4-10-2918/3

Väärteoasi nr. 4 – 10 - 2918 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. novembril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: MB kaebaja esindaja: kaitsja Maano Saareväli kohtuvälise menetleja: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Reeli Lind osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. novembril 2010 a. kaebaja esindaja kaebust Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega nr. 10019595 MB suhtes mõistetud rahatrahvi, summas 5400 krooni, tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja esindaja kirjeldab, et 20.08.2010 a. otsusega karistati isikut Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005 a. määruse nr. 16 „ Taksoveo ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskiri „ p. 10.1.12 nõuete rikkumise eest ÜTS § 54 – 2 lg. 1 järgi rahatrahviga 5400 krooni selle eest, et ta ei täitnud juhi kohustust anda taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungit, millele on märgitud vedaja nimi, registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg, tariifid, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud tariifide lõikes ning üldmaksumus. Rikkumine seisnes selles, et menetlusalune isik, osutades taksoteenust ei väljastanud sihtkohta jõudes taksoteenuse kasutajale O. G taksomeetri printeril trükitud kviitungit. Menetlusalune isik leiab, et tema tegevuses puuduvad väärteo tunnused. Ta ei keeldunud ütluste andmisest, sest tema lause „ …, et kõik kliendid saavad minu käest tšeki „. Kaitse leiab, et see ei ole ütluste andmisest keeldumine. Ülekuulamise protokollist ei nähtu, et oleks veel täiendavaid küsimusi esitatud. Toimiku analüüsist nähtub, et kohtuväline menetleja on lähtunud ainuüksi ühele tõendile – s.o. tunnistaja ütlustele selle kohta, et talle ei antud sõidu eest kviitungit. Kaitse leiab, et on alust kahelda tunnistaja heausksuses. Tunnistaja võib olla huvitatud menetlusalust isikut süüstavate ütluste andmisest. Selline motiiv võib peituda tunnistaja meelepahas tunnistaja jaoks liigkõrge taksoteenuse hinna osas. On tähelepanuväärne, et kuigi väidetav väärtegu leidis aset 24.02.2010 a., alustati väärteomenetlust alles 12.04.2010 a. tunnistaja poolt 09.04.2010 a. antud ütluste põhjal. Tunnistaja on oma ütlustes märkinud, et sai hiljem teada, et kui kviitungit ei anta, ei pea sõidu eest üldse maksma. Samuti pidas taksoteenuse hinda kõrgeks. Samuti on piisavalt alust kahelda, kas tunnistaja viibis kviitungi kättesaamise ajal üldse menetlusaluse isiku sõidukis. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et taksol, millega sihtkohta sõitis, oli katusel kollane ilma kirjeteta plafoon ning esiustel logod puudusid. Juht võis olla 48-56 aastane. Tunnistajale öeldi, et sellist sõidukit taksona registreeritud ei ole. Menetlusaluse isiku taksol on musta värvi taksokirjaga plafoon ning mõlemal esiuksel taksologod. Juht on 71 aastane. Sõiduk on registreeritud taksona ja väljastatud sõidukikaart taksoveoks. Taksoveo eeskirja kohaselt on taksojuht kohustatud andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungi. Sõitjal õigus selline kviitung saada. Kaitsja tõstatab küsimuse, kuidas käituda kui klient peale taksojuhile raha andmist lahkub koheselt taksost kviitungit ootamata. Tunnistaja on ütlustes väitnud, et seoses tööle kiirustamisega oli kiire. Peale arve maksmist jooksis ta kiiresti tööle ja kviitungit ei taibanud ta ka ise küsida. Kuivõrd tunnistaja loobus oma õiguse teostamisest, vabanes tunnistajat sõidutanud taksojuht ka kviitungi väljastamise kohustusest. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VtMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Kohtuistungil kaebaja esindaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebaja esindaja kaebusega. Tallinna Volikogu määrus nr. 16 sätestab kohustuse anda kliendile trükitud kviitungi taksosõidu eest tasumisel. Seaduse mõte on selles, et klient peab selle kviitungi saama ja kui taksojuht ei esita kviitungit, siis klient küsib seda. Antud juhul ei antud kviitungit, mis tähendab, et taksojuht rikkus seadusega kehtestatud kohustust. Kaebaja poolt toimepandud väärtegu on tõendatud. Kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus muutmata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kohtuvälise menetleja poolt vormistatud väärteoprotokolli kohaselt MB 24.02.2010 a. rikkus autojuhina taksoveo eeskirja nõudeid selle-ga, et ei täitnud taksojuhi kohustust anda taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungit. Sõitja tasus taksomeetri näidu alusel 185 krooni, kuid juht ei väljastanud sihtkohta jõudes taksoteenuse kasutajale G taksomeetri printeril trükitud kviitungit. Seega rikkus Tallinna Linnavolikogu määrus nr. 16 nõudeid ning pani toime ÜTS § 54 – 2 lg. 1järgi kvalifitseeritava teo. Tunnistaja O G poolt tunnistajana 09.04.2010 a. antud ütlustest nähtub, et ta töö-tab Kristiine keskuses ja 24.
