← Eesti

1-10-13805/8

Obsah (4)§ 76§ 75§ 78§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. novembril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-13805 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Pro

§ 76

lg 4 alusel määrata Dmitri Glavatskihhi katseaeg kandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 16.10.2012. a. Katseajal on Dmitri Glavatskihh kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx,;

  1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 8 alusel määrata Dmitri Glavatskihhile katseajaks järgmised kohustused:

  1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
  2. asuda tööle hiljemalt ühe kuu möödudes vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates;
  3. võtta osa kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalabiprogrammidest.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Dmitri Glavatskihhi katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Välja mõista Dmitri Glavatskihhilt riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu 300 (kolmsada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 06.06.2003. a otsusega kriminaalasjas nr 1-251/02 tunnistati Dmitri Glavatskihh süüdi KrK § 100 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 02.05.2001.

a Jõgeva Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-63/01 Dmitri Glavatskihhile mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aasta 5 kuu 5 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 5 kuud 5 päeva vangistust. KrK § 113 järgi lõpetati menetlus KrMK § 5 lg 1 p 6 alusel seoses leppimisega. Tartu Ringkonnakohtu 10.09.

  1. a otsusega jäeti Jõgeva Maakohtu 06.06.
  2. a otsus muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.05.
  3. a ja lõpeb 16.10.
  4. a. Tartu Maakohtu 02.10.
  5. a määrusega jäeti Dmitri Glavatskihh karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus määras, et vanglal on õigus esitada kohtule uus materjal kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamise otsustamiseks mitte varem kui 3 aasta möödumisel määruse jõustumisest. Tartu Maakohtu määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 19.10.
  6. a. Dmitri Glavatskihh on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Jõgeva Maakohtu 03.05.
  7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-76/01 KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi rahatrahviga 5 päevamäära, s.o 230 krooni. 2 Tartu Vangla leiab, et Dmitri Glavatskihhi ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Dmitri Glavatskihhi puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Kriminaalhooldaja pooldab Dmitri Glavatskihhi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuna isik kannab vangistust esmakordselt ning vabanemise korral on tal olemas elu- ja töökoht. Kohtumenetluse poolte seisukohad Dmitri Glavatskihh seletas, et ta asub elama vanemate juurde Jõgeva valda, tööd saab metallitöid tegevas firmas, mis asub Tallinnas, edaspidi soovib ta üürida korteri Tallinnas. Dmitri Glavatskihh väidab, et ei ole seda kuritegu, mille eest karistust kannab, toime pannud. Prokurör on seisukohal, et Dmitri Glavatskihhi ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada arvestades tema üleolevat suhtumist ja seda, et ta ei ole aru saanud, mida ta valesti tegi ja kui raske kuriteo toime pani. Kaitsja toetab Dmitri Glavatskihhi vabastamist, palub arvestada vangla ja kriminaalhooldaja seisukohtadega ning leiab, et kaitsealuse käitumine kohtuistungil võib olla tingitud pikaajalisest karistuse kandmisest. Kohtuniku seisukoht Dmitri Glavatskihh kannab karistust I astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt

§ 76

lg 2 punktile 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kuna Dmitri Glavatskihh asus 10 aasta 5 kuu ja 5 päeva pikkust vangistust kandma 11.05.

  1. a, on tal karistusajast kantud enam kui 2/
  2. Samuti möödus 19.10.
  3. a 3-aastane tähtaeg, millise möödumisel tekkis vanglal Tartu Maakohtu 02.10.
  4. a määruse kohaselt õigus esitada kohtule uuesti materjalid Dmitri Glavatskihhi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Seega on olemas formaalne alus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Dmitri Glavatskihhi on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Ta kannab karistust inimese tapmise eest, reaalset vangistust kannab esimest korda. Vanglas veedetud aastate jooksul on Dmitri Glavatskihhi distsiplinaarkorras karistatud kokku 29 korral. Hetkel tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, viimane pärineb 11.11.

