4-10-1376/19

(20100042)Viktor Kabonen, isikukood: 45602072759, elukoht: xxx; töökoht: FIE Tühistada kohtuvälise menetleja, Tartu Linnavalitsuse väärteouurija Tuuli Sääritsa 12.04.

1. a otsus ning lõpetada väärteomenetlus Viktor Kaboneni suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 22.09.2010.a. 1 Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus. Tartu Linnavalitsuse väärteouurija Tuuli Sääritsa 12.04.
2. a otsusega karistati Viktor Kaboneni ÜVVKS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 7980 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt xxx kinnistu omanik Viktor Kabonen avas omavoliliselt vee tarbimise eesmärgil ajavahemikus 25.08.-03.09.
3. a, 03.-07.2009.a, 07.09.-08.09.
4. a ja 08.09.09.09.
5. a AS Tartu Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskohas xxx kinnistu ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumispunktis asuva maakraani. Viktor Kabonen võlgnevus ASle Tartu Veevärk oli vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest
6. augusti
7. a seisuga 1648,02 krooni (31.07.2009 arve nr 38629). Tartu Linnavolikogu 14.septembri
8. a määrusega nr 37 kinnitatud Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjad § 11 lõike 1 punkti 6 kohaselt on omavoliliseks veekasutuseks vee-ettevõtja poolt suletud maakraani avamine. Menetlusaluse isiku tegevus on käsitletav ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 151 lõike 3 punktis 7 kirjeldatud juhtumina, s.t. tegevusena, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata. Menetlusalune isik on eelpool kirjeldatud tegevusega pannud toime ÜVVKS § 151 lg 1 kirjeldatud väärteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset ei ole esitatud. Kaebuse sisu ja põhjendused. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole väärteomenetluses kindlaks tehtud, miks AS Tartu Veevärk aktsepteeris menetlusaluse isiku ja AS Tartu Veevärk vahel sõlmitud lepingut nr 0159, mida kinnitavad kõik nende poolt saadetud veearved, millel kõigil viide nimetatud lepingule. Lepingu järgi kuulub veesisend – veeühenduse kaev asukohaga Kruusamäe tänaval – ühendustorustik, veemõõdusõlm, veemõõtur, siiber või ventiil – enne ja pärast veemõõturit abonemendile, s.t. Viktor Kabonenile. AS Tartu Veevärk väited, et nemad on teinud juba
9. aastast ettepanekuid sõlmida uus leping on paljasõnalised. Ka viimased erimeelsused kinnitavad seda, et uue lepingu sõlmimiseks veevarustusega tegeleval vee-ettevõtjal on vahendeid piisavalt. Samuti ei ole saadetud ühtegi teadet sõlmimaks uut lepingut, v.a. peale vee viimast sulgemist, mis on suletud siiani. Üks ja ainuke ettepanek uueks kliendilepingu sõlmimiseks on V. Kabonenile saadetud 08.02.2010/KLI
10. Seetõttu lähtus ja lähtub abonement Viktor Kabonen käesoleva ajani, et kuni väärteomenetluse ja vee lõpliku sulgemiseni reguleeris pooltevahelisi suhteid leping nr
11. Nimetatud lepingu alusel aga kuulus ka ainuke enne veemõõtjat Kruusamäe tänava kõnniteel asuv kraan või ventiil abonemendile. Abonement Viktor Kabonen ei teadnud veesulgemisest AS-i Tartu Veevärk poolt enne 18.11.
12. a elektroonilisel teel saabunud etteteatamisest vee sulgemise kohta ning mille leidis meili boxist alles peale vee sulgemist. Viktor Kabonen on näinud veel ühte meeldetuletust 22.05.