3. oli vaja tal tööle sõita. Riigipüha puhul oli liiklus harvem ja ta sõitis bussiga Silikaadi peatuseni, et taksoga tööle sõita. Tal oli väga kiire ja peatuses olnud tak-soga reg. nr. XXX sõitis tööle. Ta istus takso tagaistmele ja märkas tagaukse klaasile sisse-poole kinnitatud hinnakirja, mille järgi sõidu alustamise tasu 75 krooni ja kilomeetri hind 18 krooni. Ei märganud taksojuhi pildiga dokumenti. Taksol oli sisselülitatud taksomeeter ja sõidu lõpus taksomeetri arve 185 krooni. Tavaliselt on samal marsruudil arve 68 – 72 krooni. Takso-juht oli umbes 48-56 aastane ilma juusteta. Arve maksis aga kviitungit talle ei antud ja ise ei tai-banud seda ka küsida ning jooksis kiiresti tööle. Takso katusel oli kollane ilma kirjeteta plafoon ja esiustel ei olnud mingeid logosid ega kaubamärke. Ta helistas tarbijakaitsesse ja öeldi, et hin-nad on igal firmal erinevad. Seejärel ta helistas firmasse, kus öeldi, et tegemist ei ole registreeri-tud taksoga. Hiljem sai teada, et ta ei oleks pidanud üldse selle sõidu eest maksma, kuna talle ei väljastatud taksomeetrist prinditud kviitungit. Kohtuvälise menetleja otsusega üldmenetluses B süü on kinnitust leidnud G poolt tunnistajana antud ütlustega samuti veel tõendatud väljavõttega Tallinna Taksoregistrist, millest nähtub, et B sõidukile reg. nr. XXXon välja antud kehtiv sõidukaart takso-veoks ja veel sellega, et isik keeldus ütluste andmisest. Väärteo lühikirjelduse kohaselt Berggren rikkus autojuhina taksoveo eeskirja nõudeid sellega, et ei täitnud taksojuhi kohustust anda taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungit ja ülejäänud tekst hõlmab väärteoprotokolli sisu. Seega MB pani toime ÜTS § 54 – 2 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning mõis-teti karistuseks rahatrahv 90 trahviühikut s.o. 5400 krooni. Kohus ülaltoodu alusel on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus üldmenetluses kuulub tühistamisele alljärgnevatel põhjustel: 1 Tunnistaja G ütlused on vastuolulised, kuna kinnitab, et takso reg. nr. oli XXXja taksoregistrist saanud vastuse kohaselt see sõiduk pole üldse taksona registreeritud. Samas jälle märkis, et juhiks oli 48-56 aastane ilma juusteta mees, takso katusel oli kollane ilma kirjeta plafoon ning esiustel ei olnud mingeid logosid. Kohtuistungil leidis kinnitamist, et see sõiduk - takso omab kehtivat sõidukaarti taksoveoks ning katusel hoopis musta värvi plafoon ning esiustel ka logod ning juht on hoopis 71 aastane. Seega kohtu arvates on G ütlused vastuolulised ning tema poolt antud ütlused ei saa olla süüstavaks tõendiks B süüdistuses. 2 Kohtuväline menetleja on leidnud, et süü üheks tõendiks on ka B poolt ütluste andmi-sest keeldumine, kuid isik andis küsimusele vastuse, mis on eelpoolt kirjeldatud. VtMS § 19 lg. 1 p. 4 kohaselt menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi, kuid mitte ko-hustus ütlusi anda, seega ta oleks võinud ka ütluste andmisest hoopis keelduda. 3 Väärteomenetluse otsuse kohaselt B süü on selles, et vastavalt Tallinna Linnavolikogu määruse kohaselt ta oli kohustatud andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungi. Samas kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt tunnistaja ise kinnitas, et tal oli kiire tööle minekuga ja ei taibanud seda ka küsida. Kohus nendest argumentidest ei saa lähtuda sellest, et Berggren jättis täitmata oma kohustuse esitada reisijale kviitungi, kuna tunnistaja ütluste kohaselt tal oli tööle minekuga kiire ja ei taibanud kviitungit küsida. Seega ülaltoodu alusel kohus leiab, et otsus üldmenetluses kuulub tühistamisele eelnevalt kirjeldatud asjaoludel ja kohus peab arvestama B ütlustega, et ta alati on andnud klientidele kviitungi. Seda väidet pole keegi ka ümber lükanud ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada tema kasuks. Sel korral tunnistaja ise oma ütlustega kinnitas, et tal oli tööle minekuga kiire ja ei taiba-nud kviitungit küsida, seetõttu ei saa B le panna kohustust edastada reisijale kviitungit kui ta seda ei soovinud. Seetõttu tema tegevuses puudub väärteo koosseis. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1; § 132 p. 2, 3 kohus otsustas: MB esindaja Maano Saareväli kaebus rahuldada. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsus üldmenetluses nr. 10019595 MB karis-tamise kohta ÜTS § 54 – 2 lg. 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut s.o. 5400 krooni tühistada ja menetlus lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohutatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik