, § 276 ning NPALS § 151 järgi Kristjan Kattai (isikukood 38605310294, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) Menetlusalune isik 18.oktoober 2010.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Kristjan Kattai kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri, esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON Juhindudes
§-dest 48, 63 lg 3, 66 lg 1, 68 lg 2, ning VTMS §-dest 29 lg 1 p 1, 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kristjan Kattai
järgi ja mõista karistuseks arest 2 (kaks) päeva Süüdi tunnistada Kristjan Kattai NPALS § 151 järgi ja mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva. Karistusaja hulka arvata Kristjan Kattai kinnipidamine ajavahemikul 08.09.2010.kell 22.50 kuni 10.09.2010.a. kell 09.40 s.o 1 päev. Ärakandmisele kuulub arest 6 (kuus) päeva.
Korraga ärakantava aresti kestus ei või olla lühem kui 3 päeva. Lõpetada väärteomenetlus Kristjan Kattai suhtes
Kohustada Kristjan Kattaid kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 03.12.2010.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Kristjan Kattai poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Kristjan Kattai suhtes sundtoomist arestimajja. Välja mõista Kristjan Kattailt ekspertiisitasu 2492 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend kaks) krooni riigituludesse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest ja see tasuda Rahandusministeeriumi arvele viitenumber
Samuti isik käitus agressiivselt karjus, lärmas ja sõimas kaaskodanikke, vehkis kätega olles avalikus kohas, eksides sellega üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning solvates oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Oma tegevusega rikkus Kristjan Kattai Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise § 3 p 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon
. Samuti on Kristjan Kattaile koostatud 24.07.2010.a väärteoprotokoll AB 1195319 selle kohta, et ta viibis 24.07.2010.a kella 00.51 ajal Tallinnas Suur-Karja 18 juures ja oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus Kristjan Kattai NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151. Harju Maakohtus andis menetlusalune isik Kristjan Kattai ütlusi selle kohta, et Vana-Viru tänavale läks koos sõbraga, sõiduautoga Mercedes. Venus klubi ees oli enne politsei tulemist 5 minutit, kui politsei tuli, olid nemad juba lahkumas. Sõbrad kutsusid teda korrale, et mine koju, varsti tuleb politsei, ta olekski lahkunud. Kakelda ega põgeneda ei tahtnud. Sõbrad muretsesid ta pärast, sest iga kord kui ta on väljas, on kohe politsei kohal. Sõbrad muretsesid, kuna tal on enne ka politseiga probleeme olnud. Politsei saabudes paluti tal autost väljuda ja siis öeldi talle, et põlvili maha, käed selja taha. Ta ei saanud aru, mille eest teda kinni peeti. Lasti gaasi, pandi politsei bussi ja viidi vist Wismarisse ja siis politseijaoskonda. Ta ei eita seadusliku korralduse eiramist, tal kästi minna põlvili ja seda ta ei teinud. Kui ta küsis, et mille eest, siis sai juba gaasi. Ta ei eiranud korraldust. Pani käed ette, et nad saaks käed kinni panna. Selle asemel anti gaasi. Temast on ajakirjanduse kaudu selline mulje tekitatud ja mis seal salata, ise on sellele kõvasti kaasa aidanud. Ta ütles politseile kogu aeg, et pange käed raudu. Pani käed ette, aga käsi ei pandud raudu. Kui teine partull tuli, siis väänati teda maha ja anti gaasi. Läks närvi, kuna polnud midagi teinud. Ta ei saanud aru, miks peab põlvili minema, ta pole kunagi sellist korraldust kuulnud. Miks ta peab põlvitama kõigi oma tuttavate juuresolekul politseinike ees. Põlvili läks ka lõpuks ise. Eelmine kord, kui teda minema viidi, siis seesama TKlükkas teda Wismari haiglas treppidesse nii, et tal oli 13 õmblust otsa ees. Avaldust ta ei teinud. Vana-Viru tänaval oli palju inimesi. Tänava peal kontakti võõraste isikutega ei olnud, kui, siis tuttavatega. Ta ei tunnista end süüdi avaliku korra rikkumises. Võib-olla rääkis kõvema häälega. 