← Eesti

1-10-13877/5

Obsah (4)§ 154§ 123§ 160§ 44

1-10-13877 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2010.a. Kriminaalasja number 1-10-13877/ nr 10230107935 / K

ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg 23. novembril 2010.a. Kriminaalasi Kristel Kikas süüdistuses KarS § 422 lg.1 järgi lühimenetluses Prokurör Rainer Amur Kaitsja Indrek Sirk SÜÜDISTATAV : Kristel Kikas-Elukoht xxx ,isikukood : 48109246525, kodakondsus: EV,kõrgharidus, töökoht :T , karistatus: varem väärteokorras karistamata;varem kriminaalkorras karistamata; Tõkend: Ei kohaldatud RESOLUTSIOON Mõista Kristel Kikas süüdi KarS § 422 lg.1 järgi ning karistada 2(kahe) aastase vangistusega KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada Kristel Kikas’

mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1(ühe) aasta ja 4 (nelja)kuuline vangistus. KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Kristel Kikas ei pane 18(kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §-ga 75 lg.1 p.1-5 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt KarS § 75 lg 1 p.1-5 on Kristel Kikas käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid :elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks 1 kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta Kristel Kikas’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1(üheks) kuuks. Mõista Kristel Kikas’lt välja KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulud riigituludesse osaliselt s.o sundraha 6525.-krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis), ekspertiisitasu summas 4306.-krooni (neli tuhat kolmsada kuus krooni) , koopiate tegemise kulud summas 89.90 krooni (kaheksakümmend üheksa krooni ja 90 senti.) Võttes arvesse süüdimõistetu varalist seisundit , jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda s.o. ekspertiisitasud summas 15042 krooni . Menetluskulud tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Kristel Kikas , 1-10-13877 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks . EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse
  2. novembril 2010.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav
  3. detsembril 2010.a.alates kella 15.
  4. Süüdistus: Kristel Kikas’t süüdistatakse selles, et tema juhtis 18.05.
  5. a. kella 16:18 ajal mootorsõidukit Volvo V40 registreerimismärgiga xxx, millega liikus Tallinnas mööda Koidu tänavat, mis oli sirge tee, lähenedes Koidu – Väike-Ameerika tänavate ristmikule, mis oli tema jaoks täiesti võõras teelõik, mille tõttu ta pidi olema eriti ettevaatlik ja tähelepanelik ning arvestama selle ristmiku iseärasusi /piiratud nähtavus/ /

§ 154

/, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, millega oleks arvestanud kõikide selliste liiklusoludega, mis võivad ristmikul tekkida ning, et ta suudaks võimalikult kiiresti oma sõiduk peatada teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, milleks oli võimalike sõidukite liikumine paremalt, eriti olukorras, kus tema nähtavus paremale oli piiratud seoses tee ääres oleva maja tõttu /

§ 123

/, kuid sellegipoolest ta ei peatunud enne ristmikule väljasõitu kuigi teda kohustas selleks enne ristmikku Koidu tänaval paremal pool välja pandud LM nr 222 „peatu ja anna teed“ /

lisa 2 p 222/ ning ta sõitis ristmikule välja ja ei andnud teed tema suhtes paremalt mööda Väike-Ameerika tänavat Luha tänava suunas liikuvale liinibussile Scania Duple-Metsec registreerimismärgiga xxx/

§ 160

/, mida juhtis kaine ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omav AO, sõites vastu liikuva liinibussi vasaku külje esiosa, mille tulemusel liinibuss kaldus paremale kõnnitee suunas, mille ääre lähedal sõiduteel, kuid mitte sõidurajal, kus liikusid sõidukid, seisis jalakäija SS, kes sai tema poole liikuva liinibussi esiosalt löögi, mille tagajärjel kukkus kõnniteele asfaldile kõhuli, saades tervisekahjustused, millesse ta suri sündmuskohal /

§ 44

/. Oma käitumisega rikkus Kristel Kikas järgmisi liiklusnõudeid:

§ 44/juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust.

Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnustega ja puudega inimese suhtes/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, 2 ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees/; § 154 /ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi/; § 160 /reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul peab rööbasteta sõiduki juht kui eesõigusmärgid ei näita teisiti, andma teed paremalt läheneva rööbasteta sõiduki juhile/;

lisa 2 p 222 /“peatu ja anna teed“ juht peab peatuma stoppjoone ees, selle puudumisel ristmiku juures ristuva sõidutee ääre ees, muudes kohtades märgi ees. Juht peab andma teed ristuval teel, tahvli 834 olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile/. Seega Kristel Kikas pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.