal, et tema poolt antud valeütlused on antud tahtlikult. Nii esimese kui teise astme kohus on Hannes Viktori süüasjas tuvastanud, et Marek Krasnov ei tajunud vahetult sündmust, mille kohta tema tunnistusi andis ja seega tuleb tema poolt 09.10.2008 Viru Maakohtu kohtuistungil antud ütlusi tõlgendada tahtlikult ja teadvalt antud valeütlustena, mis olid antud eemärgiga vabastada Hannes Viktor süüst. Kohtuistungil antud viimases sõnas Marek Krasnov möönis kohtu hinnangul oma süüd vaatamata selle korduvale eitamisele varasema menetluse käigus, öeldes, et kui ta süüdi jääb, siis teine kord teab, et pole mõtet kedagi päästma minna. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et Marek Krasnovi tegevuses KarS §-des 57 ja 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Marek Krasnov on varem kohtulikult karistamata. Ta töötab ning omab regulaarset sissetulekut. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks karistada Marek Krasnovi vangistusega, kuna karistuse eesmärki on võimalik saavutada ka süüdistatavat ühiskonnast isoleerimata. Kohus leiab, et süüdistatav Marek Krsanov tuleb süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista talle rahaline karistus, mida vastavalt lühimenetluse reeglitele vähendada 1/3 võrra. IV Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha

§ 179

lg 1 p 2 järgi 6525 krooni.

§ 175

lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 1620 krooni.

§ 175

lg 1 p 5 alusel on kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 61.30 krooni. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes

§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 23. aprilli 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-2124 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt advokaadibüroo Rakvere AB kaudu 5 2496 krooni sealhulgas käibemaks 416 krooni, advokaat Lembit Nirgile tema poolt Marek Krasnovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Marek Krasnovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 2080 krooni, millele lisandub käibemaks 416 krooni, kokku 2496 krooni riigituludesse. Marek Krasnovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Marek Krasnovi 1-10-2124 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus
2. novembril
3. a. Riigikohtu määruaega. Nooremreferent Lea Herne