2 Ei sõimanud kedagi, võib-olla siis, kui gaasi sai. Patrulli tulemise põhjusega ei ole kursis. Kui ta on linnas, siis kõik teavad teda ja juba kutsutakse politsei. Eitab agressiivset käitumist, lärmamist ja karjumist tänaval. Oli ülemeelikus tujus, aga ei teinud midagi halba, ta ei kujutanud endast kellelgi ohtu, ümber tema olid tuttavad. Möönab, et kõvahäälne jutt võis teisi häirida. Mõlemad korrad oli tarvitanud korgijooki ehk GHB. Manustas suu kaudu. Teadis, et see oli GHB ning et see on keelatud aine. Tarvitamise põhjust ei ole. Käib ravil dr Mumma juures. Saab vitamiinisüste, mis narkootikume organismist välja ajab. 16.08.2010 leitud mefedrooni ja kokaiini, eraldi ta ei tarvitanud. Jõi ainult korgijooki, need ained võisid olla seal sees. Teeb ühiskondlikku tööd kolm korda nädalas, mis määrati karistusena eelmise rikkumise eest. Määrati 1200 tundi, üle 600 on tehtud. Vanemad aitavad teda ülal pidada. Kõik jamad on tekkinud tänu korgijoogile, tahab sellest lahti saada. Tunnistab, et on palju vigu teinud tänu korgijoogile. Hetkel käib ravil. Soovib, et kohus paneks alkoholi- ja narkokeelu, on otsustanud, et ei tarvita enam. Kahetseb väga ja edaspidi selliseid asju ei juhtu. Tunnistaja TKandis kohtus ütlusi selle kohta, et on Kristjan Kattaiga kokku puutunud tööalaselt. 15.augustil 2010.a. oli tööl välijuhina ja kuulis väljakutset, kus mees käitub agressiivselt ja on ohtlik. Väljakutse tegi klubi Venus ja üks taksojuht. Väljakutse tehti, kuna agressiivne mees klubi ees ründab inimesi. Siis, kui politsei kohale jõudis, oli isik autos ja hakkas ära liikuma. Sõitis kohale ja jõudis enne patrulli. Ta teadis, et võib olla tegu Kattaiga, kes on varem samu tegusid toime pannud. Ta eeldas, et väljakutse tehti Kattaile, kuna seal rohkem inimesi ei olnud, kes oleks agressiivsed olnud ja esimene inimene, keda ta sündmuskohal nägi, oli Kattai, kes oli musta Mercedese kõrvalistmel. Näha oli, et isik on närviline, kohe kui ta politseinikke nägi, ütles juhile, et vajuta gaas põhja, muidu peetakse kinni. Kui ta palus gaasi põhja panna, oli tema kõrval, auto aken oli lahti. Andis peatumismärguande. Auto peatus Venuse ees. Väljus Kattai, kes võttis särgi ära ja oli agressiivne. Arvestades tema käitumist ja soovi lahkuda, siis ta ei näinud seal teist võimalus, et rikkujaks oleks olnud keegi teine. Siis, kui on samasisuline väljakutse, siis eeldab, et rikkujaks on Kattai. Andis korralduse „põlvili, käed selja taha”. Autost väljus vabatahtlikult ning esimene korraldus, mis ta talle andis oli „käed selja taha“. Kohale jõudes sundis teda astuma kohe konkreetseid samme teadmine Kristjan Kattai eelmistest rikkumistest ja varasem kokkupuude Kattaiga. Tallinna kesklinnas on vaid üks inimene, kelle käitumine vastab sellisele käitumismustrile - isik on agressiivne, rebib särgi seljast ja tahab poksida. Dokumente ei tahtnud kontrollida, kuna ta tundis Kattaid. Arvab, et tema on sellistes situatsioonides objektiivne. Gaasi kasutas, kuna isik oli agressiivne, teda ei suutnud enne kinni pidada. Isik taltus peale jõu kasutamist. Siis oli just patrull tulnud. Inimesed olid kõnniteel, nad peatusid ja jälgisid. Kattai karjus „mina pole midagi teinud”, siis karjus „värdjad” ja „mina pole süüdi”. Ei tea, kellele „värdjad” oli suunatud, tema ennast solvatuna ei tundnud. Vahepeal ta nagu kuuletus, siis muutus uuesti agressiivseks, tundus et ta ei anna aru oma tegudele narkojoobe tõttu. Alkoholi- või narkojoove väljendus tema käitumises, sest ta ei suutnud keskenduda, ennast kontrollida ja oli agressiivne, ta ei allunud käsklustele, vehkis kätega, karjus, särk oli seljast ära. Ei oska kinnitada, kas tema suhtes kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Kogunes rahvahulk, Kattai väitis, et ta pole midagi teinud. Kohale jõudis teine patrull, Kattai peeti