KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.oktoober 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-1491 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Koht

) §-d 11-17.

§ 6

lg 2 järgi kohaldatakse isiku valduses oleva tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks ATKEAS, mille § 571 kohaselt on alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab 800 sigaretti. Väärteoasjas leitud Vene ja Ukraina maksumärkidega sigarette oli kokku koguses 71660 tükki, mistõttu loeti leitud kogus kaubanduslikuks koguseks.

§ 6

lg 1 p 3 kohaselt on tubakatoodete käitlemine muuhulgas nende hoidmine kaubanduslikus koguses ja kaubanduslikul eesmärgil. Seega MO ja RA hoidsid kaubanduslikus koguses ja kaubanduslikul eesmärgil aadressil XXX, Tallinn asuva Balti Jaama turu hoones OÜ T kodukaupade poega samas koridoris asuvas ruumis Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina maksumärkidega sigarette kokku koguses 71660 tk, mille müügipakendid ei vastanud

§-de 11-17 nõuetele ja millel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid. RAl oli kehtiv karistus tubakaseaduse § 39 lg 1 järgi (Maksu-ja Tolliameti 12.06.2009.a üldmenetluse otsus nr 6-3/1244-3). MO oli karistusregistri andmeil varasemalt karistamata. Menetlusaluste isikute tegu vastas

§ 39

lg-s 1 kirjeldatud väärteo tunnustele, mille kohaselt karistatakse füüsilist isikut kaubanduslikus koguses või kaubanduslikul eesmärgil maksumärgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise eest, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 51

