4-10-2817/9

Väärteoasi nr. 4-10-2817 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-2817 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Tõlk Valeri Helmar Kohtuasi Aleksandr Rõžko (ik 37702200354) väärteokaebus nr 4-102817 Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 02.08.2010.a. väärteoasjas nr. 2316,10,007620 Asja läbivaatamise kuupäev 13.10.2010.a. Istungil osalenud isikud otsus kaebuse esitaja Aleksandr Rõžko kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo 02.08.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2316,10,007620 muutmata ja Aleksandr Rõžko kaebus kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo 02.08.2010.a. otsusele rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates 13.10.2010.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o. alates 25.10.2010.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik MA koostas 12.07.2010.a. väärteoprotokolli AB 1118022 Aleksandr Rõžko’le selle eest, et tema 12.07.2010.a. kella 05:55 ajal Sõle tänav 27 juures Tallinna linnas, juhtis mootorsõidukit Audi A3, reg. nr. xxx, seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,74 ± 0,05 mg/l. Nimetatud tegevusega rikkus Aleksandr Rõžko LE § 76 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 2 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanem politseileitnant Kairi Palts karistas Aleksandr Rõžko’d väärteosasjas nr. 2316,10,007620 tehtud otsusega LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga summas 15 000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6ks kuuks. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja Aleksandr Rõžko kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebaja on seisukohal, et väärteomenetluse käigus on rikutud tema õiguseid. Kaebaja esitas Põhja Prefektuurile taotluse, milles palus endale esitada menetlusaluse isiku kinnipidamise protokoll ning esialgne väärteoprotokoll, kuid politsei pole talle vastanud. Kaebuse kohaselt ei sisalda väärteoprotokoll nr AB 1118022 kohustuslikke andmeid isiku kinnipidamise kohta. Kaebaja on arvamusel, et kinnipidamise alus puudus, samuti puudus kainenemisele toimetamise alus. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta KarS § 68 lg 2 sätted, mille kohaselt kinnipidamine väärteomenetluses arvestatakse karistusaja hulka. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud, mis oleks pidanud tingima leebema karistuse, kuid kohtuväline menetleja ei ole seda arvestanud ja kaebajale määratud range karistus on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebaja on esitanud ka taotluse kutsuda kohtuistungile tunnistajad IK, AMja MA, kohus rahuldas nimetatud taotluse. 13.10.2010.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, kuid selgitas, et ta ei vaidlusta joobes sõiduki juhtimist, kuid leiab, et lisakaristus liialt range. Ka märkis ta, et talle koostati 2 väärteoprotokolli, milline asjaolu ei ole õige. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis istungil, et puuduvad andmed kahe erineva protokolli koostamise kohta, kuid isegi juhul, kui peeti vajalikuks koostada uus, ei ole see tegu õigusvastane. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-52-08, pidanud lubavaks VTMS § 68 lg 2 alusel uue protokolli koostamise, kui tekib vajadus parandusteks. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud ja karistuse mõistmisel on lähtutud seadusest. Tegemist oli ohtliku ja tahtliku teoga, varasemad karistused ei mõjunud. Kohtus tunnistajana ülekuulatud MA seletas küsimustele vastates, et töötab Kesklinna politseipatrullis. Tema ei olnud patrullis, kui kaebaja auto 12.07.2010.a kinni peeti. Tunnistaja koostas kaebaja suhtes protokolli hommikul kell 08:00, kui ta tööle tuli. Talle ei ole teada, kas varasemalt oli koostatud ka teine protokoll. Tunnistaja koostas protokolli alkoholitesti ja tunnistaja ülekuulamise materjalide pinnalt. Kohtus tunnistajana ülekuulatud IK seletas küsimustele vastates, et töötab politseipatrullis, oli patrullis 12.07.2010.a. Mäletab, et peatas kaebaja auto. Kaebaja oli nõus alkoholitesti tegema. Tunnistaja hinnangul oli kaebaja tugevasti joonud. Tunnistaja kaebaja suhtes väärteoprotokolli ei koostanud, ei oska öelda, kes koostas. Kohtus tunnistajana ülekuulatud AM seletas küsimustele vastates, et töötab Kesklinna politseijaoskonnas. 