kinni. Käed pandi raudu ja saadeti teise patrulliga narkoekspertiisi. Ise hakkas uurima, kas on tunnistajaid, paljud ei tahtnud rääkida, kuna nad kartsid. Tunnistaja AUandis kohtus ütlusi selle kohta, et menetlusalust isikut on näinud, kui ta oli tööl taksojuhina ja seisis järjekorras esimesena. Umbes kell 3 lendas Mercedes märgi alt sisse Venuse klubi juurest. Noormees tuli välja, võttis särgi maha ja hakkas liiklust reguleerima, tänaval tantsima ja inimestel käest kinni võtma. Ta võttis ka Venuse klubi trepilt valgustus plafooni maha. Sellega ta midagi teha ei jõudnud, see võeti talt ära. Ta küsis turvade käest, et miks nad Kristjanit viisakalt koju ei saatnud, aga nad kõik kartsid. Kõik teavad Kristjanit, ta on legend, sõitis X5-ga vastu posti. Kõik teavad, et ta on Tai poksija, võib maha lüüa. Konkreetsed andmeid tal selle kohta ei ole. Kattai tantsis ja jooksis inimeste juurde. Ühe takso pagasnikule lõi rusikaga peale. Ta küsis selle auto juhilt, et miks ta autost välja ei tulnud, aga juht kartis, kuna 3 Kattai on Tai poksija. Politseisse helistas tema ja Venuse turvamees. Kui politsei tuli, siis nad olid juba autos ja tahtsid ära sõita. Kattai oma käitumisega teda ei tülitanud, kuna oli bussis. Oma käitumisega ta hirmutas inimesi. Ta kargas, tegi poksiliigutusi ja kutsus kolm ühele. Kõik kartsid ja värisesid seal. Teisi tülitas, kuna lendas sinna sisse ja hakkas hüppama ja kargama, see võis ehmatada inimesi. Ta ütles, et oinaparaanid kõrvale kõik, oli agressiivne, kuna osutas politseile vastupanu. Ei allunud korrale. Politsei korraldusi ei kuulnud, ta nägi vaid seda käitumise järgi. Patrulli saabudes pandi tal käed raudu, ta ei allunud korrale. Ta ei tahtnud, et ta ära viiakse. Tänaval mõne konkreetse isikuga Kattail konflikti ei olnud. Kui Kattai ära viidi, siis rahvas plaksutas politseile, et nad rahustasid Tai poksija maha, see oli suur asi. Käitumise järgi ei saanud aru, et ta oli purjus. Kattai kohapeal reguleeris liiklust, suunas autosid, rebis särgi ära ja suunas kuhu sõita, liiklus oli tihe. Tunnistaja NKütluste kohaselt ta ei tunne Kristjan Kattaid. Oli välijuht K paariline, kui tuli väljakutse. Väljakutse sisu oli, et Venuse ees märatseb keegi. Said aru, et tegu on Kristjan Kattaiga, kuna ta on juba tuntud. Bemmi Kristjan on kõikidele tuttav. Eelmisel aastal rammis ta trolliposti ja tol hetkel oli ta ka narkojoobes, ka siis ei allunud ta politseinike käsklustele. Naispolitseinikud olid sunnitud tema suhtes jõudu kasutama. Kui tuli väljakutse, siis ei öeldud, kellega tegu on, aga viimasel ajal, kui on märatsev isik ja antakse veel kirjeldus, siis sellest lähtudes arvasid, et tegi on Kattaiga. Kohale jõudes ta kohe ei näinud Kristjanit. Möödus paar minutit, ta oli autos ja tahtis ära sõita. K ütles talle, et ta tuleks välja ja paneks käed selja taha. Esimene korraldus, mille andis K Kristjan Kattaile oli „väljuge ja käed selja taha“. Kristjan Kattai väljus ise, kuid käsi selja taha ei pannud. K küsis ta nime, ei mäleta, kas Kattai vastas. Nad olid sunnitud käeraudu kasutama. Gaasi kasutamise hetke ta ei mäleta. Sai alles pärast teada, et gaasi kasutati, kuna siis oli ta ümber juba mitu politseinikku ja K istus tema peal. Gaasi kasutamise hetke ta ei näinud. K palus tal eemale minna, muidu võib Kattai liiga teha. Kui ta välja tuli, siis ta käitus ebaadekvaatselt, ta võttis seljast valge särgi ja hakkas vehkima, K andis korralduse „seis, politsei, käed selja taha ja põlvili“. Ta ei allunud korraldusele. Ta tuli küll autost välja, kuid käitus agressiivselt. Oli palju rahvast, isik vehkis kätega. K oli sunnitud ta ise vastu maad panema, panid käerauad, kuna ta ei allunud. Siis pidid gaasi kasutama. Üksi politseinik hakkama ei saanud, 4-5 inimest hoidsid teda kinni. Seejärel viidi ta autosse, mitu inimest tassisid teda autosse. Kattai kasutas K suhtes ebatsensuurseid väljendeid, konkreetselt mida, ta ei mäleta. Kattai vehkis kätega ja rääkis valju häälega, oli sellises poksimisasendis, väga ärevil. Agressiivne käitumine oli suunatud politsei poole. Enne politsei jõudmist tunnistajad ütlesid, et ta tahtis neile kallale minna, tahtis poksida või kakelda, politsei käskudele ei allunud. Kattai käitus ebaadekvaatselt, oli agressiivne, ei püsinud ühel kohal. Silmad punetasid, kuid seisis ilusti jalgadel, ei kõikunud, mis viitab narkojoobele, mitte alkoholijoobele. Rahvast oli palju. Inimesed karjusid, karjumise sisu ei mäleta, aga nad olid rõõmsad selle sõu üle, mis seal korraldati. Kui Kristjan autosse viidi, siis plaksutati, ta ei tea, kas sõu pärast või sellepärast, et korra sai majja. Kohtuvälise menetleja esindaja, esindaja leidis, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Isik oli tarvitanud narkootilist ainet ja oli eiranud politseiametnike seaduslikke korraldusi. Isiku süü on tõendamist leidnud ja vastavalt selle tuleb teda ka karistada. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid, et teda on varem karistatud rahatrahvidega ning menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud väärtegude toimepanemist, seetõttu tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma selliste väärtegude toimepanemisest edaspidi. Taotleb määrata isikule
lg 1 järgi aresti 30 päeva, kuid lugeda kinnipidamises viibitud aeg alates 08.09.2010 kl 22.50 kuni 10.09.2010 kl 09.40, so 2 päeva karistuse hulka. Seega kandmisele kuuluvaks ajaks tuleb lugeda 28 päeva, välja mõista menetluskulud, kokku 2492 krooni. Arest kanda Tallinna arestimajas, aresti asuda kandma hiljemalt 25.10.
kohaselt on avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine karistatav väärteona. Siinkohal tuleb silmas pidada, et seadusandja ei ole karistatavuse eeldusena sätestanud, et avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamine oleks süüdlasele eesmärgiks omaette. Tähtis on, et objektiivselt avalikku korda rikutakse ning seda tehakse ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikute vahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Teiste isikute rahu rikkumise all tuleb mõelda mh teiste isikute rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Samuti võib avaliku korra rikkumise alla paigutada ka eksimise üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning oma käitumisega inimväärikuse ja ühiskondliku moraalitunde solvamise. „Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ § 3 p 1 kohaselt on keelatud lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida alasti avalikus kohas või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Avaliku korra rikkumisena saab isiku käitumist kvalifitseerida, kui sellega kaasneb avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumine või üldise ühiskondliku moraali riivamine. Avaliku korra rikkumisena saab vaadelda vaid tegu, millega rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Kohtule esitatud väärteoprotokolli sisukirjeldusest nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette agressiivset käitumist, karjumist, lärmamist ja sõimamist avalikus kohas. Kristjan Kattaile süüks arvatud
järgi inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud kohtus tunnistajana ülekuulatud AU ütlustega, kes väitis, et oma käitumisega menetlusalune isik hirmutas inimesi. Ta kargas, tegi poksiliigutusi ja kutsus kolm ühele. Kõik kartsid ja värisesid seal. Teisi tülitas, kuna lendas sinna sisse ja hakkas hüppama ja kargama, see võis ehmatada inimesi. Kattai oma käitumisega teda ei tülitanud, kuna ta oli bussis. Kohus järeldab, et seega häiris Kristjan Kattai käitumine ka kodanikku (AU), kes istus oma sõidukis ja keda menetlusalune isik otseselt ei tülitanud. Seega oli AUtäiesti kõrvaline isik. Vaatamata sellele oli ta sunnitud pöörduma politsei poole abi saamiseks. Kuigi Kristjan Kattai väitis, et ta oli tänaval oma tuttavatega, siis võõrale