lg 8 kohaselt on

§-s 39 nimetatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimine kohustuslik. 06.11.2009.a koostati väärteoasjas sigarettide impordimaksude määramise taotlus, mis edastati täitmiseks Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse (PMTK) tollikorralduse osakonnale. 10.11.2009.a PMTK vastusest sigarettide impordimaksude määramise taotlusele selgus, et kõnes2 olevate sigarettide eest tasumisele kuuluvad impordimaksud seisuga juuli 2009.a on 128 875 krooni. 03.05.2010.a. koostas Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse juhtivinspektor A.Heifets menetlusaluste isikute RA ja MO suhtes väärteoasjas nr 6-3/2637 üldmenetluse otsuse, millises menetlusaluste isikute tegevus kvalifitseeriti Tubakaseaduse § 39 lg 1 järgi, koostatud väärteootsuse aluseks loeti 31.03.2010.a. väärteoasjas nr 6-3/2637-3 juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor M. M poolt koostatud väärteoprotokolli. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses leidnud, et R.A süü on suur, kuna ta pani teo toime tahtlikult, omakasu eesmärgil ning tegi seda grupis M.O . Väärteoga põhjustatud kahju on oluline KarSRS tähenduses. Esinevad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 p 1 ja 10 järgi, R.A le kohaldatud varasem karistus 10 020 krooni ei ole teda mõjutanud sarnaste väärtegude jätkuvast toimepanemisest hoidumiseks, vastutust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 järgi ei esine ning sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja leidnud, et R.A süüle vastav karistus on sanktsiooni ülempiirist kaks kolmandikku moodustav summa. Samuti on kohtuväline menetleja väärteootsuses asunud seisukohale, et ka M. O süü on piisavalt suur, et kohaldada tema suhtes karistust, märkides, et M.O on teo toime pannud tahtlikult; tegi seda grupis R.A - karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 10 järgi. Väärteoga põhjustatud kahju on oluline KarSRS tähenduses. Vastutust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 järgi ei esine. Otsuses märgitu kohaselt M. O ei ole varasemalt vastutusele võetud, mis annab alust arvata, et käesolev väärtegu on tema jaoks pigem juhuslik episood ning kohtuväline menetleja võib piirduda rahatrahviga, mis moodustab maksimummäärast kuuendiku. Samuti on väärteootsuses märgitud, et kohtuväline menetleja loodab, et selline karistus mõjutab M.O it edaspidi sarnastest süütegudest kõrvale hoiduma. Eeltoodut arvestades karistas kohtuväline menetleja MO rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni ja RAd rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 12 000 krooni. Samuti konfiskeeriti 23.10.2009.a läbiotsimise protokolliga kinnipeetud 3583 pakki s.o 71 660 tk sigarette. 10.05.2010.a. esitas RAkõnealusele otsusele kaebuse, milles palub tühistada eelpool märgitud otsus ja lõpetada tema suhtes väärteomenetlus, kuna tema teos puuduvad väärteotunnused. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja väärteo menetlemisel ja väärteoprotokolli koostamisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, eelkõige süütuse presumptsiooni põhimõtet s.t kohtuväline menetleja on koostanud väärteoprotokolli ühe ja sama etteheidetava teoga kahele isikule korraga, kuid ei ole konkretiseerinud kummagi menetlusaluse isiku rolli protokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises ja seega ei ole võimalik temal ennast kaitsta ning ta peab hakkama tõendama oma süütust ning on seega olukorras, kus tal tuleb ise välja mõelda enda roll väidetavalt toimepandud väärteos. Kuna ta ei tunne O siis ei saanud ta O koos mingit tegu toime panna. Ka ei tutvustatud talle väärteoprotokolli koostamisel menetlusaluse isiku õigusi, õiguste tutvustamise kohta on protokollis vastav märge, kuid tegelikult õigusi talle tutvustatud ei ole ja seda asjaolu kinnitab tema allkirja puudumine õiguste tutvustamine kohta. Määrusega oli antud luba läbi otsida OÜ T ruume, mida ka tehti, kuid OÜ T ruumidest midagi ei leitud. Määruses ei olnud kirjas, et läbi võib otsida mistahes ruume s.t kohtuvälisel menetlejal puudus luba läbi otsida NK OÜ, OÜ L või M. O kasutuses ja valduses olevaid ruume, seega on läbiotsimine toimunud õigusvastaselt ning tema – RA süüdistamisel ei saa tugineda õigusvastaselt saadud tõenditele. Läbiotsimine nendes ruumides oli õigusvastane, kuna läbiotsimise määruse alusel oli kohtuvälisel menetlejal õigus läbi otsida üksnes OÜ T ruume. Ruum, millisest sigaretid leiti, asus tegelikult kahe ukse taga, st, et enne seda ruumi on veel üks uks, seega tulnuks võtmetega avada 2 ust, aga mitte üks. Samuti kinnitab ta