Otsusest ei nähtu, et väärteo otsuse tegemisel oleks kohtuväline menetleja seda olulist fakti lisakaristuse määramisel arvestanud, millest tulenevalt on väärteo otsus vajalikul määral põhjendamata ja vastuolus
lg 1 p 3 ning VTMS § 74 lg 1 p 10.
lg 2 kohaselt karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kaebuse läbivaatamisel palub kaebuse esitaja arvestada sedagi, et hiljem olukorda analüüsides meenus, et tema tähelepanu oli suunatud rikkumise hetkel kitsale sõiduteele, kus ca 150 m kaugusel paremal teeservas seisis auto, mille uks avanes ja sealt väljus autojuht astudes sõiduteele ning vasakul teeservas seisis ilma juhita mootorratas. Hiljem selgus, et seisev auto oli politsei poolt peatatud kiiruse ületamise eest ning mootorrattaks osutus automaatkiirusmõõdikuga varustatud politsei mootorrattas. Antud mootorratas fikseeris ka kaebuse esitaja auto kiiruse automaatrežiimis. Kuna kaebuse esitaja sõitis antud teelõigul üle mitme aasta esimest korda ja mõõdetud kiirusega 59 km/h ning tegemist oli asulaga, kus on reeglina lubatud kiiruseks 50 km/h, siis ta ei nõustu menetleja järeldusega, et tema sama aasta veebruaris määratud karistus ei ole suutnud mõjutada isikut seaduskuulekale käitumisele, sest ta ei märganud kiirust piiravat liiklusmärki. Selliselt ei soovi isik mingil juhul õigustada toimepandud õigusrikkumist, vaid selgitab, et teole vastab väärteo otsusega määratud põhikaristus, mida vaidlustatud ei ole. 3 Lisaks soovib kaebuse esitaja selgitada, et juhiload on tema jaoks äärmiselt olulised, sest elab perega xxxx, kus bussiliiklus on ainult neljal nädalapäeval (K,R,L;P) üks kord päevas ja töökoht asub 105 km kaugusel xxxx. Xxxx juhatuse liikme tööülesannete täitmine eeldab tööl kohalolekut; teiseks on tal kaks elukohast 20 km kaugusel xxxx lasteaias käivat väikelast. Seetõttu tooks lisakaristuse kohaldamine kaasa elukorralduse olulise muutmise vajaduse. Samuti Tallinnasse ajutine elama asumine muudaks perekonna abistamise kriitilistel hetkedel võimatuks. Leiab, et need olulised erandlikud asjaolud olid samuti käsitatavad
lg 2 alusel karistust kergendavate asjaoludena lisakaristuse kohaldamisel, mida palub kohtul kaebuse lahendamisel võimalusel arvesse võtta. Kaebuses on selle esitaja avaldanud, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. 03.09.2010.a. saabusid kohtule kohtuväliselt menetlejalt väärteoasja materjalid Andres Kaur`i kohta. 29.10.2010.a. esitas kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha esitatud kaebuse osas. Väärteootsuse määramiseks olid kohtuvälise menetleja esindajal järgmised asjaolud:
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoasja toimikus oleva väärteoprotokolli kohaselt on Andres Kaur`i poolt toime pandud rikkumise kirjeldus järgnev – juhtis mootorsõidukit kiirusega 59+/-3 km/h, märgi 351 (30 km/
Sama §-i lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu 5 esinemist, kuid oleks seda tähelepanelikuma ja kohtusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Käesoleva väärteo toimepanemisel oli tegemist A.Kaur`i poolt hoolsuskohustuse rikkumisega, mille läbi A.Kaur tahtmatult realiseeris süüteokoosseisu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lõikest 1 A.Kaur`le määranud karistuseks LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses s.o 3900 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.
lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A.Kaur`i puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.Kaur`i teos karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 1 p 3 alusel on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavad asjaolud. Väärteoasja otsusest ja kohtuvälise menetleja vastusest nähtuvalt on A.Kaur`le karistuse määramisel arvestatud karistust kergendavate asjaolude olemasoluga s.o menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsuse ja süü tunnistamisega. Karistust kergendava asjaolu olemasolu on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, kus isik on omakäeliselt seda kinnitanud. Lisaks on
lõikes 2 sätestatud, et karistuse kohaldamisel võib arvestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kohtuväline menetleja on vastuses kohtule märkinud, et karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistavate õiguserikkumistega. Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud lubatud piirkiiruse ületamise eest. Karistusena on isiku suhtes eelnevalt piirdutud ainult rahatrahvi määramisega. Isik on küll tasunud talle määratud rahatrahvi, kuid samas jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Karistuse eesmärgiks ei saa olla karistus iseenesest, vaid ta peab püüdma ära hoida uusi süütegusid. Andres Kauri käitumisest ei nähtu, et määratud rahatrahv on suutnud teda panna käituma seadusekuulekalt ja hoiduma süütegude toimepanemisest. Nimetatud asjaolule on kohtuväline menetleja viidanud ka väärteoasja otsuses lisakaristuse määramise põhjenduses. 6 Esmalt märgib kohus, et kohtuvälise menetleja poolt vastuses esitatud väide selle kohta, et igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, ei ole õige – aastal 2009 hukkus Eesti liikluses 100 inimest (allikas www.mnt.ee). Õige on kohtuvälise menetleja väide, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud lubatud piirkiiruse ületamise eest ning teda on karistatud üksnes rahatrahviga, mis nähtub Karistusregistri teatisest, samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et A.Kaur`le varem määratud karistus, s.o rahatrahv ei ole suutnud mõjutada isikut seaduskuulekale käitumisele. A.Kaur`i poolt toimepandud rikkumine ei olnud tahtlik. Väärtegu oli toime pandud asulasisesel teel kus reeglina on lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h. 08.07.2010.a. oli Viitna-Palmse 7-l km suvine kiirusepiirang 30km/h ja seda väidetuna üksnes 400 m pikkusel alal. Sellel teelõigul pidevalt mitte sõites on usutav A.Kaur`i selgitus selle kohta, et ta ei pannud tähele 30km/h märki. Seega ei saa käesoleval juhul A.Kaur`i puhul resoluutselt väita, et tema käitumisest ei nähtu, et eelnevalt toimepandud õigusrikkumine ja selle eest karistusena määratud rahatrahv ei ole suutnud teda panna käituma seadusekuulekalt ja hoiduma süütegude toimepanemisest. A.Kaur`i poolt on kaebuses lisaks esitatud asjaolud, milliseid võiks arvestada karistuse määramisel. Nendeks asjaoludeks on perekonna ja tööga seonduvad vajadused, mis on esitatud akebuses ning mida kohus siinkohal üle kordama ei hakka. Kohtuväline menetleja on leidnud, et A.Kaur`i poolt ei ole esitatud tõendeid nimetatud asjaolude kohta ning viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-26-10 p 7, milles “ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu“. Kohus tutvunud A.Kaur`i poolt esitatud kuid tõendamata asjaoludega perekonna- ja töö kohta Äriregistri, Rahvastikuregistri ja MTA elektrooniliste andmebaaside andmete alusel, leiab, et A.Kaur`i poolt esitatut on võimalik talle karistuse määramisel arvestada
Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha järgi on kohtuväline menetleja veendunud, et menetlusaluse isiku Andres Kaur`i suhtes tuleb kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine on võimalus, mitte kohustus. A.Kaur`i poolt toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamine LS § 7422 lg 2 järgi saab liigitada dispositsiooni alammäära lähedaseks väärteoks ning selle alusel kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses (mis on suurem sanktsiooni keskmisest määrast) on piisav karistus A.Kaur`le tema poolt toime pandud väärteo eest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135, kohus rahuldab Andres Kaur`i kaebuse ning tühistab Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse juhi Alvar Ottokar`i 05.08.2010.a. otsuse väärteoasjas nr 2402,10,001308 osaliselt, s.o Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 09. detsembril detsembril 2010. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.