inimesele, kelleks oli AU, ei olnud aru saada, et tegemist on tuttavatega. Ka oma tuttavatega kõvahäälne suhtlemine võib häirida kolmandaid isikuid. Ning antud juhul kinnitas ka Kristjan Kattai kohtus, et oli ülemeelikus tujus ja möönis, et kõvahäälne jutt võis teisi häirida. Ka kohtus vaadatud videosalvestiselt on näha, et Kristjan Kattai jooksis sihipäratult inimeste vahel ringi ning tema käitumine oli ettearvamatu. Avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Koht, kus Kristjan Kattai eksis heade kommete vastu, oli Vana-Viru tänav s.t avalik linnaruum ja kõigil isikutel oli sinna vaba juurdepääs. Seega oli tegemist avaliku kohaga ning Kristjan Kattai oleks pidanud arvestama oma käitumismudeli valikul ka teiste, samas kohas viibivate, isikute huvidega. Seega on tuvastamist leidnud, et tänaval kõvahäälselt karjuva isiku jooksmine ühest tänava äärest teise kaaskodanike vahel ilma eesmärgita võis häirida teisi isikuid, mistõttu tuli abi saamiseks politsei poole pöörduda. Kohtu hinnangu Kristjan Kattai poolt kirjeldatud ebaadekvaatest käitumist võib pidada heade kommetega vastuolus olevaks. Narkootikumide tarvitamisest tingituna ei pruukinud Kristjan Kattai ise sündmusi objektiivselt tajuda. Nagu nähtub tema ütlustest, on kõik tema jamad tekkinud tänu korgijoogile. Kuigi menetlusaluse isiku tegevuse eesmärgiks ei olnud avaliku korra rikkumine, kasvas see tegevuse koha ja laadi spetsiifika tõttu selleks üle. Seega on Kattai poolt süütegu toime pandud kaudse tahtlusega. 6 Kuigi menetleja on protokollis märkinud, et Kristjan Kattai rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise § 3 p 1 , siis võib aru saada, et tegelikult menetleja on silmas pidanud „Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõudeid“ ning tegemist on ebatäpsusega. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et on tõendatud, et Kristjan Kattai rikkus avalikku korda ja eksis heade kommete vastu, so rikkudes „Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ § 3 p 1 pani toime
Kristjan Kattaile arvatakse süüks ka PPVS § 3 lg 1 p 1 rikkumist, mille eest võetakse vastutusele
Riigikohus on lahendi 3-1-1-38-07 p-s 12 märkinud järgmist: Selgitamaks, mida tähendab "võimuesindaja korraldus"
Paragrahv 276 paikneb karistusseadustiku
järgi karistada, olema vahetu ajalis-ruumiline seos võimuesindaja poolt toimetatava menetlustoiminguga või mingi avalikku korda või teiste isikute õigushüvesid ähvardava ohuolukorra kõrvaldamisega. Selline ohuolukord peab olema korralduse andmisel juba olemas või vahetult ees seisma. Samad seisukohad on leidnud väljendust ka Riigikohtu lahendi 3-1-1-68-98 p-s 6.1, mille kohaselt Karistusseadustiku § 276 näeb ette vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest. Väärteokoosseisu eesmärk on kindlustada avaliku võimu teostamise tõhusus ehk tagada, et võimuesindaja poolt haldus- või süüteomenetluse raames antud korraldus, mis on suunatud menetlustoimingu tegemisele või konkreetse ohuolukorra likvideerimisele, saaks korralduse adressaadi poolt vahetult täidetud. Võimuesindaja korraldusel, mille eiramise eest on võimalik isikut
järgi karistada, peab olema vahetu ajalis-ruumiline seos võimuesindaja poolt toimetatava menetlustoiminguga või mingi avalikku korda või teiste isikute õigushüvesid ähvardava ohuolukorra kõrvaldamisega. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et selleks ajaks, kui politseinikud Vana-Viru tänavale jõudsid, oli Kristjan Kattai juba autosse istunud, et lahkuda. Nimetatud fakti kinnitasid nii menetlusalune isik, kui ka tunnistaja Taavi K, kes ütles, et siis, kui politsei kohale jõudis, oli isik autos ja hakkas ära liikuma. Sama väitis ka tunnistaja AU öeldes, et kui politsei tuli, siis nad olid juba autos ja tahtsid ära sõita. Tunnistaja NK ütluste kohaselt ta kohale jõudes kohe ei näinud Kristjanit. Möödus paar minutit, Kattai oli autos ja tahtis ära sõita. Kristjan Kattaile süüks arvatud