seda, et ta ei ole uste avamise juures olnud ning seega väidab ta, et ruume ei avatud temalt saadud võtmetega, kuivõrd võtmed olid ta valduses ja ruumide avamise juures ta ei viibinud, kuidas ja kas üldse lukud avati, seda ta ei tea. 3 Samuti ei nähtu väärteoasja protokollist, millisest konkreetsest võtmest ja lukust jutt käib. Tema ei ole ukselukkude avamise juures olnud, seega pole selge, millega ja kas lukk/lukud avati, sest võtit asitõendina materjalide juures pole, samuti pole võtit ega lukku/lukke kirjeldatud. Kartongkaardid ei oma asjas mingit tähtsust ning nendega ei saa tõendada kellegi süüd. Tema andis märkmetele ammendava seletuse, aga kohtuvälise menetleja arvamus ja tõlgendus märkmete kohta ei saa olla tõendiks tema süüdistamisel. Tunnistaja T ütlused ei tõenda asjas midagi, sest viimane ei ole nimetanud ühtegi konkreetset kuupäeva, isikute nimesid, väidetavalt ostetud sigarettide marke ega maksumärkide puudumist väidetavalt ostetud sigarettidel. Menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokoll on samaaegselt ning sõnasõnaliselt ühesena koostatud kahele erinevale menetlusalusele isikule, s.o tema - RAle ja MO , protokollis inkrimineeritakse mõlemale isikule ühe ja sama väärteo toimepanek absoluutselt samadel asjaoludel, seejuures ei ole väärteoprotokollis konkretiseeritud kummagi menetlusaluse isiku roll väidetavalt toimepandud väärteos. MO on 27.10.2009.a. tunnistajana ülekuulamise protokolli kohaselt kategooriliselt kinnitanud, et ta ei tunne RAt ja tema- R Akinnitab omakorda, et ta ei tunne MO , seega ühe väärteoprotokolli koostamine kahele erinevale üksteist mittetundvale isikule ning selles protokollis kahele võõrale isikule ühe ja sama väärteo toimepanemise inkrimineerimine samal ajal ja samadel asjaoludel on kahtlematult käsitatav süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumisena kohtuvälise menetleja poolt. Kõigele sellele juhtis ta ka kohtuvälise menetleja tähelepanu vastulauses, kuid kohtuväline menetleja jättis need seisukohad tähelepanuta ja alles kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses sai ta teada, milles tema – RA tema süü ja roll tegelikult seisnes. Kaebuse esitaja märgib, et vaidlustatud otsuses kinnitab kohtuväline menetleja ka ise, et ükski kogutud tõenditest ei tõenda tema – RA süüd otseselt, kuid need pidid andma veenva kinnituse, et tal võib olla sigarettidega seos. Otsuses on märgitud korduvalt, et tema ütlused ning isegi esitatud vastulause on ebausaldusväärsed, samuti on otsuses märgitud, et „et menetlusaluse isiku ütlustes ja vastulauses ilmnevate vastuolude ning tõenditevaheliste vastuolude tõttu, mis ei ole lahendatavad RAkasuks, tuleb RA ütlused tervikuna tõendikogumist välja arvata“. Kohtuvälise menetleja viimane seisukoht on absoluutselt arusaamatu ja lubamatu ning seda saab pidada niivõrd oluliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks, mis peab igal juhul kaasa tooma otsuse tühistamise, sest menetlusalust isikut valeütluste andmise eest ei hoiatata ega karistata, kuid põhimõte, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu, ei võimalda lugeda menetlusaluse isiku ütluste tõeväärtust aprioorselt teistest tõenditest nõrgemaks, sest, kui tõendiks, mille usaldusväärsus ainuüksi subjektist lähtuvalt kahtluse alla seatakse, on menetlusaluse isiku ütlused, on ühtlasi tegu süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumisega. Kui kohtuväline menetleja leidis, et tema ütluste ja teiste tõendite vahel on vastuolu, tulnuks see vastuolu menetluse käigus kõrvaldada ning selle võimatuse korral tõlgendada kahtlused tema – RA kasuks, aga mitte tema kahjuks ütlused tõendite hulgast väljajätta, sest KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada, aga käesolevas asjas ei ole isegi proovitud kahtlusi kõrvaldada, vaid tema ütluste tõendina väljajätmisega on juba ette eeldatud ta süüd. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, selgitades, et tema ei ole seotud sellega, milles teda süüdistatakse. Ta selgitas, et palus võtta sõrmejäljed, võtmed andis ta ise, kuid ta ei nõustu sellega, et teda otsiti avalikult läbi. OÜ T kuulub tema – RA abikaasale, viimane on üksi juhatuse liige ja tema on seal ametlikult tööl vist autojuhina. Tema tööülesandeks on kaupa tuua ja kui müüjat ei ole, siis viimast asendada. OÜ T sigarette ei müü, tegemist on väikse kioskiga, ladu, hoiuruume ja hoiustamispinda nendel ei ole, kõik kaup läheb kohe müüki. OÜ T rendib müügipinda, rendile andja on turg, viimasel ajal oli veel üks ruum. Balti jaama turg asub aadressil XXX. OÜ T müüb majapidamistarbeid müügiboksis nr

1. Võtme, millist kasutati toa avamisel, kust sigaretid leiti, sai ta kas endise müüja või omaniku käest. Täpselt ei mäleta ning kui see võti sobiski sellele ruumile, siis tema seda ei tea, sest kui teda sinna kutsuti, oli uks juba avatud. Need võtmed said ta ca 5 aastat tagasi, see võis olla 2004-2006.a. ja seda ruumi, 4 kust sigaretid leiti, ta varema kasutanud ei ole ja ta ei mäleta, sest see oli ammu ja seal oli palju ruume. Setõttu võib-olla ta varem ütles, et „kasutas seda ruumi, kust leiti sigaretid, kunagi ammu, umbes aasta või pool aastat tagasi“. Ta ei mäleta täpselt, kas ta konkreetselt seda ruumi kasutas, see oli ammu, aga viimasel ajal ta seda ruumi ei kasutanud. Ta ei tea, kellele kuulusid ruumid, kust sigarette leiti, ta ei tea, mida seal hoiti, vahel käisid seal ehitajad. Tema seal ruumis kunagi käinud ei ole, kui - siis võib-olla väga ammu, kui uksed olid lahti. Võtmed andis kohtuvälisele menetlejale tema ise, uksed tehti lahti ja võtmed anti talle tagasi, papitükke ta ise ei andnud, need võttis tolliinspektor ta kotist, kartongkaardile kantud tähised tähistasid kaupade kohta kantud andmeid. Seda, kas müügiruum avanes temalt leitud võtmetega, ta ei tea, ta ei näinud seda, talle öeldi, et avati tema võtmetega. Sellele ruumile, kust sigaretid leiti, tal ligipääsu ei olnud, kuna vaheukse võtit tal ei olnud. 2009.a. rikkumise ajal olid tal sigaretid teises ruumis, ta pani need lahtisesse ruumi. Kellele kuulusid sigaretid, seda ta ei tea, materjalist tuleb väljal, et Maxile. Enne seda menetlust on ta MOit turul näinud, isiklikult nad tuttavad ei ole, aga ta teab, et viimast nimetati M . OÜ T ja MOi vahel seost ei ole. Tunnistaja PK andis kohtus ütlusi selle kohta, et kaebajat teab ta S ’i nime all, sõbrad nad pole, lihtsalt nägupidi tundis viimast. Ta teab, et viimasel on kiosk, kus ta kaupleb majapidamistarvetega. Tema – PK käib turul harva, neil on seal ainult ehitusmaterjalide ladu, ise ta seal ei kauple, nad rendivad laoruume. 23.okt. 2009.a. oli tema – PKseotud Balti jaama turuga selliselt, et rentis 15.06.09.a. ühe ruumi välja MO . OÜ L ja MOi vahel oli sõlmitud rendileping, lepingus oli märgitud, et seal tohib hoida ainult kaupa, millega kaubeldakse turul, lepingus oli märgitud ka, et laos ei tohi hoida plahvatusohtlike ja kergesti süttivaid aineid ja keelatud kaupa. Sellel ruumil polnud pikka aega lukku ja siis vahepeal oli, kuid O üleandmisel ruumil lukku ees ei olnud. O temale võtit ei andnud ja ta ei küsinud seda ka viimaselt, sest kogu vastutus oli O il. Ruumi üleandmisel oli ruum tühi, lukku ees ei olnud. O paigaldas ise luku ja kõik võtmed olid viimase käes. Arvab, et viimane sai sinna mingi kasutatud luku, temale teadaolevalt seda lukku sellel uksel varem kasutatud ei olnud. Seda, kas O andis selle võtme ka kellelegi kolmandale, ta ei tea. Tehtud oli ka üldkasutatava koridori võti, laoruumi võtmeid ei olnud ei tema – PKega ka turu administratsiooni käes. Üldkasutatava koridori võti oli nende käes ja sellest tehti dublikaat O . Üldkasutatava ruumi võtmeid oli paljudel ja seda ruumi kasutasid paljud, ka kaebuse esitajal oli see olemas. Kas seda ruumi kasutas O üksi või jagas viimane seda kellegagi, seda ta ei tea, kuid lepingus oli punkt, et viimane ei tohi seda edasi rentida ilma tema – PKnõusolekuta. OÜ L on seotud OÜ-ga T selliselt, et momendil OÜ T rendib neilt laoruumi, leping lõpeb
2. oktoober - see on ruum, mis on kioski vastas. Kui leiti sigaretid, siis OÜ L ja OÜ T vahel mingit seost ei olnud. OÜ L ei olnud selle ruumi omanik, kust sigaretid leiti, see ruum kuulus Balti jaama turule, OÜ L rentis seda ja andis allrendile. Kui tema selle ruumi O rendile andis, siis oli see tühi, ta kontrollis üle, sees olid kirjutuslaudja kapp. O ütles talle, et hakkab seal hoidma raamatuid. Seda, et seal hoiti sigarette, sai ta teada siis, kui Maksuametist helistati ja teatati, et tema ruumist on leitud sigarette. Ta helistas kohe O ja küsis, viimane pidi teadma, kuidas need sinna sattusid, kuna kõik võtmed olid O i käes, ei turul ega Lil võtmeid ei olnud. Kui ta O helistas, siis viimane ei selgitanud midagi vaid ütles, et ta ei tea, et võib-olla kellelgi on võti, nimesid viimane ei nimetanud. Tunnistaja VTandis kohtus ütlusi selle kohta, et kaebajat ta ei tunne. Mida Balti jaama turult leiti, seda ta ei tea, aga ühe korra on tema sealt ostnud suitse, teist korda seda teha ei lastud. Ta ei ole kindel, kas on kaebajat kunagi näinud. Võimalik on, et ta on viimase käest sigarette ostnud ja seda eelmise aasta