4-10-4218/2

Väärteoasi nr.4-10-4218 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.novembril 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-4218 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Hubolainen Tõlk Julia Griškova Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Konstantin Šljonski väärteoasi Liiklusseaduse § 7422 lg 3; §741 lg 1; § 7430 lg 1 järgi Konstantin Šljonski isikukood 38410070312, elukoht xxx, töötab E OÜ, töötaja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu – tunnistus 415 Süüdi tunnistada Konstantin Šljonski Liiklusseaduse § 7422 lg 3 § 741 lg 1 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 10 (kümme) päeva. Süüdi tunnistada Konstantin Šljonski LS § 7430 lg 1 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 4 (neli) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 21.11.2010.a. kell 15.53 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo poolt on 21.11.2010.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1189833 selle kohta, et Konstantin Šljonski 21.11.2010.a. kella 15.45 ajal Harju maakonnas, Saku vallas, Tallinna ringtee 22 km liikus Tallinn- Rapla- Türi mnt suunas. Juhtis mootorsõidukit kiirusega 254 km/h +-8 teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 156 km/h; omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust; juht eiras sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud korduvalt sinise ja punase vilkuri ning helisignaaliga. Konstantin Šljonski rikkus LE § 124 p 2; LS § 20 lg 1; LE § 5 lisa 1 tähte G nõudeid, pannes sellega toime ettenähtud LS § 7422 lg 3; §741 lg 1; § 7430 lg 1 väärteod. Kohus hoiatab tõlki KarS § 318, 321 järgi, võtab sellekohase allkirja. Kohus selgitas 22.11.2010.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19; 98 lg.5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Konstantin Šljonski kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütluste juurde. Palub karistada rahatrahviga. Palun mitte karistada arestiga, kuna on olemas töökoht ja liisingud on vaja maksta. Tema tahtis lihtsalt sõita ning oli ka eelnevalt mootorratta juba maha ka müünud. Temal on olemas B kategooria juhiload, A ei ole. Kohe ei peatunud, kuid pärast peatus. Kahetseb väga. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Konstantin Šljonski ´t tuleks karistada LS § 7422 lg 3 §741 lg 1 järgi 15 päevase arestiga ja LS § 7430 lg 1 järgi arestiga 15 päeva, kuna ületatud kiirus oli äärmiselt suur, tegu oli tahtlik ja äärmiselt ohtlik. Samuti võtta ära LS § 7422 lg 5 alusel juhtimisõigus 3 kuuks. Arvestades, et isiku tegudel oleks võinud olla rasked tagajärjed, siis on süü suur. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse LS § 7422 lg 3; § 741 lg 1; § 7430 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.2); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ( t lk.5); liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ( t lk.6); maanteeameti liiklusregistri väljavõttega (t lk.9) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Konstantin Šljonski ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Konstantin Šljonski ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Konstantin Šljonski ´it ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Konstantin Šljonski kahetsus, töökoha olemasolu ja asjaolu, et ta on varem karistamata, ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Konstantin Šljonski´ le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.LS § 7422 lg 3 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise korral on oluline vahe, millises määras lubatud sõidukiirust ületatakse. Konstantin Šljonski näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ja ohtlikkust. Rahatrahv ja sanktsiooni alammääras mõistetud arest ei omaks ilmselgelt Konstantin Šljonski suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt. Samas ei pea kohus vajalikuks mõista ka aresti maksimummääras, kuna Konstantin Šljonski on varem karistamata nii väärteo- kui ka 2 kriminaalkorras, töötab ja kahetseb toimepandut. Kohus ei pea vajalikuks ka kohaldada isiku suhtes Liiklusseaduse § 7422 lg 5 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, kuna isikut ei ole varem karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest, seega asub kohus seisukohale, et isikut on võimalik mõjutada edaspidi käituma seadusekuulekalt ka ilma lisakaristust kohaldamata.. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 7422 lg 3; §741 lg 1; § 7430 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. Kohtunik 3