12.07.2010.a oli arvatavasti koos IK tööl. Hommiku poole peatas kaebaja auto. Kaebaja oli tugevas joobes. Tunnistaja ei mäleta, millal ja kelle poolt väärteoprotokoll koostati. Isik muutus pärast puhuma panemist agressiivseks, paigutati kainenema. Kohus kohtuistungil uuris veel ka järgmisi kirjalikke tõendeid: 2 - väärteoprotokolli (tl 26), mille kohaselt Aleksandr Rõžko juhtis 12.07.2010.a. kella 05:55 ajal Sõle tänav 27 juures Tallinnas, mootorsõidukit Audi A3, reg nr xxx, seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,74 ± 0,05 mg/l; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 28); millest nähtub, et Aleksandr Rõžko joobeseisundi tuvastamiseks kasutati 12.07.2010.a. kell 06:03 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110EST (ARAF 0036), seadme lugem 0,74 mg/l, lainedmääramatus ± 0,05 mg/l ning lõpptulemus 0,69 mg/l. - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 29), millest nähtub, et kontrollile allutatud isik on Aleksandr Rõžko (ik 37702200354) ning 12.07.2010.a kell 05.56 on indikaatorvahendit Alco Quant 6020 nr A104080 kasutades tuvastatud, et reaktsiooni näit on 0,73 mg/l, mis tähendab, et kontrolli tulemus on positiivne. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 32), millest nähtuvalt kõrvaldati 12.07.2010.a. kell 05:55 Aleksandr Rõžko mootorsõiduki juhtimiselt seoses sellega, et on alust arvata, et isik on joobeseisundis; - tunnistaja AM’i ülekuulamise protokoll (tl 31), mille kohaselt oli tunnistaja 12.07.2010.a koos IKiga autopatrullis. Kell 05:55 nägi tunnistaja tumepruuni sõidukit Audi, reg nr xxx, mis liikus parkimisplatsilt Sõle tänavale. Sõidukil oli kahtlane sõidustiil ning Sõle 27 ees peeti sõiduk kinni. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Aleksandr Rõžko, keda kontrolliti indikaatorvahendiga, mille mõõtmise tulemus oli 73 mg/l. Seejärel toimetati A. Rõžko Kesklinna Politseijaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati A. Rõžkol joove 0,74 ± 0,05 mg/l; - sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt (tl 33), millest nähtub, et Aleksandr Rõžko’le kuuluv sõiduk Audi A3 xxx paigutatakse hoiukohta aadressil Paljassaare põik 3 LS § 202 lg 1 alusel. - Kesklinna politseijaoskonnast Aleksandr Rõžko’le saadetud vastus taotlusele (tl 39), millest ilmneb, et isikule edastatakse tema kohta 12.07.2010.a koostatud joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokolli koopia; - Kesklinna politseijaoskonna vanemkonstaabli IK 05.08.2010.a ettekanne (tl 40), millest nähtub, et 12.07.2010.a olles koos AM patrullis peatasid nad kell 05:55 A. Rõžko poolt juhitud sõiduki. Isik oli alkoholijoobes ega olnud suuteline adekvaatseid ütlusi andma ega toimuvast aru saama. Seetõttu paigutati A. Rõžko Kesklinna Politseijaoskonna kambrisse kainenema, et isiku kainenedes koostada temale väärteoprotokoll ning võtta ütlused väärteo toimepanemise kohta; - väärteootsust (tl 44), mille kohaselt karistati Aleksandr Rõžko’d LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga summas 15 000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks. Otsuses on märgitud, et kohtuväline menetleja arvestab asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on väärtegu, millega isik seadus ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusalune isik omab kehtivaid karistusi liiklusalaste nõuete rikkumise eest, sealhulgas samalaadse väärteo toimepanemise eest. - karistusregistri väljavõtet (tl 45-50), millest nähtub, et Aleksandr Rõžko’d on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, sealhulgas mootorsõiduki juhtimisel alkoholi piirmäära ületamise eest. 3 Kohtu järeldused: Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, kuulanud üle tunnistajad, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et Aleksandr Rõžko tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ja tema poolt LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Samuti vastab talle mõistetud karistus ja ka lisakaristus - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks - Aleksandr Rõžko poolt toime pandud süüteo raskusele. Esmalt analüüsib kohus kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et väärteomenetluse käigus on rikutud tema õigusi põhjusel, et puudus seaduslik alus nii tema kinnipidamiseks kui kainenemisele toimetamiseks, ka koostati tema suhtes kaks väärteoprotokolli. Tunnistaja A. Magomedovi kohtus antus ütlustest nähtus, et kaebuse esitaja muutus politseis agressiivseks, oli joobes ja tema kainenemisele paigutamine oli põhjendatud. See on ka nõuetekohaselt vormistatud (tl 32-33). Kaebuse esitaja on viidanud VTMS § 44 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võetakse isikult tema kinnipidamise korral viivitamatult ütlused ning koostatakse isiku kinnipidamise protokoll või väärteoprotokoll. VTMS § 46 lg 1 kohaselt isiku kinnipidamise protokolli