  1. a. 16.12.
  2. a koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et viimane kodukorra rikkumine toimus 24.11.
  3. a, mil kinnipeetav suitsetas selleks mitteettenähtud kohas, piirduti preventiivse vestlusega. Vangla materjalide kohaselt iseloomustab Dmitri Glavatskihhi impulsiivus ja manipuleeriv suhtluslaad, toime pandud kuritegude tagajärgi mõistab ta osaliselt, püüdes vähendada oma süüd temast mitteolenevate tegurite olemasoluga. Selline suhtumine ilmnes selgelt ka kohtuistungil.
  4. on Dmitri Glavatskihhi suhtes kohaldatud kohtumääruse alusel tema 3 tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi. Süüdimõistetu sõnul ta käesoleval ajal mingit ravi ei saa. Vangla hinnangul on tema emotsionaalne seisund stabiilne. Vangistuse jooksul õppis Dmitri Glavatskihh alates 01.09.
  5. a keevitaja eriala, kuid alates 07.09.
  6. a kõrvaldati ta õppeasutuse ettekirjutusel õppetööst õpihuvi puudumise tõttu. Ta on omandanud põhihariduse ja õppinud riigikeelt, kuid kursust ei lõpetanud. Alates 01.09.
  7. a alustas ta õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi
  8. klassis, kuid see jäi halva õppeedukuse tõttu lõpetamata.
  9. a läbis Dmitri Glavatskihh Vihajuhtimise programmi ning sotsiaalprogrammi joovastisõltlastele. Kohus on seisukohal, et Dmitri Glavatskihhi karistuse kandmiselt vabastamine tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve alla on otstarbekas. Dmitri Glavatskihh kannab esimest korda vangistust ja on ühiskonnast olnud isoleeritud pikka aega, alates 11.05.2002, mil ta oli 20aastane nooruk, s.o üle 8 aasta. Seega on ta vangistuses olnud pikemat aega, kui oli talle KrK § 100 järgi määratud karistus – 7 aastat vangistust. Ta on karistuse kandmise viimastel aastatel oma käitumist parandanud ja suutnud järgida vangla sisekorra eeskirju. See annab aluse arvata, et ta on võimeline täitma ka käitumiskontrolli nõudeid. Kriminaalhooldaja on toetanud Dmitri Glavatskihhi tingimisi vabastamist, hinnates seega ta kriminaalhooldusele sobivaks isikuks. Kriminaalhooldus annab võimaluse mõjutada Dmitri Glavatskihhi käitumist õiguskuulekuse suunas ja samas on kinnipeetaval võimalus tõestada oma suutlikust elada seaduskuulekalt. Dmitri Glavatskihhil on vabanemise korral olemas kõik eluks vajalikud tingimused, ta asub elama vanemate juurde 4 toalisse korterisse xxx. Dmitri Glavatskihh saaks tööle OÜ xxx (vastav garantiikiri on esitatud). Süüdimõistetu töötamine Tallinnas võib mõneti küll kriminaalhoolduse teostamist raskendada, kuid ei välista seda. Dmitri Glavatskihhil on võimalik korraldada oma elu selliselt, et kõik nõuded saavad täidetud. Arvestades Dmitri Glavatskihhi väärtushinnanguid, vanglas toime pandud arvukaid distsipliinirikkumisi, kuriteo toimepanemist alkoholijoobes, peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetu distsiplineerimiseks ja uute kuritegude toimepanemise riski vähendamise eesmärgil talle katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, võtta osa kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalabiprogrammidest ja asuda tööle hiljemalt ühe kuu möödudes vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates. Kuna Dmitri Glavatskihh ei ole oma suhtumist toimepandud kuriteosse karistuse kandmise ajal muutnud, on oluline kriminaalhoolduse käigus jätkata sellealase selgitustöö tegemist. Dmitri Glavatskihhil on ärakandmata karistuse osa pikem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt

§-le 76 lg 4 katseaja pikkus määrata kandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 16.10.2012. Kui Dmitri Glavatskihh katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt

§ 76lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Vastavalt

§ 76

lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb Dmitri Glavatskihhilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.