13. a kuupäevaga koos etteteatamisega võimalikust vee sulgemisest ning sedagi alles väärteouurija Volli Kurvitsa juures. On selgusetu, miks meeldetuletus ei jõudnud Viktor Kabonenini. Väärteomenetluse käigus ei rahuldatud Viktor Kaboneni palvet võrrelda raamatupidamise dokumentatsiooni muu dokumentatsiooniga. Kuna V. Kabonen ei olnud väärteootsuses nimetatud kuupäevadel vee sulgemisest AS-i Tartu Veevärk poolt ja veetarbimise katkestusest teadlik tähtajaks maksmata veearve tõttu, avas abonement heausklikult, lähtudes lepingust 0159 temale kuuluva veekraani. AS-il Tartu Veevärk on igal arvel tähtajaks tasumata jätmise korral ette nähtud viivis, tänu millele ilma ette hoiatamata on raske järeldada, et järsku lisaks viivisele suletakse ka veevarustus. 2 Tõendid ja tuvastatud asjaolud. Menetlusalune isik Viktor Kabonen andis kohtus ütlusi, et ta oli võlgu AS-le Tartu Vesi
14. a maist saadik. Helistati üks kord ainult. Ta palus, et maksab esimesel võimalusel. Kuupäeva ei maininud, sest ei olnud raha arvel. 25.
15. õhtul avastas, et vett ei ole eramajas. Kraani kaas oli rohu ja poriga kinni määritud, mõtles, et poisid panid kinni, sest see oli aiast välja. Ja nii iga kord. Esimest korda nägi veevärgi autot, kui nad tulid kraani teist korda kinni keevitama. Ta ei olnud teadlik, et kraani sulges veevärk, esitas päringu. Keegi filmis teda. Küsis, et milles probleem ja öeldi, et võtta ühendust dispetšeriga. Poeg maksis kinni arve. Järgmisel päeval mehed lõikasid kaane lahti. Tuli ebamäärane arve Priit Põdra käest, mille järel võttis temaga ühendust, et palus selgitada töömahtu. Vastuseks oli suletud kraan. Ja nii veel 4-5 korda. Nõudsid 1932 krooni. Tegi avalduse Lõuna Prefektuurile ja sai vastuseks, et nad ei ole pädevad ja soovitavad kohtusse pöörduda. Viktor Kabonen pöördus Konkurentsiametisse ja Marko Mitt AS-st Tartu Veevärk pöördus Linnavalitsuse menetlusteenistuse osakonna poole avaldusega väärteomenetluse alustamiseks. Väärteomenetluse käigus sekkus linnasekretär Jüri Mölder, kuna väärteouurija Margus Oks ei olnud pädev vastama küsimustele. Ta palus selgeks teha, mis dokumendiga on hoiatatud kraani kinni keeramisest. Tuli vastus, et see ei ole oluline. Linnavolikogu määrus nõuab, et kirjalikul etteteatamisel saab vee ära võtta. AS Tartu Veevärk pakkus läbirääkimisi küll, aga veest jäeti ilma. Ta tegi kõik neli korda enne 09.09.
16. a kraanid omakäeliselt lahti. Kaaneluugi tegi lahti öösel, ei pannud tähele, et oli kinni keevitatud. Ühendus lõigati nende poolt läbi, kui arve oli juba makstud. Ei teadnud, et veevärk sellega üldse tegeles. On varem ka keeranud kinni seda kraani, kui oli veeavarii. Lepingu järgi kuulus see kraan temale, veemõõtja ja plommid ei kuulunud temale. Kui kraanid kinni keerati, siis algul ta ei võtnud veevärgiga ühendust, sest arvas, et veevärk ei tegelenud sellega. Ta oli teadlik, et on võlgu, aga uskus, et nad kasutavad viivist. Ütles neile, et maksab esimesel võimalusel. Meeldetuletuse sai kätte väärteouurijalt. Telefoni teel öeldi, et on võlgu, teadis seda. Öeldi, et võivad sulgeda aga konkreetset päeva ei öeldud. Dokumentaalsed tõendid. AS Tartu Veevärk on Viktor Kabonenile esitanud 31.07.
17. a arve nr 38629 summas 1648,02 krooni perioodi eest juuli 2009 viitega lepingule 00159 (tl 8). Veikko Kabonen on 09.09.
18. a maksekorraldusega 236 tasunud AS Tartu Veevärk 1650 krooni arve nr 38629 katteks (tl 9). AS Tartu Veevärk on 22.05.
19. a saatnud Viktor Kabonenile meeldetuletuse nr 38816, milles teavitatakse maksetähtpäeva ületanud arvest nr 21497 perioodi eest aprill 2009 summas 915,77 krooni. Arve palutakse tasuda hiljemalt 29.05.
