KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.november 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-3192 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Märt Mättiku väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 1 ja § 7419 lg 2 järgi Menetlusalune isik Märt Mättiku (isikukood 38901260246, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht AS R ) Asja läbivaatamise kuupäev 22.november 2010.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning VTMS §-dest 29 lg 1 p 1, 83 p 2, 107-111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Märt Mättik LS § 7419 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 7 (seitse) päeva. Lõpetada väärteomenetlus Märt Mättiku suhtes LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohustada Märt Mättikut asuma kandma mõistetud karistust, aresti, hiljemalt 20.12.2010.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Märt Mättiku poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Märt Mättiku suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik P.Ingi poolt on 11.09.2010.a. koostatud väärteoprotokoll AB1209884 selle kohta, et Märt Mättik 11.09.2010.a. kella 03.55 ajal Tallinna linnas, Sõpruse pst. 200 B hoone juures, liikudes Sipelga tänava suunas juhtis mootorsõidukit Opel Omega, reg.nr. xxxseisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,58 mg/l ± 0,05 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõtmeseadmega ALCOTEST 7110 EST nr. ARAF-0031, taatlustunnistuse nr. TTRC-10-00050, samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Kirjeldatud tegevusega rikkus Märt Mättik LS § 20 lg 1; LE § 76 p 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §-de 741 lg 1; § 7419 lg 2 järgi. Märt Mättik kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse saadeti talle e-postiga, kuivõrd tavapost teel saadetud kutse tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Eposti teel saadetud kutse on isik kätte saanud, mille kohta saatis ta ka 05.11.2010.a. kinnituse Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Märt Mättiku süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetluslust isikut tuleks karistada toime pandud väärtegude eest arestiga 12 päeva, kuna eelnevatest karistustest ei ole Märt Mättik järeldusi teinud. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Märt Mättikule süüks arvatud väärtegu, milline on kvalifitseeritud LS § 741 lg 1 järgi, on tõendamata. Kohtuvälise menetleja poolt pole kohtule esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et Märt Mättikul puudub juhtimisõigus, s.t tõendeid selle kohta, et menetlusalusele isikule juhilubasid väljastatud ei ole. Väärteotoimikus olevast väärteoprotokollist AB 1209885, mis vormistati mootorsõiduki Opel Omega reg.nr. xxx valdajale ES, kes lubas Märt Mättiku autorooli, nähtuvalt ei arvata ES süüks LS § 742 rikkumist. Samuti pole ka menetlusalune isik kinnitanud oma ütlustes juhtimisõiguse puudumist. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes lõpetada väärteomenetlus LS § 741 lg 1 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 11.09.2010.a. antud ütlustega, mille kohaselt juhtis sõidukit Opel nr. märgiga xxxalkoholijoobes. Enne sõitma hakkamist tarvitas 3 pitsi viina, 3 pudelit õlut ja 2 pudelit Fizzi. Autot juhtis ligikaudu 1 tund. - Märt Mättiku suhtes 11.09.2010.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos testi väljavõttega, millistest nähtub, et 11.09.2010.a. kell 04.19 Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna konvoipolitseinik R.Viin kasutades tõenduslikku alkomeetrit DRÄGER ALCOTEST 7110 EST, tuvastas Märt Mättikul väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,58 ± 0,05 mg/l kohta, lõplik mõõtetulemus 0,53 mg/l kohta. Märt Mättik on tutvunud kõnealuse protokolliga, kinnitades seda allkirjaga. Vaatamata sellel, et isikut on teavitatud VTMS § 19 sätestatud õigustest ja kohustustest, mida kinnitab isiku allkiri tema suhtes koostatud väärteoprotokolli pöördel, puudub isiku allkiri selle kohta, et temale on tutvustatud tema õigusi 2 alkoholijoobe tuvastamisel tõendusliku alkomeetriga. - Märt Mättiku passi koopiaga. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik P.Ingi kõrvaldas 11.09.2010.a. Märt Mättiku sõiduki Opel Omega reg.nr. xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ja kuna viimase puhul oli alust arvata, et ta on joobeseisundis. Märt Mättik on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. Isik kõrvaldati juhtimiselt kuni ajaolude äralangemiseni. - Menetlusaluse isiku - Märt Mättiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärteokorras karistatud. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et menetlusalune isik oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, tuvastatud joobemääraks 0,58 mg/l ± 0,05 mg/l kohta, millist menetlusalune isik vaidlustanud ei ole. Seega on tõendatud menetlusalusele isikule süüks arvatud ja LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine s.o. mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine ja seda isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Märt Mättik kinnitas, et enne juhtima asumist tarvitas ta alkoholi, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Märt Mättiku käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et Märt Mättik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Kuna väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteo raskust, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 7 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 20.12.2010.a. Aulike Salo Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.