suvel. Seda, kas ta esimesel korral ostis sigarette kaebaja käest, selles ta kindel ei ole. Ta ei oska kirjeldada inimest, kelle käest ta suvel sigarette ostis, kuna ostes midagi ebaseaduslikku, siis näkku eriti ei vaadata, suhtlesid nemad omavahel vene keeles ja müüjaks oli meesterahvas. Sigarette ostis Balti jaama turult, seal oli üks väike kauplus, kus müüdi kööginõusid. Ta kuulis juhuslikult ühistranspordis, kuidas kaks inimest rääkisid, et odavaid suitse saab Balti jaama turult sellest poest, kus müüakse nõusid. Mis marki sigarette ta ostis, seda ta ei mäleta, ostis bloki, hinda ei mäleta, aga see oli odavam kui poes, sest talle öeldi, 5 et see on salakaup. Kui ta esimest korda ostis, siis sigaretid letil ei olnud, vaid neid tuli küsida. Otse ta ei küsinud, sest seda ei tohtinud teha. Ta küsis, et „kas Teilt võib osta sigarette“ ja kaebaja vastas talle, „kui palju ja oodake“. Ootas tema umbes 5 minutit, müüja käis sel ajal ära. Kust sigaretid toodi, seda ta ei tea, kui viimane tagasi tuli, siis olid tal sigaretid kilekotis, kauba üleandmine ja raha maksmine käis käest kätte. Teine kord, kui ta üritas sigarette osta, oli sügisel. Siis läks ta samasse poodi sisse, seal oli palju inimesi ja ta hakkas kahtlustama, et midagi on valesti. Inimesed, kes seal poes olid, kutsusid ta sisse, ta viidi koridori lõppu ja tal kästi kirjutada seletus, seda ta seal tegi. Seletuse kirjutas ta selle kohta, et miks ta sinna läks ja ta kirjutas, et läks suitsude järgi. Need inimesed olid vist politseinikud, kuigi olid kõik erariietes. Ta ei mäleta kas ja kuidas need inimesed, kes seal poes olid, esitlesid ennast, survet talle ei avaldatud. Seda, miks ta seletusse kirjutas, et ostis noormehe käest sigarette, ta ei tea. Boksi numbrit ta ise ilmselt ei teadnud, see öeldi talle, seda ütles inimene, kes temaga tegeles, võimalik, et selleks oli M . Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtus oma otsuses ja väärteoprotokollis esitatud süüdistuse juurde, märkides, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud. Maksuamet sai vihje, et kodukaupade poes, kus tegutses OÜ T , on ruumide tagaosas peidikus salasigarette. Vihjes oli lisatud, et O on kaastööline nõudepoega, otseselt seotud ei ole. Müügikohast nad midagi ei leidnud, ainult tagaruumist. Müügikohas ja kõrvaruumis polnud midagi keelatut, keelatud kaup oli tagaruumis, mis kuulus O . Otseseid tõendeid küll pole, kuigi ka kaudsete tõenditega süüdi mõistmine pole võimatu. Kaebaja käest leiti võti, mis avas ukse, kust leiti salasigarette. Läbiotsimise käigus ukse avamise ajal oli isik nende lähedal, viimasel oli võimalus vaadata, kuidas uks avati. Läbiotsimine oli vaid müügikohas, kõrvalruumides, ainult RA poolt kasutatavates ruumides, nt temalt leitud võtmega avatavates ruumides, mis otseselt OÜ-ga T ei seostu. Missugused olid OÜ T müügikoha juurde kuuluvad kõrvalruumid, seda nad konkreetselt nimetada ei oska, nimelt oli põhimüügikoht ja kaubad olid ka boksi vastas olevad ruumis. See ruum, kust sigaretid leiti, see otseselt OÜ-ga T seotud ei ole, kui siis vaid RAga, kellel oli võti, mis tähendas, et viimane kasutas seda ruumi. Õiguslikku seost ei ole. Kaebaja ütlused läksid lahku võtmete osas tunnistajate ütlustest. Kaebuse esitaja ütlused ei ole usaldusväärsed, need on teiste tõenditega kõrvutades teiste tõendite ülekaaluga kõrvaldatavad. Kaebaja on ka ise andnud vastakaid ütlusi, väites varem, et ta hoiustas seal ruumis oma kaupu, kuid kohtus väitis, et tal puudub üldse seos selle ruumiga. Kaebajalt leiti ka kaardid. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et need tähed ja numbrid tähendavad sigarettide käitlemist, kuid see on nende spekulatsioon. Suures osas klappisid tähised Eestis levinud sigarettide nimetustega ja ka sigarettidega, mis leiti. Tähtsust omab ka asjaolu, et kaebaja kandis kehtivat karistust, mis oli toime pandud sarnases olukorras, eelmisel korral kasutas viimane teist sarnast ruumi, nüüd muutis taktikat ja kasutas teist ruumi, lootes, et seekord ei leita. Kohtu seisukoht: Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et kaebuse esitaja RApoolt 10.05.2010.a. kohtule esitatud kaebus 03.05.2010.a. Maksu- ja Tolliameti väärteoasjas nr 6-3/2637 tehtud üldmenetluse otsusele on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VTMS § 123 lg 2 tulenevalt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle ja kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et otsus nr 6-3/2637-4 on jõustunud menetlusaluse isiku MOi süüdimõistmise ja karistamise osas