20. a AS-i Tartu Veevärk arvelduskontole Swedpangas. Meeldetuletuses juhitakse tähelepanu, et arve mittetasumisel nimetatud kuupäevaks, on vastavalt kliendilepingule AS-il Tartu Veevärk õigus katkestada vee andmine ja heitvee ärajuhtimine. Vastavalt lepingule toimub katkestatud teenuse taastamine kliendi kirjaliku avalduse esitamisel. Ühtlasi tuleb kliendil tasuda vee sulgemise ja avamise või heitvee ärajuhtimise peatamise ja taastamisega seotud kulud 200 krooni. Kui klient tasub võlgnevuse alles pärast seda, kui AS-i Tartu Veevärk esindajad on tulnud kliendi juurde teenuse sulgemiseks, tuleb kliendil tasuda väljasõidutasu 100 krooni. Vee sulgemise ja avamisega seotud kulude mittetasumisel on AS-il Tartu Veevärk teenuse osutamine katkestada. Kui vahepeal on võlgnevus tasutud, palutakse sellest informeerida AS-i Tartu Veevärk raamatupidamist telefoni teel (tl 10, 35, 66, 70, 74, 81). Lepingu nr 159 andmetel on 16.12.
21. a munitsipaalettevõte Tartu Veevärk ja Viktor Kabonen, edasipidi abonent, sõlminud lepingu. Lepingu § 1 järgi Tartu Veevärk annab abonendile vett I grupi otstarbeks ja võimaldab kanalisatsiooni kasutamist abonendi valdusesoleval objektil Tartus, xxx. § 2 järgi tarvitatud vee ja kanalisatsiooni juhitud reovee eest toimub tasumine Tartu Linnavalitsuse poolt kehtestatud tariifide alusel. Vee edasimüümisel rakendatakse vastavaid kehtestatud tariife. § 3 3 järgi abonent tasub Tartu Veevärgile kogu tarbitud vee eest, olenemata sellest, kas osa veest müüakse edasi või mitte. § 4 järgi elanikkond tasub arved üks kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks. § 5 järgi tarvitatud vee ja kanalisatsiooni juhitud reovee koguse arvestamine toimub vastavalt veemõõturi näidule. Lepingule lisatud piiritlusakti andmetel kuulub xxx veesisend, s.h. veeühenduse kaev, ühendustorustik, veemõõdusõlm, veemõõturiga siibri või ventiiliga enne ja pärast veemõõturit abonendile Viktor Kabonenile (tl 12, 48). AS Tartu Veevärk on 23.11.
22. a esitanud Tartu Linnavalitsuse menetlusteenistusele avalduse KLI/994 milles palutakse algatada väärteomenetlus xxx kinnistu omaniku Viktor Kaboneni suhtes, kes on rikkunud Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamiseeskirjade § 11 punkti 6 ja avanud ajavahemikus 08.09.2009 kuni 09.09.2009 võlgnevuse tõttu vee-ettevõtja poolt 08.09.2009 suletud peakraani ja seoses sellega omavoliliselt vett kasutanud (tl 45). AS Tartu Veevärk vastas 19.11.
23. a kirjaga FIN/982 Viktor Kabonenile ja teatas, et xxx aadressilt on pidevalt arveid tasutud ebakorrapäraselt. Järgnevalt on ära näidatud arvete tasumised aastatel 2005-
25. a arve nr 4465 tasumise tähtaeg oli 20.02.
26. a, tasuti 18.03.
27. a; arve nr 38629 summas 732,25 krooni tasumise tähtaeg oli 20.08.
28. a, tasuti 09.09.
29. a. Kirja saatmise ajal on võlgnevus AS-le Tartu Veevärk perioodil 25.08.
30. a kuni 09.09.
31. a võlgnevuse tõttu vee sulgemise eest tekkinud kulutuste arve summas 1932,20 krooni. Arve lubati tasuda kohe, kui taastatakse teenuse osutamine. Arve tasumise õiguslikuks aluseks on Tartu linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 20 p
32. Arvete tasumisest on räägitud korduvalt telefoni teel ja seega teab V. Kabonen väga hästi, teenuse osutamise lõpetamise põhjust. (tl 49). Väljastatud hoiatusteadete nimekirjas on Viktor Kabonenile väljastatud teade nr 38816 arve nr 21497 30.04.2009 saldoga 915,77 krooni (tl 59). Saldo väljavõtte andmetel on 28.08.