§-s 276 ettenähtud väärteo objektiivne koosseis eeldab selle tuvastamist, et korralduse andjaks oli võimuesindaja ja et tema korraldus oli seaduslik. Korralduse õiguslik alus peab tulenema seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Käesoleval juhul on viidatud PPVS § 3 lg 1 p 1, mille järgi politsei ülesanneteks on: avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine, kui see ülesanne ei ole muu seadusega antud muu haldusorgani pädevusse või kui pädev haldusorgan ei saa õigeaegselt seda ülesannet täita. 7 Nagu kohus juba eelnevalt märkis, oli Kristjan Kattai politsei saabudes juba sõidukis. Mingisugust keelatud tegu tema poolt enam toime ei pandud. Igasugune tegevus, mis võiks mingil moel kaaskodanikke häirida, oli tema poolt lõpetatud. Antud fakt on tõendamist leidnud ka videosalvestiselt nähtuga, kus on näha, et menetlusalune isik on juba üle minuti olnud sõbraga autos, enne kui saabub politseiametnik autoukse juurde. Kuna võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise puhul on tegemist tegevusetusdeliktiga, siis peab tuleb tuvastada, kas see korraldus oli täitjale arusaadav ning kas ajavahemik oli piisav selle korralduse täitmiseks. Kristjan Kattai ütluste kohaselt politsei saabudes paluti tal autost väljuda ja siis öeldi talle, et põlvili maha, käed selja taha. Ta ei saanud aru, mille eest teda kinni peeti. TK ütluste kohaselt väljus Kristjan Kattai autost vabatahtlikult ning esimene korraldus, mis ta talle andis oli „käed selja taha“. NK ütluste kohaselt oli esimene korraldus, mille andis K Kristjan Kattaile „väljuge ja käed selja taha“. Isik väljus ise, kuid käsi selja taha ei pannud. Seega langevad eelpool nimetatud isikute selgitused kokku selles osas, et isik väljus ise vabatahtlikult autost. Kohtule jääb arusaamatuks, miks anti isikule, kes vabatahtlikult täitis korraldust autost väljumiseks, käsk „käed selja taha“ olukorras, kus isik käitus täiesti adekvaatselt ning reageeris temale antud korraldusele nõuetekohaselt. Kohale saabunud patrull teostas politsei järelevalvet PPVS § 71 lg 1 mõistes, kus politsei järelevalve on politsei tegevus ohu ennetamisel, tõrjumisel ja korrarikkumise kõrvaldamisel. Mida TK korralduse „käed selja taha“ andmisega püüdis tagada, kas ohtu ennetada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada või tegi seda hoopis sama seaduse §-st 723 tulenevalt (isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine), kuna isik viidi hiljem narkoekspertiisi, see väärteoasja materjalidest ei selgu. Samuti ei selgitanud korralduse andja ka menetlusalusele isikule kohapeal põhjust, millest tulenevalt konkreetse korralduse täitmine on vajalik. Seega on arusaadav menetlusaluse isiku reaktsioon ja ärritumine eelpool nimetatud käsu peale. Teine käsk, mida väärteoprotokolli kohaselt Kristjan Kattai ei täitnud oli „Põlvili maha“ Tunnistaja K ütluste järgi andis ta korralduse „põlvili, käed selja taha”. Põlvili laskumise korraldust kinnitab ka tunnistaja K. Kattai ütluste järgi ei saanud ta aru, miks peab põlvili minema, ta pole kunagi sellist korraldust kuulnud. Miks ta peab põlvitama kõigi oma tuttavate juuresolekul politseinike ees. Põlvili läks ka lõpuks ise. Kohtu hinnangul peab politseiametnik juhinduma oma tegevuses ka PPVS § 75, mis kohustab isikut järelevalvemenetluses kohtlema tema au teotamata ja inimväärikust alandamata. Käesoleval juhul leiab kohus, et puudus alus isiku põlvili sundimiseks. Politseiniku selline korraldus oli põhjendamatu. Kuna Kristjan Kattai ja TK vahel oli tekkinud juba konflikt, siis kohtu hinnangul oli ilmselgelt tegemist politseiametniku poolt üle reageerimisega. Mis eesmärki nimetatud korralduse andmine endas kandis, pole teada. Selleks, et isikul käed raudu panna, selleks ei ole vaja teda sundida põlvili laskuma. Kohus leiab, et tänaval põlvili laskumine poltseinike ees tuttavate nähes on alandav. Nähtuvalt salvestiselt, siis Kristjan Kattai seda lõpuks ikkagi tegi. Seega leiab kohus, et välijuht TK korraldused “Politsei, käed selja peale!