§ 39järgi, kuna nimetatud isik Maksu- ja Tolliameti 03.05.2010.a.

väärteoasjas nr 63/2637 tehtud üldmenetluse otsust enda süüditunnistamise kohta ei ole kohtus vaidlustanud. 6 RAkaebust menetledes on kohus tuvastanud ja jõudnud alljärgnevatele seisukohtadele: Väärteoprotokolli kohaselt käitlesid RAja MO 23.10.2010.a. XXX, Tallinnas Balti jaama turul asuvas OÜ T kodukaupade poega samas koridoris asuvas ruumis Vene Föderatsiooni ja Ukraina maksumärkidega sigarette koguses 71660 tk, millise müügipakendid ei vastanud

§-de 11-17 nõuetele ja millel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid s.t tegemist oli nõuetele mittevastavas müügipakendis olevate tubakatoodetega. Tubakaseaduse § 39 lg 1 s.o tubakatoote käitlemise korra rikkumise eest st. maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühiku ulatuses või aresti. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et 23.10.2009.a. Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti XXX, Tallinnas, Balti jaama turul asuvas OÜ T kodukaupade poega samas koridoris asuvast ruumist sigarette koguses 71660 tk, millised olid Vene Föderatsiooni ja Ukraina maksumärkidega ning mille müügipakendid ei vastanud

§de 11-17 nõuetele ja millistel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid. Vaidlus on selle üle, kas menetlusalune isik - RAoli eelpoolt märgitud kuupäeval s.o. 23.10.2009.a. seotud XXX, Tallinnas, Balti jaama turuhoones, OÜ T kodukaupade poega ühes koridoris asunud kõrvalruumiga või mitte ning kas viimane teadis või pidi teadma, mida märgitud ruumis hoiti. Samuti on kohtul tekkinud küsimus, kas kohtuväline menetleja võis 23.10.2009.a. toimetada läbiotsimist selles ruumis, kust sigaretid leiti. Käesolevas väärteoasjas puuduvad igasugused otsesed tõendid, mis kinnitaksid seda, et 23.10. 2009.a Balti jaama turult leitud Vene Föderatsiooni ja Ukraina maksumärkidega sigaretid kuulusid RAle. Ka kohtuvälise menetleja kinnitas kohtus, et ei ole ühtegi kindalt tõendit, mis kinnitaks kaebaja seost kõnealuste sigarettidega, kuid on kaudsed tõendid (kohtutoimik lk 49). Riigikohus oma lahendi 3-1-1-12-07 p-s 8 on öeldud, et Põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenev ja ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud nn in dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Alles tõendamisprotsessi lõppetapil - siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole. Vaatamata viimatimärgitule tuleb tunnistada, et kõnealuste kahtluste püsimajäämise tõenäosus on suurem siis, kui tõendite kogum hõlmab eranditult vaid kaudseid tõendeid. Käesolevas väärteoasjas on menetleja otsuses märkinud, et asjas kogutud tõendid annavad kogumis veenvalt kinnituse, et R.A on läbiotsimisel leitud sigarettidega seotud. Kuigi iseenesest ja eraldivõetuna ükski kogutud tõenditest R.A süüd otseselt ei tõenda (kartongkaardid, võti, tunnistaja V.T ütlused, R.A varasem karistatus väga sarnasel viisil toime pandud väärteo eest), ei jäta need tõendid koosmõjus vähimatki kahtlust, kas R.A on sigarettide käitlemisega seotud. R.A omas ligipääsu ruumile, kust sigaretid leiti, pidas arvestust sigarettide üle ning oli varem 7 vahele jäänud salasigarettide käitlemisega samal aadressil ning seetõttu menetleja loeb tõendatuks, et sigarettide hoidmise pani toime R.A koos M.O iga (kohtutoimik lk 17 pöördel). Menetleja arvates kaebajalt ära võetud kahel papitükil olevad lühendid tähistavad sigaretimarkide nimetusi (kohtutoimik lk 16 pöördel). Kohtu hinnangul on aga menetleja selline seisukoht meelevaldne ning seda kinnitas ka menetleja kohtus, et see on nende spekulatsioon, et need tähed tähendavad sigarettide käitlemist (kohtutoimik lk 49). Kaartitel olevate numbrite tähendust ei suutnud menetleja tuvastada (kohtutoimik lk 48). Isegi juhul, kui RApoolt tehtud märkmed tähistaksid sigaretimarke, siis igal juhul puuduvad igasugused tõendid selle kohta, need märkmed oleks kuidagi seotud sigarettidega, mis ametnike poolt leiti läbiotsimise käigus Balti jaama turult 23.10.2009.a. Tunnistaja V.T kinnitas kohtus, et ta ei ole kindel, kas on kaebajat kunagi näinud. Võimalik on, et ta on viimase käest sigarette ostnud ja seda eelmise aasta suvel. Seda, kas ta esimesel korral ostis sigarette kaebaja käest, selles ta kindel ei ole. Ta ei oska kirjeldada inimest, kelle käest ta suvel sigarette ostis. Boksi numbrit, ta ei teadnud, see öeldi talle, seda ütles inimene, kes temaga tegeles, võimalik, et selleks oli M (kohtutoimik lk 47 pöördel). Seega ei tõenda ka tunnistaja V.T ütlused RAseost käesolevas asjas leitud sigarettidega. Vastupidi - need ütlused ei kinnita ka fakti, et ka varem oli turult ostetud salasigarettide müüjaks RA. Kohus peab menetleja seisukohta selle kohta, et RAväärtegu on tõendamist leidnud faktiga, et isik on varem karistatud väga sarnasel viisil toime pandud väärteo eest, täiesti asjakohatuks, kuivõrd tõendite loetelu on sätestatud KrMS § 63 lg 1, millest tuleb lähtuda kooskõlas VTMS § 2 ja § 31 lg 1 ning isiku varasem karistatus ei saa õigusriigis kaasa tuua jätkuvalt negatiivseid tagajärgi tema edaspidises elus. Kohtu seisukoht läbiotsimise kohta on järgmine: Väärteomenetluse seadustiku §-st 2 tulenevalt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Sama põhimõtet kordab VTMS § 31 lg 1 ka tõendamise ja tõendite kogumise osas. KrMS § 91 lg 1 kohaselt läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. Käesolevas väärteoasjas nr 6-3/2637 on Harju Maakohus 22.10.2009.a. andnud Maksu- ja Tolliametile loa korraldada läbiotsimist aadressil XXX, Tallinn asuva Balti jaama turuhoones OÜ T müügikohas ja selle juurde kuuluvates kõrvalruumides, samuti korraldada läbiotsimist XXX, Tallinn Balti jaama turuhoones RApoolt isiklikult kasutatavates ruumides ning tema isiklikus sõiduautos Peugeot 307 reg nr XXX. Menetlusalune isik on järjepidevalt juhtinud nii kohtuvälise menetleja kui ka kohtu tähelepanu sellele, et tema ei ole seotud 23.10.2009.a. XXX, Tallinnas, Balti jaama turuhoones, OÜ T kodukaupade poe koridoris asunud kõrvalruumis leitud ja konfiskeeritud sigarettidega, millised ei vastanud