33. a seisuga xxx saldo -917,75 krooni. Saldo on jäänud negatiivseks pärast 31.07.
34. a arve nr 38629 summas 732,25 krooni tasumist 09.09.2009 1650 krooni ulatuses (tl 61, 62). Viktor Kabonen on saatnud AS-ile Tartu Veevärk päringu, mis on registreeritud 18.11.
35. a. Viktor Kabonen teatab, et ta on AS-i Tartu Veevärk klient pikka aega ning probleeme ei ole olnud. Kõik arved on makstud õigeaegselt kuni
36. a suve lõpuni, kui tekkis maksmisega probleeme majanduslike raskuste tõttu. AS Tartu Veevärk reageeris sellele peagi kinnistu veeühenduse kraani sulgemisega kirjaliku etteteatamiseta. Kraan asub kinnistul ning kuulub vastavalt AS-iga Tartu Veevärk sõlmitud lepingule Viktor Kabonenile. Viidates Tartu linnavolikogu 14.09.
37. a määruse nr 37 §-dele 22 lg 1 ja 20 lg 6 avas Viktor Kabonen veeühenduse, sest teda ei olnud sulgemisest kirjalikult ette hoiatatud. Seejärel sulgeti kinnistul veekraan uuesti, samamoodi. Pärast Tartu Veevärgile vee ja reovee ärajuhtimise eest arve tasumist keerati vesi lahti. Seejärel saadeti 1932,20 kroonine arve. Arves ei olnud selgitust, mille eest tasu nõuti. Selgitust ei saanud ka pärast korduvat telefoni teel pöördumist. Vesi keerati jälle kinni. Viktor Kabonen pärib, kas tegu on seadusliku käitumisega ning mida ta peab ette võtma, et tema kinnistul ei katkestataks veeühendust enne lõpliku lahenduse saamist (tl 47). AS Tartu Veevärk on 17.12.
38. a esitanud Tartu Linnavalitsuse menetlusteenistusele avaldused KLI/1104, KLI/1102, KLI/1101, KLI/1103, KLI/1105, KLI/1106, KLI/1107, KLI/1108, mis on samasisulised 23.11.
39. a avaldusega. Avalduses märgitakse veel, et teisipäeval 15.12.
40. a Reporteri saatelõigus kinnitab Viktor Kabonen omavolilise vee avamist (tl 28, 32, 67, 71, 73, 78, 89, 94). 25.08.
41. a akti andmetel suleti 25.08.
42. a veevarustus xxx kinnistule veekraani kinnikeeramise teel, sest tarbitud teenuse eest ei ole tasutud. Vaatamata hoiatustele teenuse osutamise lõpetamiseks ei ole meeldetuletustele reageeritud (tl 68). 03.09.
43. a koostatud akti andmetel on visuaalse paikvaatluse käigus avastatud, et kinnistu xxx maakraan on omavoliliselt avatud ajavahemikus 25.
44. kuni 03.09.
45. a (tl 69). 4 03.09.
46. a akti andmetel suleti 03.09.
47. a veevarustus xxx kinnistule veekraani kinnikeeramise teel. 07.09.
48. a on tuvastatud visuaalse paikvaatluse käigus, et kinnistu xxx maakraan on omavoliliselt avatud ajavahemikus
49. kuni 07.09.
50. a (tl 72, 73). 07.09.
51. a akti andmetel suleti 07.09.
52. a veevarustus xxx kinnistule veekraani kinnikeeramise teel, sest tarbitud teenuse eest ei ole tasutud. Vaatamata hoiatustele teenuse osutamise lõpetamiseks ei ole meeldetuletustele reageeritud (tl 76). 08.09.
53. a koostatud akti andmetel on visuaalse paikvaatluse käigus avastatud, et kinnistu xxx maakraan on omavoliliselt avatud ajavahemikus 07.
54. kuni 08.09.
55. a kell 10.00 (tl 77). 08.09.
56. a akti andmetel suleti 08.09.
57. a kell 15.00 veevarustus xxx kinnistule veekraani kinnikeeramise ja kape kaane kinnikeevitamise teel. Kinnistu omanik ei ole tasunud tarbitud teenuste eest esitatud arveid, ei ole reageerinud ka meeldetuletuste peale, milles sisaldub ka hoiatus teenuste osutamise lõpetamise eest. 09.09.
