KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2010 Rapla Väärteoasja number 4-10- 1919 Kohtunik Indrek Saar Väärteoasi Anita Tamme kaebus Märjamaa Vallavalitsuse inspektor Lauri Lubergi 01.juuni 2010.a. otsusele nr. 532 Karistusseadustiku § 262 järgi Kaebuse esitaja Anita Tamm, isikukood 46512210260, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxx Kohtuväline menetleja Märjamaa Vallavalitsus, asukoht Rapla maakond Märjamaa Tehnika t. 11, Asja lahendamise liik Kirjalik menetlus Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p.p. 1 ja 2; 133; 134; 135 lg 2 ja 4; 155 ja 156 RESOLUTSIOON Rahuldada Anita Tamme kaebus osaliselt: kvalifitseerida kohtuvälise menetleja poolt süüks pandud väärtegu ümber Tubakaseaduse § 49 järgi ja vähendada rahatrahvi viie
(5)trahviühikuni s.o. kolmesaja kroonini. Rahatrahv tuleb tasuda Märjamaa Vallavalitsuse kontole nr. 10802004561005 SEB Pangas. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult täies ulatuses 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud ja menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole esitanud kohtuotsuse peale kassatsioonkaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast. Kaebeõigus kasutamisest tuleb seitsme päeva jooksul maakohtule teatada. 2 Kaebuse sisu Kaevatava otsuse kohaselt suitsetas Anita Tamm
- aprillil 2010.a. kella 11.16 paiku Rapla maakonnas Märjamaa alevis Märjamaa Gümnaasiumi territooriumil söökla tagaukse juures. Kohtuväline menetleja on määranud A. Tammele Karistusseadustiku (KarS) § 262 alusel rahatrahvi 9 trahviühikut s.o. 540 krooni. A. Tamm tunnistab suitsetamist otsuses märgitud ajal ja kohas, kuid ei nõustu teo kvalifitseerimisega avaliku korra rikkumisena KarS § 262 järgi ja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on kohaldanud ebaõiget õigusnormi. Tubakatoodete käitlemine ja tarbimine on reguleeritud tubakaseadusega. Avaldaja ei nõustu ka väitega, et ta suitsetas keelatud kohas ja seepärast ei ole ta rikkunud ei tubakaseaduse sätteid ega Märjamaa valla avaliku korra eeskirju. Märjamaa Gümnaasiumi territoorium on avatud ja seal puuduvad sildid territooriumi piiride kohta. Suitsetamine toimus Märjamaa Gümnaasiumi hoones asuva Fazer Food Eesti Service AS-i söökla tagaukse juures, mis on mõeldud kauba sisseveoks. Tegemist ei ole suitsetamiseks keelatud kohaga. Sama söökla teenindab peale õpilaste ka teisi inimesi ja kuna kooli territoorium ei ole piiratud, siis suitsetavad kooli läheduses paljud söökla külastajad. Sama probleem on lähedal asuval kooli staadionil, kus pealtaatajad alati ei tea, et tegemist on kooli territooriumiga. Märjamaa Vallavalituse inspektor L.Lubergil puudus õigus teda suitsetamise ajal filmida ja nii on kohtuväline menetleja kogunud tõendid ebaseaduslikku jälitustegevusega. Väärteomenetluses on jälitustegevus üldse keelatud. Neil põhjustel on A.Tamm seisukohal, et karistamine avaliku korra rikkumise eest on alusetu. Kohtuvälise menetleja vastus Kohtuväline menetleja ei loe kaebust põhjendatuks ja palub jätta otsus muutmata. Vastuväidetest nähtub, et A.Tamm suitsetas
- aprillil k.a Märjamaa Gümnaasiumi hoones asuva söökla ukse juures. Seda sissepääsu kasutavad kõik söökla külastajad, sealhulgas gümnaasiumi õpilased. Fazer Food Eesti Service AS osutab kooli sööklas ainult teenust. Kaebuse esitajale oli üheselt selge, et ta viibis gümnaasiumi maa-alal. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et sisuliselt on kohtuväline menetleja teinud õige otsuse, kuid ebaõige on teo kvalifitseerimine avaliku korra rikkumisena KarS § 262 järgi. Sellele süüteokoosseisule vastavat tegu ei ole A.Tamm toime pannud. Väärteomenetluse seadustiku § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse norme. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 268 lg. 8 kohaselt võib kohus samadest asjaoludest lähtuvalt teo kvalifikatsiooni muuta, kergendades isiku olukorda. Sama tuleb teha ka antud juhul ja A.Tammele süüks pandud tegu kvalifitseerida väärteona Tubakaseaduse § 49 järgi, mis näeb ette vastutuse suitsetamise eest keelatud kohas ja karistuseks sell eest rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Tubakaseaduse § 29 p. 2 keelab muude kohtade hulgas suitsetamise põhikooli ja gümnaasiumi ruumides ja nende piiratud maa-alal. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et suitsetamine toimus kooli hoone vahetus läheduses ja asja lahendamisel ei ole oluline, et hoone see osa on lepingu alusel A.Tamme tööandja kasutuses ja A.Tamme töötamiskohaks. Kohtuväline menetleja on oma vastuses selgitanud, et sama sissepääsu kasutavad ka söökla külastajad ja nende hulgas gümnaasiumi õpilased ning varem on Fazer Eesti Food AS-i töötajatele tulnud teha selles kohas suitsetamise pärast märkusi. Tegemist ei ole ainult kauba sissetoomiseks ja Fazer Eesti Food AS-i töötajate jaoks mõeldud sissepääsuga. Kuna suitsetamine toimus selle sissepääsu juures, siis ei ole asja lahendamisel oluline, kas kooli territoorium on kaugemalt selgelt äratuntavalt tähistatud ja 3 piiratud või mitte. Kohus peab vajalikuks märkida, et Tubakaseaduse § 29 p. 2 nimetatud piiratud maa-alana ei pea mõtlema kooli või lasteasutuse territooriumi piiramist taraga, vaid seda liiki asutus ja selle juurde kuuluv territoorium peavad olema igaühele selgelt äratuntavad. Põhjendatuks tuleb lugeda A.Tamme poolt tõstatatud küsimus kooli territooriumi tähistavate ja suitsetamist keelavate siltide puudumisest ja suitsetamisest söökla külastajate ja kooli juures staadionil viibivate isikute poolt. Koolihooned ja nende lähim ümbrus on igaühele küll äratuntavad, kuid suurem territoorium ja suitsetamiseks keelatud ala vajavad ilmselgelt täiendavat tähistamist. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid A.Tamme käitumises ei ole. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus vajalikuks vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust. Põhjendatuks ei saa lugeda kaebuses tõstatatud küsimust kohtuvälise menetleja poolt läbi viidud jälitustegevusest. Kohtuväline menetleja on salvestanud A.Tamme jaoks varjatult väärteo toimepanemise, mida ei saa lugeda KrMS § 115 ette nähtud jälitustoiminguks s.o. varjatud jälgimiseks. Väärteo toimepanija peab arvestama võimalusega, et tema tegevus võidakse pealtnägijate poolt tehnika abil salvestada ja hiljem teistele isikutele teatavaks teha. Asjaolu, et kohtuväline menetleja ei pöördunud A.Tamme poolt koheselt teo toimepanemise ajal ja esitas hiljem tutvumiseks salvestuse, ei muuda kohtuvälise menetleja tegevust jälitustegevuseks. Muul ajal ei ole kohtuväline menetleja A.Tamme liikumist ja tegevust jälginud ega A.Tamme põhiseaduslikke õigusi kuidagi riivanud. Indrek Saar Kohtunik