§-de 11-17 nõuetele ning ka ruumiga, kust sigaretid leiti. Kohus juhib tähelepanu sellele, et KrMS § 91 lg 6 kohaselt läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust, mille kohta võetakse määrusele allkiri. Vastava isiku või esindaja puudumisel peab kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja. 8 Kohtus on tunnistaja PKandnud ütlusi selle kohta, et 15.06.2009.a. rentis ta ruumi välja MOile s.t OÜ Li ja MOi vahel oli sõlmitud rendileping. OÜ L ei olnud selle ruumi omanik, kust sigaretid leiti, see ruum kuulus Balti jaama turule, OÜ L rentis seda ja andis allrendile (kohtutoimik lk 45 pöördel, 46 pöördel) Nimetatud väidet kinnitab ka väärteotoimikus olev müügikoha rendileping nr 19, mis on sõlmitud 29.12.2008.a. NKOÜ ja OÜ L vahel (väärteotoimik lk 64-65) ning rendileping nr 02, mille järgi L OÜ andis 15.06.2009.a. MOile rendile laopinna 12,0 m2 tähtajaga kuni 15.06.2010.a. (väärteotoimik lk 49-51). Seega ruumi läbiotsimise juures oleksid olnud õigustatud viibima NKOÜ või L OÜ seaduslikud esindajad või MO. Kohtuväline menetleja asus läbiotsimist teostama, eelnevalt välja selgitamata, kellele ruum kuulub või kellel on õigus seda kasutada.. Kuna OÜ-l T ja RAl puudus õiguslik seos kõnealuse kõrvalruumiga, mida kinnitas kohtus ka menetleja (kohtutoimik lk 48 pöördel), siis ei olnud õigustatud ka RAkutsumine läbiotsimise juurde, kuivõrd käesoleval juhul RAei olnud KrMS § 91 lg 6 loetelus märgitud subjektiks. Kohus asub seisukohale, et kohtuvälisel menetlejal, teostades RAsuhtes 23.10.2009.a. isiku läbivaatust, leides läbi viidud menetlustoimingu käigus menetlusaluse isiku isiklike asjade läbivaatuse käigus viimase jope taskust 3 kimpu võtmeid, koostades selle kohta ka isiku läbivaatus protokolli, ei olnud piisavaks aluseks järeldada, et RAl on/oli ruumiga, millises läbiotsimist korraldati ja millisest sigaretid leiti, mingi õiguslik seos. Toimikus oleva läbiotsimismääruse kohaselt taotleti luba muuhulgas ka RApoolt isiklikult kasutatavates ruumides (väärteotoimik lk 29). Kohtule jääb selgusetuks, millele tuginedes jõudis menetleja järeldusele, et turul paiknev ladu, mis on rendilepingu alusel antud rendile MOile, on RAisiklikus kasutuses olev ruum. Kuna menetleja oli jätnud välja selgitamata isiku, kellel oli kõnealuse ruumiga õiguslik seos, sh ruumi tegeliku kasutaja ning puudusid tõendid selle kohta, et RAseda ruumi isiklikuks otstarbeks kasutas, siis sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt toimetatud läbiotsimine ruumis, kust sigaretid leiti, oli ebaseaduslik, kuna kohus ei olnud andnud kohtuvälisele menetlejale luba läbiotsimise toimetamiseks märgitud ruumis ning kohtuvälisel menetlejal puudus õiguslik alus toimetada märgitud ruumis läbiotsimist, allutades RAt märgitud menetlustoimingule. RAon järjekindlalt väitnud, et temal puudub seos MOile renditud ruumiga ning seda ei ole suutnud ümber lükata ka kohtuväline menetleja kogutud tõenditega. Ka ei selgu materjalidest, mis põhjusel asus menetleja seisukohale, et ametiruumi, mis asub RAtöökohas Balti jaama turu hoones, tuleb lugeda isiku isiklikus kasutuses olevaks ruumiks. RAlt leitud võtme kohta, millega väidetavalt laoruumi uks avati, märgib kohus, et vaatamata sellele, et kohus peab kohtuvälise menetleja poolt 23.10.2009.a. teostatud läbiotsimise toimetamist vastuolus olevaks KrMS § 91 lg 6 sättega, peab kohus RAväidet, et tema ei olnud läbiotsimise juures ja tema ei tea, mis võtmega uks avati, paljasõnaliseks ja asjakohatuks. 