1-10-12867/4

1-10-12867 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Kriminaalasja number 1-10-12867 Kriminaalasi Tartu Vanglas kinnipeetava Vitali Dmitrijevi tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamine Kinnipeetav Vitali Dmitrijev (isikukood 37412196017; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel xxx kaitsja Monica Meristo (postiaadress Meristo Õigusbüroo OÜ, Tallinna 21, Rakvere, e-post meristomonica@gmail.com) RESOLUTSIOON Jätta Vitali Dmitrijev talle Viljandi Maakohtu 16.12.
3. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema kaitsjale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 04.10.2010 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Dmitrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vitali Dmitrijev on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.
5. Vitali Dmitrijev on süüdi tunnistatud Viljandi Maakohtu 16.12.
6. a otsusega KrK § 101 p 7, 8; § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 197 lg 2 p 2; § 144 lg 1 järgi. KrK § 40 lg 1 ja § 43 lg 31 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning mõisteti kuritegude kogumi eest 17 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Viljandi Maakohtu 28.02.
7. a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 18 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.
8. Karistusaeg algas 08.10.
9. a ja lõpeb 07.10.
10. a.
11. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 07.10.
12. a; õigus taotleda vabanemist elektroonilise valvega KarS § 76 lg 2 p 1 alusel tekkis 08.12.
13. a.
14. Vitali Dmitrijev on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 5.1 Viljandi Rajooni Rahvakohtu 10.06.1991 otsusega mõisteti KrK § 195 lg 2, § 139 lg 1 alusel vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud; 5.2 Viljandi Maakohtu 17.08.1992 otsusega mõisteti KrK § 197 lg 1 - § 15 lg 2 alusel rahatrahv 370 krooni; 5.3 Viljandi Maakohtu 28.02.1995 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel tingimisi vabadusekaotus 2 aastat katseajaga 3 aastat; 5.4 Viljandi Maakohtu 10.02.1998 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel rahatrahv 14 000 krooni.
15. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Vitali Dmitrijevit vanglas distsiplinaarkorras karistatud ühel korral, 04.06.2004 kartseriga 3 ööpäeva, katseajaga 3 kuud (omas keelatud esemeid). Kinnipeetav õppis vangistuses, alates 10.06.2008 töötab AS-is Vanglatööstus abitöölisena puidu- ja metallitööstuses. Vangistusest vabanemisel soovib minna elama ema juurde Viljandisse. Enne vangistust töötas ehitajana, elatus isiklikust töötasust. Samas on toime pannud varavastaseid kuritegusid (viimane lõppes ohvri surmaga), mis viitab puudujääkidele majanduslikus toimetulekus. Tartu Vangla andmetel puuduvad kinnipeetava suhtes rahalised nõuded; vabanemisfondis on 02.09.
16. a seisuga 13 050 krooni. Vabaduses tarvitas lahjemat alkoholi umbes 1-2 korda kuus, samas on rasked isikuvastased kuriteod toime pannud joobes. Vabaduses kavatseb jätkata vanglas omandatud karsket eluviisi. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava vabanemisel oht füüsilises vägivallas ja varavastastes kuritegudes, riskikäitumise tõenäosust suurendab alkoholi tarbimine.
17. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Vitali Dmitrijevi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna väga raske on leida töökohta, mis on ajaliselt paika pandud; tööle ja töölt naasmise aegu ei ole võimalik täpselt fikseerida. Selline olukord kitsendab oluliselt töölesaamise võimalusi. Töökoha leidmine on aga üks põhikohustusest uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks. Samas peab kriminaalhooldaja võimalikuks V. Dmitrijevi ennetähtaegselt vabastada. V. Dimitrijev soovib vabanedes elama asuda Viljandisse. Kinnipeetava ema ja vend, kes elavad nimetatud eluruumis toetavad V. Dimitrijevi ennetähtaegset vabastamist. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on majanduslik toimetulek, suhtlemine endise tutvusringkonnaga, alkohol. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Kinnipeetav Vitali Dmitrijev avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.
19. Kaitsja toetas V. Dmitrijevi soovi ja leidis, et edasine karistuse kandmine vangistuses ei ole põhjendatud.
20. Prokuröri arvamuse kohaselt puudub alus käesoleval hetkel V. Dmitrijevi ennetähtaegseks vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT
21. KarS § 76 lg 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema 2 elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
22. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vitali Dmitrijevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. V. Dimitrijev on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Praegu kannab ta karistust muuhulgas raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest katseajal, mille eest on jäänud karistust kanda veel 6 aastat. Toimepandud kuritegude asjaolud viitavad sellele, et V. Dmitrijevi saab iseloomustada kui impulsiivset ja julma isiksust. V. Dmitrijev ei ole vangistuse tingimustes soovinud läbida mitte ühtegi programmi, mille läbi oleks võimalik vähemalt õppida arendama probleemilahendamisoskusi. Samuti avaldas V. Dmitrijev ka kohtus, et ta ei pea vajalikuks sotsiaalprogrammide läbimist, sest ta on vangistuse tingimustes muutunud ja ta ei usu, et programmide läbimine võiks talle midagi juurde anda. Kohut teeb isiku, kes on aastaid tagasi toime pannud kaks julma tapmist, selline suhtumine äärmiselt ettevaatlikuks. Seda eelkõige seetõttu, et kui V. Dmitrijev oskas veel põhjendada seda, miks ta julmalt tappis oma isa, siis ei osanud ta anda mingit mõistetavat selgitust Rein Tamme tapmise asjaoludele. Seega pole kohtu arvates V. Dmitrijev püüdnud leida oma käitumise põhjusi ja sellest tulenevalt on suurem ka risk, et vabaduses võib ta konfliktsituatsioonides käituda sarnaselt varasemaga. Nimetatud asjaolusid, samuti kinnipeetava seletust ning prokuröri arvamust arvestades leiab kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimise enne tähtaega vabastamine nii pikka aega enne karistusaja lõppu oleks käesoleval hetkel ilmselt ennatlik ja seda ka elektroonilise valve tingimustes. Kohtus avaldas V. Dmitrijev, et talle on mõistetud toimepandud tegude eest õiglane karistus. V. Dmitrijevi ennetähtaegne vabastamine ei oleks kohtu arvates kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ega ka ühiskonnas kehtivate normide ja tavadega ning see riivaks oluliselt teiste inimeste õiglustunnet. Süüdimõistetu, keda on karistatud vägagi raskete, vägivallaga seotud kuritegude eest, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda vähemalt suurem enamus temale mõistetud karistusest. Rutt Teeveer Kohtunik 3