“, „Põlvili maha!“ ei olnud objektiivselt seaduslikud. Seda ei muuda ka asjaolu, et Kristjan Kattail oli reaalselt neid võimalik täita. Vaidlus puudub selle üle, et Kristjan Kattai suhtes kasutati politsei erivahendit käeraudu ning ka gaasi. Kohtu hinnangul oli gaasi kasutamine põhjendamatu olukorras, kus Kattaiga tegeleb 3-4 politseinikku, nagu nähtub salvestiselt ning isikule on pandud käerauad. Nimetatud fakti kinnitavad menetlusaluse isiku sõnad „kui tuli teine patrull, siis väänati mind maha ja anti gaasi“. 8 Seda kinnitavad ka tunnistaja TK sõnad, et ta kasutas gaasi, kuna isik oli agressiivne, teda ei suutnud enne kinni pidada. Isik taltus peale jõu kasutamist. Siis oli just patrull tulnud. Tunnistaja NK ütluste kohaselt ta gaasi kasutamise hetke ta ei mäleta. Sai alles pärast teada, et gaasi kasutati, kuna siis oli ta ümber juba mitu politseinikku ja K istus tema peal. Samuti tunnistas K, et K oli sunnitud Kattai ise vastu maad panema, panid käerauad, kuna ta ei allunud. Siis pidid gaasi kasutama. Üksi politseinik hakkama ei saanud, 4-5 inimest hoidsid teda kinni. Seega on eelpool nimetatud tunnistajate ja Kristjan Kattai ütlustega leidnud kohtus tuvastamist asjaolu, et Kristjan Kattai suhtes kasutati gaasi peale seda, kui tema käed olid käeraudadesse pandud. Sellise meetme kasutamine ei olnud põhjendatud. Ka ei rääkinud kohtus keegi sellest, et isikut oleks eelnevalt enne sunni rakendamist hoiatatud. Kohtul on alus arvata, et kogu konflikt Kristjan Kattai ja politseinik TK vahel sai toimuma, kuna kumbki neist ei käitunud erapooletult. Kristjan Kattai sõnul eelmine kord, kui teda minema viidi, siis seesama TKlükkas teda Wismari haiglas treppidesse nii, et tal oli 13 õmblust otsa ees. Ka TKkinnitas kohtus, et teab Kattaid tööalaselt. Väljakutset kuuldes ta teadis, et võib olla tegu Kattaiga, kes on varem samu tegusid toime pannud. Ta eeldas, et väljakutse tehti Kattaile. Siis, kui on samasisuline väljakutse, siis eeldab, et rikkujaks on Kattai. Kuna seal rohkem inimesi ei olnud, kes oleks agressiivsed olnud ja esimene inimene, keda ta sündmuskohal nägi, oli Kattai, kes oli musta Mercedese kõrvalistmel. Näha oli, et isik on närviline, kohe kui ta politseinikke nägi, ütles juhile, et vajuta gaas põhja, muidu peetakse kinni. Kui ta palus gaasi põhja panna oli tema kõrval, auto aken oli lahti. Seega järeldab kohus, et kõnealuste isikute suhtlemise viis on kantud varasematest isiklikest negatiivsetest kogemustest. Kohus ei pea tõeseks TKütlust selle kohta, et seal rohkem agressiivseid inimesi ei olnud ja esimene inimene keda ta sündmuskohal nägi oli Kattai, kuna tunnistaja K ütles, et kohale jõudes ta kohe ei näinud Kristjanit. Möödus paar minutit, Kattai oli autos ja tahtis ära sõita. Kuna ka TKkinnitas, et kui politsei kohale jõudis, oli isik autos ja hakkas ära liikuma, siis ta ei saanud kuidagi näha Kristjan Kattaid agressiivselt käitumas. Ka videosalvestiselt nähtuvalt ei käitu menetlusalune isik autos selliselt, mis ohustaks kedagi. Seega ei vasta TKütlused selle kohta, et koheselt oli näha, et agressiivselt käituvaks isikuks oli Kristjan Kattai, tegelikkusele. Kuigi tunnistaja K väitis, et suudab olla sellistes situatsioonides objektiivne, siis kohtu hinnangul K antud olukorras seda ei olnud. T.K kinnitas ise kohtus, et kohale jõudes sundis teda astuma kohe konkreetseid samme teadmine Kattai eelmistest rikkumistest ja varasem kokkupuude Kattaiga. Dokumente ei tahtnud kontrollida, kuna ta tundis Kattaid. Kuna kohtu arvates läks välijuht kohapeale arvamusega, et rikkujaks on Kattai, siis sellest teadmisest lähtuvalt asus ta ka kohapeal tegutsema, mis tähendab, et kui rikkujaks oleks olnud mõni teine isik, siis välijuht K tegutsemine oleks olnud teistsugune. Kuivõrd tunnistaja