58. a on kolmest isikust koosnev komisjon tuvastanud visuaalse paikvaatluse käigus, et kinnistu xxx maakraan on omavoliliselt avatud ajavahemikus
59. kuni 09.09.
60. a ja sellekohta on koostatud akt. Kraan suleti 09.09.2009 kell 15.45 kape kaane kinnikeevitamise teel (tl 28-34, 79-80). Asja lahendamisel kohaldatavad õigusnormid. Tartu Linnavolikogu
61. september
62. a määrusega nr 37 kinnitati Tartu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. Eelnimetatud eeskirja § 11 sätestab omavolilise veekasutuse ja ühenduse

(1)Omavoliliseks veekasutuseks on järgmised juhtumid: 1) vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud kliendilepingut; 2) on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid; 3) on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm; 4) veearvesti näitu on rikutud (ka külmumise/kuumenemise tõttu), moonutatud; 5) omavoliliselt on eemaldatud veearvesti või vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks; 6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või vee-ettevõtjaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul; 8) vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest.

(2)Omavoliline ühendus on mistahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepingute ning tehnilise järelevalveta.

(3)Omavolilise veekasutuse kohta koostab volikogu poolt volitatud isik või vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud.

(4)Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustorustike läbilaskevõime järgi arvestusega, et vee kiirus torustikus on 1 meeter sekundis ning vee tarbimisajaks on 24 tundi ööpäevas. Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt üks aasta (12 kuud) arvates lõikes 3 nimetatud akti koostamise kuupäevast. Eeskirja § 20. Vee andmise ja reovee vastuvõtmise piiramine või peatamine

(6)Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine ja reovee vastuvõtmine, kui klient: 1) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata; 2) ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida ja vahetada veearvestit või teha muid vajalikke töid; 5 3) ei täida linnavolikogu volitatud isiku tehtud ettekirjutusi; 4) ei täida vee-ettevõtja poolt eeskirjast tulenevalt tehtud ettekirjutusi; 5) ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni reovee laskmise tingimustest; 6) rikub kliendilepingu tingimusi. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 151. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuete rikkumine

(1)Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga omavolilise liitumise, ühisveevärgist omavolilise veevõtu, ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee omavolilise ärajuhtimise või ohtlike ainete normatiivi ületavas koguses või viisil ühiskanalisatsiooni juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga omavoliliseks liitumiseks või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavoliliseks kasutamiseks loetakse juhtumeid, kui: 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping; 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjaga lubatud eemaldamised; 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud; 4) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 5) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni; 6) näitusid on moonutatud; 7) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata. Kohtu järeldused. Kohus on tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et Viktor Kabonen kasutas ühisveevärgist vett omavoliliselt Tartu Linnavolikogu 14.09.

1. a määrusega nr 37 kinnitatud Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 11 lg 1 p 6 tähenduses. Ta avas korduvalt vee-ettevõtja poolt suletud ühenduskraani. Viktor Kaboneni karistamine vee omavolilise kasutamise eest ei ole aga otstarbekuse kaalutlustel põhjendatud vee-ettevõtja poolt veeühenduse peatamisel mittenõuetekohase käitumise tõttu. Seetõttu kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse VTMS § 132 p 3 alusel ja lõpetab väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik tunnistab tema poolt vee tarbimise eest arve tähtajaks tasumata jätmist. Tema sellekohaseid ütlusi tõendavad AS-i Tartu Veevärk arved Viktor Kabonenile ja arvete tasumise maksekorraldus. Põhjused, et arve jäi tasumata arvel raha puudumise tõttu ei ole mõjuvad. Dokumentaalsed tõendid tõendavad, et arve tasumine toimus tähtaja möödumisel kolmanda isiku, Veikko Kaboneni poolt. Põhjendamatu on teenust tarbida selle eest maksmata. Vahendeid tarbitud teenuse eest maksmiseks oli võimalik leida enne tähtaja saabumist. Vee tarbimise teenuse eest maksmise küsimuse lahendamisel tõstatas menetlusalune isik kõrvalisi vaidlus lepingu olemasolust ja vee tarbimist võimaldavate torustike ning kaevude kuuluvuse kohta. Kohus jätab tõstatatud kõrvalküsimused kaebemenetluses väärteoasja lahendamisel kõrvale. AS Tartu Veevärk ei eita lepingu olemasolu Viktor Kaboneniga, küll aga on küsimus lepingu sisus ja seaduste muutumise järel vajaduses lepingut uuendada. Vaidlused lepingu sisu ning seadmete ja ühendussüsteemide omandiõiguse üle lahendatakse lepingupoolte kokkuleppel, kokkuleppe mittesaavutamisel aga tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Viktor Kabonen tunnistab 16.12.
