Katseajal on Aleksandr Jerotski kohustatud järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx;
lg 2 p-de 2, 4, 8 alusel määrata Aleksandr Jerotskile katseajaks järgmised kohustused:
p 2 kohaselt hakata Aleksandr Jerotski katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 13.01.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-5003 tunnistati Aleksandr Jerotski süüdi
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 23.10.2008 kuni 08.02.2009, s.o 3 kuud ja 17 päeva vangistust, karistusaja hulka ning Aleksandr Jerotskile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 13 päeva vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus, võrra ning Aleksandr Jerotskile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 1 aasta 2 kuud ja 11 päeva vangistust karistuse kandmise algusega 13.01.2010. a. Tartu Maakohtu 13.06.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-48 tunnistati Aleksandr Jerotski süüdi
lg 1 järgi ja karistati 1 aasta pikkuse vangistusega.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud ja 5 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 5 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Aleksandr Jerotski kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus määrati alates Aleksandr Jerotski vanglasse saabumise aeg. Aleksandr Jerotski asus vangistust kandma 23.10.2008. a. Tartu Maakohtu 16.03.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-2123 tunnistati Aleksandr Jerotski süüdi
Mõistetud karistusest loeti kantuks 10 päeva, mil isik viibis vahi all ning lõplikuks karistuseks mõisteti Aleksandr Jerotskile 1 aasta 5 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates 06.11.
järgne vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seatud sõltuvusse kogu mõistetud karistusajast. Aleksandr Jerotski kannab kolme erineva kohtuotsuse kogumis mõistetud liitkaristust alates 23.10.2008, karistus lõpeb 24.03.2011. a. Seega kannab ta 2 aasta 5 kuu ja 2 päeva pikkust vangistust. Aleksandr Jerotski kannab karistust II astme kuritegude toimepanemise eest. Vastavalt
§-le 76 lg 1 punktile 2 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Kuna Aleksandr Jerotski asus 2 aasta 5 kuu ja 2 päeva pikkust vangistust kandma alates 23.10.2008. a, on tal käesolevaks ajaks kantud enam kui pool karistusajast ja rohkem kui kuus kuud, mistõttu on olemas formaalne alus Aleksandr Jerotski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Jerotskit on varem kriminaalkorras karistatud 9 korral ning ta kannab viiendat reaalset vangistust. Varavastased kuriteod vahelduvad isikuvastaste kuritegudega. Aleksandr Jerotski ei tunnista oma süüd viimaste kuritegude toimepanemises ja väidab, et ta on süüdi mõistetud seetõttu, et on varem korduvalt karistatud. Vaatamata Aleksandr Jerotski vaenulikule suhtumisele õigussüsteemi ja arvukatele karistustele, peab kohus otstarbekaks ta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi vabastada, et anda talle veel üks võimalus oma käitumist 3 muuta. Tal on eluks vabaduses olemas kõik vajalikud tingimused, pere toetus ja võimalus asuda tööle OÜ-sse xxx. Kohtu hinnangul võiks pere olla ka selleks motivaatoriks, mis mõjutab Aleksandr Jerotskit oma elustiili muutma. Aleksandr Jerotski on vangistust kandnud üle kahe aasta, kandmata jäänud karistuse osa on väga väike – 3 kuud. Kriminaalhooldus aitab pärast pikaajalist vangistust taaskohaneda eluga vabaduses ning võimaldab kontrollida süüdimõistetu käitumist pikema aja jooksul. Kuritegusid soodustavaks teguriks on olnud alkohol. Varasemad kuriteod on väidetavalt toime pandud joobeseisundis. Viimase paari aasta jooksul tarvitas Aleksandr Jerotski alkoholi tihti. Isik tunnistab ka ise osaliselt alkoholi liigtarbimist, praegu seda probleemiks ei pea. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad muuhulgas kriminaalse taustaga isikud. Alkoholi tarvitamine ja negatiivselt mõjutada võiv suhtlusvõrgustik suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Selleks, et maandada uute kuritegude toimepanemise riske, distsiplineerida ja toetada õiguskuulekat eluviisi peab kohus vajalikuks määrata Aleksandr Jerotskile katseajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja asuda tööle hiljemalt kahe nädala möödudes vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates. Aleksandr Jerotski ärakandmata karistuse osa lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt
§-le 76 lg 4 katseaja pikkus määrata üks aasta. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.