U väitis kohtus, et kõik teavad Kristjanit, ta on legend, sõitis X5-ga vastu posti ning kõik teavad, et ta on Tai poksija, võib maha lüüa ja tunnistaja K ütles, et kohale saabudes said nad aru, et tegu on Kristjan Kattaiga, kuna ta on juba tuntud, Bemmi Kristjan on kõikidele tuttav, eelmisel aastal rammis ta trolliposti ja tol hetkel oli ta ka narkojoobes, siis kohtu hinnangul on Kristja Kattai puhul tegemist meedia abil stigmatiseeritud isikuga, kellesse suhtuvad eelarvamusega ka võõrad inimesed. Seega pole välistatud, et samas situatsioonis oleks asjasse mittepuutuvate isikute reaktsioon olnud teistsugune, kui tegemist oleks olnud neile täiesti tundmatu isikuga, kelle kohta taustinformatsioon oleks puudunud. Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist ei olnud seadluskiku korraldusega, mida Kristjan Kattai eiras, siis puudus tal kohustus seda ka täita, mistõttu tuleb tema suhtes väärteomenetlus
9 Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud Kristjan Kattai käitumises NPALS § 151 ja
Kohus peab põhjendamatuks kohtuvälise menetleja taotlust karistada Kristjan Kattaid
Kohtu hinnangul on menetleja seisukoht, mille kohaselt on narkootilise aine tarvitamise ja avaliku korra rikkumise korral tegemist ideaalkogumiga, väär. Tegevused, millega mõlemad väärteokoosseisud täideti, ei ole olemuselt sarnased. Väärteoprotokollides sisalduva teokirjelduse kohaselt arvati menetlusalusele isikule süüks avaliku korra rikkumine ja narkootilise ja psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine. Väärteoprotokollide kohaselt on isik rikkunud „Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ § 3 p 1 sätestatut ning NPALS § 3 lg 1. Kohus leiab, et need väärteod on suunatud erinevate õigushüvede vastu ja ei ole kantud ühisest tahtlusest ning ei ole ka ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine paistaks objektiivselt vaadeldavana ühtse, kokkukuuluva teona. Seetõttu tuleb käesolevas asjas vaadelda menetlusaluse isiku käitumist erinevate käitumisaktidena, mitte objektiivselt ühe teona. Eeltoodust tulenevalt juhindub kohus karistuste määramisel
Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse isiku puhtsüdamlikku kahetsust, mida ta kohtuistungil väljendas. Karistust raskendavad asjaolud
Kohus on seisukohal, et arvestades varasemaid arvukaid väärtegude toimepanemise eest karistuseks mõistetud rahatrahve ning menetlusalusel isikul kindla sissetuleku puudumist, ei ole tema järjekordne rahatrahviga karistamine otstarbekas. Kuna aga isikut on varem samalaadsete väärtegude eest karistatud vaid rahatrahvidega, mitte arestidega, siis ei põhjendatud esmase aresti määramisel kohaldada aresti maksimaalse pikkusega. Arest on kõige raskem füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatav karistus, kuivõrd sarnaselt kuriteo eest kohaldatava vangistusega seisneb ka arest süüdlaselt karistusena vabaduse võtmises. Seetõttu kujutab arest endast raskemat karistust võrreldes rahatrahviga ja selle esmakordsel kohaldamisel võib see olla lühiajaline. Kohus määrab NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest aresti kestvusega 5 päeva ning
Kohus ei nõustu ka menetleja taotlusega arvata Kristjan Kattai karistusest maha 2 päeva, mis isik oli kinni peetud. Vastavalt
Nähtuvalt Kristjan Kattai kinnipidamise protokollist oli ta kinni peetud ajavahemikul 08.09.2010.a. kell 22.50 kuni 10.09.2010.a. kell 09.40 s.o 35 tundi, mis vastab 1 päevale arestile. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Tähtaja määramisel arvestab kohus menetlusaluse isiku kohustusega teha ÜKT. Kohus määrab tähtajaks 03.12.2010.a. Samuti annab kohus võimaluse kanda karistus ära osade kaupa, et isik saaks korraldada oma kohustusliku töö tegemist. Samuti tuleb Kristjan Kattailt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduvad ekspertiisitasud Aulike Salo Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.