23.10.2009.a. RAsuhtes koostatud isiku läbivaatuse protokollist ning läbiotsimise protokollist nähtub, et teostatud menetlustoimingute käigust leiti menetlusaluselt isikult võtmed ning viimaselt leitud võtmetega avati ka ruumi uks, kust salasigaretid leiti (väärteotoimik lk 33, 35, 36). Ühtlasi on antud fakti möönnud menetlusalune isik kohtuistungil ise ja eelpool märgitud dokumentidele on menetlusalune isik alla kirjutanud ja sellega dokumentide õigusust kinnitanud, avaldusi, märkusi lisatud ei ole (väärteotoimik lk 31). Kohus asub seisukohale, et kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et tõepoolest menetlusalusel isikul - RAl võis olla antud ruumi võti, kust eelpool nimetatud, märgitud koguses sigaretid leiti, kuid ainuüksi võtme omamine ei ole keelatud. Kaebaja väitel on ta võti juba sellest ajast, kui ta turule kauplema tuli (kohtutoimik lk 45). Tunnistaja Kovalenko ütles, et kui tema laoruumi MOile rendile andis, siis selle uksel lukk puudus ning et O paigaldas ise uksele luku, arvab, et viimane sai sinna mingi kasutatud luku, temale teadaolevalt seda lukku sellel uksel varem kasutatud ei olnud. Seda, kas O andis selle ukse võtme ka kellelegi kolmandale, ta 9 ei tea. (kohtutoimik lk 46). Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et võtme andis RAle MO, samuti ei ole tuvastatud mis asjaoludel ning mis ajast võti A käes on. Kohus peab vajalikuks märkida, et igapäevases elus on tavapärane, et töökohtades on ühe ruumi võti mitmel isikul. Kuid ainuüksi võtme olemasolu töötajal ei muuda seda ruumi tema isiklikus kasutuses olevaks ruumiks ning võtme omamine ei pane teda vastutamata ruumis toimuva eest. Kohtu hinnangul ei ole väärteomenetluses kogutud tõenditega tuvastamist leidnud asjaolu, et RAl oleks olnud märgitud ruumiga mingisugunegi õiguslik seos, samuti asjaolu, et viimane oleks antud ruumis maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatooteid hoidnud, ladustanud, edasi toimetanud kaubanduslikul eesmärgil või antud tubakatoodetega kaubelnud. Materjalide kohaselt on üle kuulatud ka teine menetlusalune isik. Kohus ei anna hinnangut tema ütlustele, kuid kohtule jääb arusaamatuks, miks ei ole kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks uurida MOi selgitust sigarettide olemasolu kohta tema poolt renditud ruumis. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ei ole usaldusväärselt tõendatud kaebuse esitaja poolt

§ 39lg 1 rikkumine.

Kriminaalmenetluse põhimõte, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse (menetlusaluse isiku) kasuks, kuulub kohaldamisele selliste kahtluste puhul, mida ei õnnestunud kriminaalmenetluses (väärteomenetluses) kõrvaldada. Antud väärteoasjas ei ole võimalik kohtuvälises menetluses ning kohtumenetluses kogutud tõenditega tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu tuleb kahtlused tõlgendada kaebuse esitaja kasuks. Väärteoasjas kogutud tõendid on vastuolulised ja lähtudes süütuse presumptsioonist tuleb RAõigeks mõista. Kohtuväline menetleja ei ole suutnud piisavalt tõendada RAõiguserikkumist, mistõttu kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku süüditunnistamine

§ 39

lg 1 alusel tuleb tühistada ning lõpetada väärteomenetlus, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused. Aulike Salo Kohtunik 10