2. a AS Tartu Veevärk eelkäija munitsipaalettevõtjaga Tartu Veevärk sõlmitud lepingut 159, mille § 3 järgi on abonendil tarbitud vee eest tasumise kohustus. 6 See kohustus ei sõltu sellest, kellele kuuluvad ühisveevärgist vee saamist võimaldavad juhtmed ja seadmed. Viimased on vajalikud selleks, et tagada abonendile vee andmine ja vajadusel või seaduses või muudes õigusaktides ettenähtud juhtudel peatada vee andmine. Viktor Kabonen keeras veekraani lahti neljal korral. Tema vastavasisulisi ütlusi tõendavad dokumentaalsed tõendid, vee-ettevõtja, lepingu teise poole esindajate koostatud aktid. Kui ka Viktor Kabonen 25.08.
3. a vee puudumist avastades võis eksida vee puudumise põhjuses, leidis ta põhjuse ja keeras lahti ühisveevärgist tema kinnistule vee andmist võimaldava kraani. Ta oletas, et vesi on kinni keeratud kõrvaliste isikute poolt. Veeühenduse katkestamine ja selle viis, kraani kinnikeeramine kordus. Veekraani sulgemist arve tähtajaks tasumata jätmise tõttu tõendavad tunnistajate Marko Mitti ja Vaike Raagi ütlused (tl 188 pöördel – 191). avamist tõendav. Vaike Raagi ütluste järgi algas probleem peale 30.04.
4. a arve esitamist Viktor Kabonenile. Klient ei tasunud arvet. Tunnistaja on vee-ettevõtte klienditeeninduse osakonna juhataja ning suhtles Viktor Kaboneniga
5. a suve jooksul korduvalt, 10.juunil, juulis ja augustis. Lubatud tähtaegadeks 15.06.2009, 26.07.2009 ja 20.08.2009 jäi arve tasumata. Tunnistaja ütluste järgi pärast veeühenduse sulgemist 25.08.
6. a helistas V. Kabonen ja pahandas sulgemise pärast. V. Kabonen nägi ka AS Tartu Veevärk autot ja töötajaid tema krundi läheduses tegutsemas. Veeühenduse taastamiseks ei tasunud Viktor Kabonen vee-ettevõtja arvet, vaid keeras kraani lahti. Sellist tegevust on alust hinnata tahtlikuks tegevuseks. KarS § 16 lg 4 järgi isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Lepingupartnerile veeühenduse taastamiseks omapoolsete kohustuste täitmata jätmisega ja veekraani lahti keerates pidas Viktor Kabonen võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Viktor Kabonen keeras tahtlikult veekraani lahti kolmel korral, pärast veekraani sulgemist 03.,
7. ja
8. septembril
9. a. Selline tegevus on selgelt suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata. Tartu Linnavolikogu
10. septembri
11. a määrusega nr 37 kinnitati Tartu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 11 lg 1 p 6 järgi on omavoliline veekasutus ja ühendus, kui on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan. Ka ÜVVKS § 151 lg 3 p 7 järgi on selline tegevus omavoliline veekasutus. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuete rikkumine ühisveevärgist omavolilise veevõtuga on väärteomenetluses karistatav ÜVVKS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Tartu Linnavolikogu
12. septembri
13. a määrusega nr 37 kinnitati Tartu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 20 lg 6 näeb ette juhud vee andmise ja reovee vastuvõtmise piiramiseks või peatamiseks. Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine ja reovee vastuvõtmine. Selliseks juhtumiks on ka olukord, kui klient on jätnud arve maksetähtajaks tasumata. Eeskiri näeb ette vee-ettevõtjal vastava õigusega tegutseda etteteatamise kirjaliku vormi järgimise korral. Väärteomenetluses on tõendiks dokument: AS Tartu Veevärk on 22.05.