ei koostata, kui väärteoprotokoll koostatakse isiku kinnipidamisel ja väärteoprotokolli märgitakse VTMS § 69 lg-s 4 ettenähtud andmed. Kaebuse kohaselt ei sisalda A. Rõžko suhtes koostatud väärteoprotokoll nr AB 1118022 kohustuslikke andmeid isiku kinnipidamise kohta, samas ei ole talle aga edastatud menetlusaluse isiku kinnipidamise protokolli. Kohus selgitab siinkohal, et A. Rõžko puhul ei olnud tegemist VTMS § 44 lg-s 1 nimetatud kinnipidamisaluste esinemisega, vaid tegemist oli joobes isiku kainenemisele toimetamisega, mistõttu ei pidanud tema suhtes koostatud väärteoprotokollist ilmnema ka VTMS § 44 lg-s 1 sätestatud alused. Nähtuvalt väärteoasja toimikust (tl 39) on Kesklinna Politseijaoskonna poolt Aleksandr Rõžko taotlusele saadetud vastus, mille kohaselt on isikule esitatud tutvumiseks koopia tema kohta 12.07.2010.a koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist. Kohtus ei ole leidnud tuvastamist, et kaebuse esitaja suhtes oleks olnud koostatud 2 erinevat väärteoprotokolli, väärteotoimikus on üks protokoll, selle koostas enda ütluste kohaselt MA ning see asjaolu nähtub ka protokollist ning antud protokoll on nõuetekohane. Tunnistajate I. K ja A. M ütluste kohaselt pidasid nemad A. Rõžko 12.07.2010.a varahommikul kinni, kuid kumbki neist isikule väärteoprotokolli ei koostanud. Samuti ei tea nad, kes selle pärast koostas. Seda kinnitab ka I. Kärneri poolt 05.08.2010.a tehtud ettekanne (tl 40), millest ilmneb, et A. Rõžko toimetati politseijaoskonda kainenemisele, et talle saaks seejärel väärteoprotokolli koostada. Nimetatud asjaolud on kooskõlas ka tunnistaja M. A poolt antud ütlustega, et A. Rõžko suhtes koostas väärteoprotokolli tema, kui oli hommikul tööle saabunud. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust puudub alus nõustuda kaebaja seisukohaga, et tema suhtes koostati kaks väärteoprotokolli ning nendest ühe koopia on jäetud talle esitamata. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui kaks väärteoprotokolli tõepoolest koostati, ei ole tegemist tema õiguste rikkumisega, kuna Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-52-08 asunud seisukohale, et kui väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et 12.07.2010.a koostatud n-ö hilisem väärteoprotokoll on kaebajale teatavaks tehtud ning vastulause õigus talle tagatud. Seega on A. Rõžkole menetlusasutuse poolt edastatud tema kinnipidamist puudutavad dokumendid, mistõttu puudub alus asuda seisukohale, et A. Rõžko VTMS §-s 19 sätestatud õigusi on väärteomenetlusest puudutavate dokumentide, s. t menetlustoimingu protokolli esitamata jätmisel näol rikutud. 4 Seoses kaebaja poolt viidatud asjaoluga, et tema kinnipidamiseks ja kainenemisele toimetamiseks puudus seaduslik alus, märgib kohus järgmist. PPS § 729 lg 1 kohaselt võib politseiametnik joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu- või ööbimiskohta või kainenema arestimajja või arestikambrisse või kohaliku omavalitsuse kainestusmajja, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-98-06 rõhutanud, et joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamine politsei arestimajja või arestimaja kainestuskambrisse on võimalik juhul, kui isik võib joobe tõttu ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks. Nimetatud ohutunnuste täitmine eeldab isiku keskmist või rasket joobeastet ning sellest tulenevat agressiivset käitumist või märgatavaid koordinatsioonihäireid või orienteerumis- või liikumisvõimetust. Kolleegium rõhutas, et kainenemisele toimetamine on preventiivne, kuid samas isiku vabadusõigust oluliselt riivav vahend, mille kohaldamine nõuab kõigi asjaolude kaalumist ning kainenemisele paigutamise otsustuse põhistamist vastavas menetlusdokumendis (kainenemisele toimetamise protokollis). Kohus leiab, et käesoleval juhul olid nii seadusest kui Riigikohtu lahendist tulenevad nõuded täidetud ja Aleksandr Rõžko kainenemiselt toimetamise otsustus põhjendatud. Nimelt nähtub Põhja Prefektuuri vanemkonstaabli IKi 05.08.2010.a ettekandest (tl 40), et kuna isik, s.o A. Rõžko ei olnud suuteline andma alkoholijoobe tõttu juhtunu kohta adekvaatseid ütlusi ning aru saama toimuvast, paigutati ta Kesklinna Politseijaoskonna kambrisse kainenema. Ka väitis tunnistaja A. M kohtus,et isik käitus agressiivselt. Seega on tuvastamist leidnud, et A. Rõžko puhul esinesid mõlemad kriteeriumid, mis on nõutavad isiku kainenemisele toimetamisel nähtuvalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist tuvastati A. Rõžko’l joove 0,74 mg/l± 0,05 mg/l ning vanemkonstaabli ettekande kohaselt oli tal märgatav orienteerumisvõimetus. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja poolt viidatud seisukoht, et tema kinnipidamiseks ning kainenemisele toimetamiseks polnud alust, ei ole põhjendatud. Järgmiseks märgib kohus, et käesoleval juhul ei vaidlusta kaebaja asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit seaduses sätestatud alkoholipiirmäära ületanuna, vaid vaidlustab talle kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse raskust, kuna ei pea seda põhjendatuks. Sellest tulenevalt keskendub kohus eelkõige põhjendustele, millest tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul vastavad Aleksandr Rõžko’le määratud karistus ja lisakaristus tema poolt toime pandud väärteo raskusele. Kohus leiab, et A. Rõžko süü LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises on tõendamist leidnud väärteoprotokolli (tl 26), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl 28), indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 29), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 32) ja tunnistaja AM’i ülekuulamise protokolliga. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 1 on isiku karistamise alus tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Aleksandr Rõžko näol on tegemist isikuga, keda on ka varem korduvalt liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest karistatud. Seni mõistetud karistused pole A. Rõžko’d aga mõjutanud edasistest väärtegudest hoiduma, vaid tema rikkumised on muutunud raskemaks. Käesolev rikkumine oli oma loomult enamohtlik väärteoliik, samuti on väärteootsuses õigesti märkimist leidnud, et A. Rõžko seadis oma teoga ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Samuti on Riigikohus väljendanud lahendis nr 3-1-1-26-03 seisukohta, et positiivse üldpreventsiooni põhimõtted nõuavad riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohus leiab, et sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja asunud käesolevas asjas põhjendatult seisukohale, et lähtudes kõikidest asjaoludest KarS § 56 alusel, ka õiguskorra kaitsmise huvides tuleb Aleksandr Rõžko suhtes kohaldada ka lisakaristust, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et A. Rõžko’d on juba varem 6-kuulise sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud, kuid isikule ei ole nimetatud karistus seni piisavat mõju avaldanud. 5 Seoses kaebaja poolt rõhutatud asjaoluga, et teda on liiga karmilt karistatud, kuna puudusid raskendavad asjaolud ning teistele isikutele on sarnase süüteo eest ka kergemaid karistusi määratud, märgib kohus järgmist. KarS § 7419 lg 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada KarS §-s 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks, s.t allpool KarS § 7419 lg 3 p-s 2 sätestatud karistuse keskmist määra. Seega on põhjendamatud kaebuse esitaja seisukohad, et kohtuväline menetleja on määranud talle liigselt karmi karistuse; nimelt on Aleksandr Rõžko näol tegemist isikuga, keda on varem kõnealuses paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatud. Kohus rõhutab, et kaebaja pidi arvestama võimalusega, et tema poolt toime pandud väärteo eest määratakse karistus, mis kitsendab vastavaks perioodiks oluliselt tema mootorsõiduki juhtimise õigust ja sellest tulenevalt omab mõju ka tema ülejäänud elukorraldusele. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-40-04 rõhutanud, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - peab arvestama ka süüdlase isikut. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kõiki asjaolusid, sealhulgas Aleksandr Rõžko korduvat karistatust liiklusalaste rikkumiste eest, nende kogumis hinnates lisakaristuse määramine põhjendatud, kuna kohus on veendunud, et sellisel juhul on kõige efektiivsemalt võimalik kaebajat mõjutada edaspidistest rikkumisest hoiduma, sest kaebaja karistusregistri väljavõtte (tl 45-50) kohaselt ei ole varasemad karistused selleks seni piisavalt mõjuvad olnud. Isiku poolt LS § 7419 lg järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus kajastatud ning Aleksandr Rõžko süü tuvastamist leidnud. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Kaebuse esitajale väärteootsuses määratud rahatrahv oli sanktsiooni keskmist määra ületav ning põhjendatud, kuna isikut on ka varem korduvalt karistatud liiklusalaste sätete eiramise eest. Kuna rahatrahvid tulemusi ei andnud, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, seda nii antud isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks kui ka õiguskorra kaitsmise aspekti silmas pidades. Kohus leiab, et kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Kohtunik: 6