14. a meeldetuletuse nr 38816 Viktor Kabonenile, milles teavitatakse maksetähtpäeva ületanud arvest nr 21497 perioodi eest aprill 2009 summas 915,77 krooni ja hoiatatakse veeühenduse katkestamise eest. Kahtlus on selles, kas see dokument on Viktor Kabonenile kätte toimetatud. Viktor Kabonen ei tunnista meeldetuletuse saamist. Tunnistaja Marko Mitti ütluste järgi see on standardne käitumisviis kõikide klientidega, et saadetakse selline meeldetuletus (tl. 189). Ka AS-i Tartu Veevärk avaldused Tartu Linnavalitsuse menetlusteenistusele viitavad meeldetuletuse vorminõude järgimata jätmisele. Põhjendatakse Viktor Kaboneni kinnitusega omavolist Reporteri saatelõigus.. Kõrvaldamata kahtlusi tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kirjalikku etteteatamise vormi järgimata ei olnud Eelnimetatud eeskirja § 20 lg 6 järgi õigus vee-ettevõtjal vee andmist peatada ka sama paragrahvi samas lõikes punktis 1 sätestatud juhul. Olukorras, kus vee-ettevõtja ei ole järginud Tartu Linnavolikogu 14.09.2006.a määrusega nr 37 kinnitati Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 20 lg 6 järgi tegutsedes 7 nõuetekohast teatamisvormi, ei ole otstarbekas karistada lepingu teist poolt tema kohustuste rikkumise korral. AS-i Tartu Veevärk ja Viktor Kaboneni vahel on lepingulised suhted vaatamata sellele, et leping on sõlmitud ammu. Tunnistaja Marko Mitt kinnitas, et Viktor Kabonen on sõlminud Tartu Veevärgi eelkäijaga 16.12.1992.a. lepingu nr.
15. Sellised lepingud kehtivad, kui ei ole vastuolus Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusega, mis vastu võeti 1998.a. See seadus muutis veevärgi ja kliendi vahelisi suhteid. Viktor Kabonenile tehti ettepanekuid 1999.a. ja 2000.a. sõlmida uus kliendileping, aga ta ei teinud seda. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses on öeldud, et kliendid peavad sõlmima uued lepingud aga V. Kabonen ei teinud seda (tl 189 pöördel). Eeltoodust järeldub, et uue lepingu sõlmimata jätmist heidetakse ette ainult Viktor Kabonenile. AS Tartu Veevärk on 08.02.2010 saatnud Viktor Kabonenile kirja KLI 99, milles teatatakse, et tema veega varustamine on peatatud seoses võlgnevusega AS-ile Tartu Veevärk. Oma seisukoha veevarustuse peatamiseks on andnud kohalik omavalitsus, samuti on veevarustuse peatamist menetlenud Konkurentsiamet ning andnud seisukoha, et sulgemine on toimunud õiguslikult korrektselt. Kirjas tehakse ettepanek asuda konstruktiivsetesse suhetesse, et veega varustamise saaks taastada, milleks tuleb eelnevalt tasuda võlgnevus ja sõlmida kliendileping ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduses sätestatud tingimustel. Kirjas on märgitud kus ja millal saab lepingut sõlmida ning nimetatud dokumente, mida on lepingu sõlmimisele vaja kaasa võtta (tl 13). Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et 16.12.1992.a sõlmitud lepingu nr. 159 poolteks on Viktor Kabonen ja AS Tartu Veevärk. Ka lepingu teine pool ei ole eelnimetatud kirjast rohkem teinud lepingu uuendamiseks. Lepingu uuendamata jätmise tõttu on lepingupoolte suhted korrastamata ning lepingu täitmisel tekkinud olulised erimeelsused. Lepingupoolte vahel lepingu täitmises ilmnenud erimeelsused on lahendatavad poolte vahel kokkuleppena, selle mittesaavutamisel aga tsiviilkohtumenetluse korras. Ka see asjaolu, et lepingupoolte vahel on lahendamata erimeelsused, viitab otstarbekusele lahendada asju tsiviilkohtumenetluse korras, mitte karistusõiguslikult ja on põhjuseks väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Ene Muts Kohtunik 8